|
 |
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
Vasakul: Tallinn, Pärnu mnt 1940. aastal. Esireas paremalt kolmas Vene numbriga GAZ M1.
Keskel: Tallinn, Vabaduse väljak 1939. aastal.
Paremal: Tallinn, Raekoja platsi nurk 1930ndatel. August Brandmanni shokolaadivabriku veok ja Mootori
bussid.
Fotod: Eero Olander'i kogust |
 |
 |
 |
 |
Tallinn, Viru tänav 1940. aasta augustis. Parempoolsetel piltidel Dodge või Plymouth ja Hansa;
vasakul Volvo buss.
Fotod: Eero Olander'i kogust. |
 |
 |
 |
 |
Kopli tööstushallide esine plats külastajate sõidukitega
Eesti 6. autonäituse ajal 1938. aastal.
Fotod: Eero Olander'i kogust. |
 |
5. üleriiklik teedepäev Pärnus 29. juunil 1935. Vasakul Chevrolet (mod. 1934), tagumine buss tõenäoliselt
OÜ Mootori Scania-Vabis.
Fotod: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
 |
 |
16. novembril 1936 Viru ajutise Maavalitsuse
poolt Villem Muda'le välja antud I-b liigi
jõuvankri juhtimise luba.
Heiki Muda kogust. |
14. jaanuaril 1937 Auto-Tanki Rügemendi 2. kompanii reamehele Gustav Etti'le välja antud Kaitseväe
jõuvankri juhtimise luba.
Heiki Muda kogust. |
|
|
RIIGIJUHID, AMETIASUTUSED:
1923. aasta 8. mail sõlmitud lepingu järgi ostis Riigikantselei Hans Winnali
ärist 6-istmelise kinnise tõldauto FIAT 510 Grand Lux, mis maksis 1 250 000 marka (tollimaksuta) ja oli mõeldud
riigivanema esindussõidukiks.
1929. aastal osteti riigivanemale uus lahtine CADILLAC. Tõenäoliselt oli uue esindusauto ostmise üheks
põhjuseks Rootsi kuninga Gustav V külaskäik Tallinnasse 27.-29. juunil 1929. Auto jõudis Kopenhaagenist Tallinnasse vahetult
enne kuninga visiidi algust 1929. a. juunis. Juba 1930. aastal aga osteti riigivanemale uus ametiauto - kinnine
MERCEDES-BENZ NÜRBURG. Saksa päritolu Mercedes oli üheks vähestest eranditest, kuna 1930. aastatel eelistasid Eesti
riigijuhid ja valitsusasutused valdavalt Ameerika autosid.
1930. a-te keskel ostis Riigikantselei kaks BUICKi. 1938. aasta kevadel toimus järjekordne sõidukite ost - Presidendi
Kantselei (endine Riigikantselei) soetas firmast J. Puhk & Pojad 7725.- krooni eest
5-istmelise BUICK mod. 81 Touring Sedani ja 17 120.- krooni eest 7-istmelise PACKARD SUPER 8 Touring Limousine'i.
/Viimase saatus oli kahjuks nukker. Kui 1941. aastal Venemaale viidud auto pärast sõda Eestisse tagasi toodi, kasutas seda
Johannes Vares Barbarus. 1950 anti Packard üle ENSV põlevkiviministeeriumile. 1955 jõudis auto Tootsi Turbatööstuse direktori
käsutusse. 1960. aastal lõigati endine presidendi Packard Tootsis tükkideks, auto raami kasutati aga aiatraktori ehitamiseks/.
1940. aasta 31. märtsi seisuga kuulus Presidendi Kantseleile kokku 3 BUICKi (A-2384, A-1296, A-1659) ja üks PACKARD
(A-1761). Ametlike ja pidulike sündmuste puhul võis riigivanema/presidendi auto kanda ajutist esindusnumbrit A-1.
Lisaks eespool nimetatud autodele oli esindussõiduk ka riigivanema ja hiljem presidendi esindusresidentsi Oru lossi komandandi
käsutuses. 1934. a-l soetas Riigikantselei Oru lossi esindussõidukiks STUDEBAKER DICTATORi. 1939. aasta alguses ostis
Presidendi Kantselei selle asemele Joh. Freybachi autoärist uue STUDEBAKER
COMMANDER Cruising Sedan 1938. a. mudeli (U-277). Freybach pakkus ka teist autot, Inglise Standard Twenty 1939. a. mudelit,
kuid valik langes siiski Studebakeri kasuks. Tumesinine Studebaker maksis 5350 krooni, lisavarustuse hulka kuulus ka
5-lambiline Philco raadio.
1930. aaastate alguses kasutas Eesti Vabariigi kaitseminister BUICKi ja sõjavägede ülemjuhataja (alates märtsist 1934
Johan Laidoner) sõitis REOga. 1935. a-l otsustati J. Laidonerile osta uus ametiauto. Lõpliku otsuse langetamiseks valiti
välja 6 masinat: 12 000 - 14 000 kroonised Cadillac Touring Sedan 75, Packard Club Sedan 201 ja 1204, Horch 850, Mercedes-Benz
500 ja 28 000 kroonine Maybach DSH. Neist peeti sobivaimaks CADILLAC 75 Touring Sedani (K-364), mis telliti General
Motorsi Rootsi esinduse kaudu sama aasta 31. detsembril. Auto jõudis Tallinna 1936. a. märtsis ja jäi J. Laidoneri käsutusse
kuni 1940. a-ni. Tumesinine 5,6-liitrise V8 mootoriga Cadillac oli varustatud lipuvarda, salongi kütte ja valgusti,
raadiovastuvõtja, sigaretisüütajate, tuhatooside, lumekettide (tagaratastel) ja tulekustutiga ning maksis ilma tollita 12 100
Eesti krooni.
1937. aasta suvel osteti välisministeeriumile 7-istmeline limusiin PIERCE-ARROW (A-2103), mille kataloogihind oli 3500
dollarit. Seda marki autosid tol ajal Balti riikides väidetavalt rohkem ei olnud (Eestis oli see 1937-40 igal juhul ainuke
registreeritud Pierce-Arrow; valmistajatehas oli siis juba raskustes ja lõpetas autode tootmise 1938. a-l) ja selle ostmise ühe
põhjusena toodi esile istekohtade arv, sest "moodsaid autosid nii paljude istmetega enam ei ehitata"!
1937. aasta juunis jõudis Tallinna ka Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku piiskopi Hugo Bernhard Rahamägi ja kirikukogu ametiautoks
ostetud 8-silindriline NASH AMBASSADOR 8. Autot nimetati lausa luksussõidukiks, see oli varustatud kütte, aknasoojenduse,
"killunematute" klaaside, udulaternate ja Philco autoraadioga ning oli väidetavalt esimene seda tüüpi Nash kogu Baltikumis.
1936. aastal soetati sotsiaalministeeriumile uus STUDEBAKER; Viljandi maavalitsusele juba teine AUBURN
(6-silindriline, 5-istmeline 13,8/85 hj tõldauto), Viru maavalitsusele 6-silindriline AUBURN ja NASH 400 De Luxe
ning Petseri maavalitusele samuti NASH 400 De Luxe.
1934. aastal ostis toonane Eesti suursaadik Prantsusmaal Otto Strandmann endale Pariisist auto BUICK ja riigivanem
Konstantin Päts müüs oma isikliku sõiduauto ARMSTRONG- SIDDELEY Haiba mõisa omanikule Rosenthalile.
1936. aastal märkis Rahvaleht pealinna autoomanikke tutvustavas artiklis muuhulgas: "Suuri ja kallimaid masinaid eraisikud
praegu palju ei osta. Enamus neist on müüdud riigiasutustele ja omavalitsustele."
(Andmed: Rein Veldi; Pekka Erelti artikkel Eesti Ekspress 24.04.2003; Eesti Päevaleht 03.03.1998; Toe Nõmme artikkel
Tehnikamaailm 9/2001; Waba Maa 13.03.1936, 02.07.1936, 10.06.1937, 17.06.1937; Rahvaleht 28.06.1936 jm).
|
 |
 |
 |
|
OPEL(?) ja Friedrich Karl Akel võib-olla 1924. a-l riigivanemana.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
Vasakul: Riigivanema uus CADILLAC /mod. 1929/ (A-1) Kadrioru lossi ees 27.-29. juunil 1929.
Tagaistmel Rootsi kuningas Gustav V ja Eesti Vabariigi riigivanem August Rei.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust.
Paremal: MERCEDES-BENZ NÜRBURG pullman- limusiin (A-2), riigivanema ametiauto, K. Pätsi külaskäigul Orgita kodumajanduskooli
12.08.1934.
Foto: Toomas Paalvelt´i kogust /via Märt Aarne/.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kadrioru loss 1930. a-te II poolel. Paremal BUICK(?), vasakul PACKARD(?).
Fotod: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
 BUICK (A-685), riigivanema K. Pätsi vastuvõtt Pärnus 12.07.1935 tema saabumisel pikemale
suvepuhkusele.
Fotod: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
 |
 |
 |
 |
24.04.1938, äsja Eesti Vabariigi presidendiks valitud Konstantin Päts siirdub autoga BUICK (A-1) ratsaeskordi saatel
Toompealt Kadrioru lossi. Presidendi autole järgnevad sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoneri (CADILLAC) ja valitsuse liikmete autod.
Vasakpoolne foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust.
Keskmine ja parempoolne foto: Uus Eesti 25.04.1938 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
J. Laidoneri CADILLAC (K-364) kaitseväe uue sanatooriumi avamisel Nõmmel 31.10.1938.
Foto: Sõdur 46-47/1938 /Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv
(digar.nlib.ee)/. |
 |
 |
 |
 |
President K. Pätsi visiit Tartusse (arvatavasti 1939. aasta septembris). Vasakul BUICK (A-1).
Fotod: Tarmo Riisenbergi kogust. |
 |
|
|
|
Välisministeeriumi PIERCE-ARROW (A-2103) 14.03.1938 Tallinnas viibinud USA ekspresidendi Herbert Hooveri käsutuses.
Foto: Päevaleht 14.03.1938 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/ |
|
|
|
|
|
Järgnevad andmed on pärit:
EESTI AUTOKLUBI LIIKMED 1934 ja 1938; Huvitav Zhurnaal Sügis 1934 ja
Sügis 1936; Rene Kuulmann; Rein Veldi; sõjaeelne ajakirjandus jm.
|
LUKSUS- JA SPORTAUTOD:
Eestis ei leidunud enne sõda palju ülikalleid luksus- ja sportautosid. Siin polnud teadaolevalt näiteks Rolls-Royce, Duesenberge,
Hispano-Suizasid ega Isotta-Fraschinisid. Kallimaid sõidukeid ehitanud firmade autodest leidus meil aga Packardeid, Cadillace,
Horche, Maybache ja Marmoneid, Pierce-Arrow'sid, Lincolne, vähemalt üks Alfa-Romeo ja Stutz ning 1920. a-te lõpus isegi kaks
Bugattit. Märkimisväärselt populaarsed margid olid ka laia hinnaklassi pakkunud Buick (näiteks 1936. aastal osteti nii mõnigi kuni
12 000.- kroonine masin, kuid kallim mudel maksis isegi 15 000.- krooni!) ja Auburn (näiteks 1936. aastal soetatud autod jäid
kõigest 5000-6000.- krooni piiridesse). Kindlasti leidus kallimaid Mercedes-Benze.
Üks kokku arvatavasti kolmest enne sõda Eestis olnud MAYBACHist kuulus Christian Rotermann vanemale,
AS Rotermanni Tehaste omanikule ja direktorile. Tegemist oli 12-silindrilise,
150-hobujõulise, 4-istmelise must-punase kabrioletiga tõenäoliselt aastast 1929-30 (mootor nr 12054, shassii nr 1257). CADILLACiga
sõitsid suurtööstur Joakim Puhk (J. Puhk & Pojad), Hollandi peakonsul Gerhard Lukk ning
Põhja Puupapivabriku suuromaniku ja direktori Emil Fahle lesk, kes 1939. aasta sügisel Eestist Saksamaale ümber asudes kinkis
sõiduki oma kauaaegsele autojuhile J. Johansonile. HORCHid olid pankuril Hans Heinrichsenil (a-st 1934 Heinsoo), pankur
Klaus Scheelil, Tallinna linna revidendil Johannes Jeetsil (1920. a-te alguse mudel), aga ka kirjutustarvete äri omanikul Philipp
Schaeferil (kes müüs 1933. aasta alguses rahaliste raskuste tõttu oma uuena 13 000 krooni maksnud auto 750 krooni eest
laskesportlasele Aleksander Raavikule, ent kuna peagi selgus, et auto on võlgade tõttu arestitud, kaebas Raavik Schaeferi kohtusse).
Üks MARMON kuulus suurtöösturile, sukavabriku AS Oskar Kilgas omanikule Oskar Kilgasele. STUTZiga sõitis 1930. a-te
lõpus Ludmilla Vachmann (suurärimees Konstantin Vachmanni naine või tütar?). Kallid sportautod olid riidetööstur Citronil -
ALFA ROMEO 6C 1750 - ning autoärimees Johannes Freybachil ja shokolaaditööstuse
KAWE omanikul Karl Wellneril - mõlemal SS JAGUARid. 1938. aastal ostis shokolaaditööstur Elmar Brandmann (August Brandmanni
poeg) endale Inglismaalt Eesti esimese ASTON MARTINi, musta kahekohalise 1,5-liitrise 1936. a. sport-kabrioleti Ulster (hind
5046.25 Eesti krooni + maksud). /Pärast sõda seisis selle auto mootor kaua aega Lasnamäe vanal lennuväljal, kusagilt leitud kere
ostis aga endiselt omanikult ära üks vene armee kapten. Auto edasine saatus on teadmata./
Rüütli tänaval asunud suure sanitaartehnikaettevõtte A. Tõnisson & Ko omanikust Aleksander Tõnissonist sai 1937. aastal pärast
9000.- krooni maksnud PACKARDi ostmist Tallinna ühe kalleima eraauto omanik (veelgi kallimate K. Scheeli Horchi, J. Puhki
Cadillaci ja Chr. Rotermanni Maybachi väärtust hinnati autode vanuse tõttu juba väiksemaks); sama marki autodega sõitsid veel Tartu
riidekaupmees Karl Lepp, tööstur Boris Makovsky, AS A. Brandmanni ärijuht August Puskar, AS Kalandus üks omanikke Kolumbus,
mööblitöösturi lesk pr Kert jt.
1933. aasta kevadel tõi Arnold Pipra endale Belgiast pruugitud 2000 ccm DELAGE'i, mille maksimumkiiruseks hinnati heal teel
koguni kuni 180 km/h (samal aastal osales A. Pipra Delage'iga kilomeetrisõidus ja motoklubi III tähesõidul, mille käigus toimunud
avariis sai auto tõsiselt kannatada). 1939. aastal ostis ärimees Naaris ühelt Eestist lahkuvalt diplomaadilt sõiduauto DELAHAYE,
mida peeti sel ajal Eesti kiireimaks autoks. Sama aasta suvel tõi aga Karl Siitan Pariisist veelgi kiirema kaheukselise kinnise
HOTCHKISSi, mis oli tehase poolt spetsiaalselt kohandatud ja mille tippkiirus ulatus üle 170 km/h. Rohkem kui 10 000 krooni
maksnud auto omandas Siitan märksa odavamalt tänu tehasega saavutatud erikokkuleppele, mille lisatingimuseks oli Siitani osalemine
Hotchkissiga järgmise aasta Monte-Carlo tähesõidul, mis jäi paraku teadaolevatel põhjustel toimumata.
/kõik seisuga 1933-39/
|
 |
 |
 |
 |
3 AUBURNi Tartus: Lill juunior õega (B-318), pangadirektor Jüri Piiroja (B-303), tööstur ja bussiliinipidaja
August Kook (B-300).
Fotod: Tänapäev 4/1937 (vasakpoolne Gordy Jõelaid'i album /via Eero Olander/). |
Ühingu Lõuna-Eesti Eksporttapamajad direktori Saare HUPMOBILE (B-172) Tartus Eesti Panga hoone ees 1937.-38. a-l.
Foto: Margus Siilbeki kogust. |
|
 |
 |
 |
|
Aron Citroni ALFA-ROMEO 6C 1750 (A-1733) 23.07.1938 Viljandi võidusõidu stardis (vasakul) ning pärast võistluse
lõppu ja avariid (paremal).
Fotod: erakogust (vasakul) ja Arvo Ranna kogust /via Tarmo Riisenberg/ (paremal). |
Viljandimaa 1937. aasta proovinumbriga (V-1) AMILCAR CGS (1926-29).
Foto: Rait Priks'i kogust. |
|
| Vt AUTOVÕIDUSÕIDUD |
|
TÖÖSTURID, PANKURID, KAUPMEHED:
Kõige arvukamalt oligi Eestis enne sõda autoomanikke ärimeeste, töösturite, kaupmeeste, pankurite ja majaomanike seas.
Ameerika autodest sõitsid näiteks BUICKiga Eesti Panga president Jüri Jaakson, AS Eesti Philipsi direktor Greve,
majaomanik Jaan Urla, elektrotehnikatööstuse Urania omanik H. Johanson, autoparandustöökoja (varem ka autoäri) ja bensiinijaama
omanik Julius Johanson, laevaomanik kapten Oskar Tiedemann, saapavabriku Ovald omanik Oskar Valdson, riidekaupmees Nikolai Teliste,
AS Tartu Telefonivabriku direktor August Kõva, tsemenditehase Port-Kunda direktor Theodor Hansen, Eesti suurima kartulieksportäri
AS Rumberg, Tuberg & Ko üks omanikke ja juht Johan Rumberg, omanimelise shokolaadivabriku omanik August Brandmann (vahetas 1936.
aastal oma vana Buicki uue vastu), riidekaupmees Hermann Rõivas, ärimees Aleksander Tõnisson (1936 ostis uue Packardi),
kummitööstuse Põhjala osanik H. Feldman (varem sõitis Studebakeriga) jpt.
FORDid olid autoärimeestel sama margi Eesti esindustest A. Rosenwaldil
(AS A. Rosenwald & Ko), August Külmal
(AS Mobile) ja Philipp Wolffil (AS Estakland),
AS Eesti Turbatööstused direktoril Kotri Hangelaidil, aga ka suurtöösturil Martin Lutheril (mööblitööstus AS A. M. Luther, ostis
mudeli V8 1934. a-l).
STUDEBAKERi omanikud olid (1934. a-l, enne Buicki ostmist) Eesti Panga president Jüri Jaakson, tubakatööstur Hendrik Anton
vanem, Petseri kaupmees Paul Mägi, Kawe omanik Karl Wellner (lisaks Jaguarile), kummitööstuse Põhjala osanik H. Feldman (hiljem
vahetas selle Buicki vastu) jt.
AUBURNiga sõitsid muuhulgas J. Lorupi klaasivabriku omanik ja juht Johannes Lorup; Auburni Eesti esindaja, trükitööstur ja
autoärimees Jaan Zimmermann (J. Zimmermann & J. Mölder), autoärimees Johannes
Freybach (JOH. FREYBACH), kes müüs auto 1933. a-l tantsuõpetaja Herbert Küttimile ja
ostis uue Standardi; 1934. a. suvel jõudsid Tallinna
piiritusekuninga Arnold Eeriku (raadioga varustatud auto oli mõeldud tema abikaasale), ASi Esimene Eesti Põlevkivitööstus (samuti
raadioga varustatud auto hakkas sõidutama direktorit insener Märt Rauda) ja kaupmees Taari Auburnid; 1935. a-l ostsid Auburnid
kirjutusmaterjalide kaupluse omanik ja tööstur Jüri Kodres, Tartu pankur Jüri Piiroja, Tartu proviisor ja keemiatööstur Lill, Tartu
bussiettevõtja ja tööstur August Kook ning ärimees Kristiansen (lisaks veel ka Kaitseliidu Tallinna malev).
CHEVROLET'd kasutasid vennad Puhkid, ärimees August Amos, AS Ilmarine direktor
Juhan Oja (ostis 1934. a. kevadel) jt. GRAHAMi omanikeks olid Sindi Kalevivabriku direktor Andreas Althausen, tubakavabriku
H. Anton & Ko omanikud ja juhid Hendrik Anton noorem ja vanem, Eesti Maapanga president Voldemar Johanson, AS Balti Puuvillavabriku
direktor Mark van Jung (varem sõitis Renault'ga), autoärimees Boris Sabsay (B. Sabsay & Ko). Demini kaubamaja
omanik Konstantin Demin ja tema abikaasa sõitsid NASHiga, samuti bussiliinipidaja ja bensiinijaamaomanik Karl Siitan (osales
selle autoga ka Monte-Carlo tähesõidul) ning raadio- ja jalgrattatööstur Endel Are (varem oli sõitnud Adleriga ja enne seda Austiniga).
Tartu kirjastajal (K-OÜ Loodus) Hans Männikul oli PONTIAC, autoesinduse
Eesti AS C. Siegel direktoril Adam Siegelil DODGE, nahatööstur Hoffil
CHRYSLER, riidetööstuse AS Rauaniit omanikul Ephraim Lerenmannil HUDSON-TERRAPLANE, kapten Theodor Liimanil
LINCOLN-ZEPHYR, AS Tartu Panga direktoril August Rennitil ning rohu- ja keemiakaupade AS F. O. Treublut ärijuhil Viktor
Steinfelsil (1934. a-l) PLYMOUTH. Napsitööstus Luscher & Matiesen omandas 1935. aasta autonäituselt tõldauto WILLYS,
eelmisel aastal olid sama marki auto ostnud kino Amor omanik Ehrlich ja ehitusettevõtja insener Martin. Tõenäoliselt Eesti esimene
LA SALLE kuulus 1920. aastatel "autokuningale" Hans Winnalile (Hans Winnal), kes
hukkus sama autoga toimunud avariis 1928. aastal (hiljem ostis sõiduki F. Olup Tamsalust ja sõitis sellega veel 1934. aastal);
1930. aastatel sõitis La Salle'iga ka Eesti Laenupanga juhatuse esimees Hans Heinsoo. Ühega vähestest Eestisse jõudnud
HUPMOBILE'idest sõitis 1935. aastal Lõuna-Eesti Eksporttapamajade direktor Saar. Autoäri
OÜ Tarmo omanik ja direktor Julius Kermann sõitis veel 1938. aastal aga OAKLANDiga
(margi tootmine lõpetati 1931) ning suurkaupmees Ivan Jegorov ELCARiga (tootmine lõpetati 1930). 1934. a. alguses ostis ühe
vähestest Eestisse jõudnud CONTINENTAL autodest Abram Schein ja sama aasta kevadel teise Eesti Maapank.
Saksa autodest oli MERCEDES-BENZ riidetöösturil Ernst Deutschil, Portugali konsulil ja AS-i Näitus juhatuse esimehel
Richard Uritamil, kaupmees Anton Villbergil, Lutheri vabriku direktoritel Bremenil ja Schulmanil, Scheeli panga direktoril
Egon Kochil (ostis 6850.- krooni maksnud auto 1935. a-l), kino Helios ja
tehnikabüroo B. Urban & Ko omanikul Bedrich Urbanil, ärimees H. Linkel (tehnikaäri
Linke & Martinson), Tamsalu lubjatööstur Limbergil (ostis 5300.- krooni maksnud kabrioleti 1935. a. autonäituselt), Pärnu ärimees
J. Goldbergil, Tartu raamatukaupmees J. Raudseppal, Tartu ärimehel Tammannil (ostis tagamootoriga 5-istmelise mudeli 1935. a-l
4100.- krooni eest), Tartu kirjastuse ja trükikoja Maret ühel omanikul ja ärijuhil Verner Kasel.
OPELi omanikeks olid kunagine Opeli esindaja ja elektrotehnikaärimees Friedrich Engel, Tartu põllutööriistade vabriku
J. Ratnik omanik Jaan Ratnik, kindlustusseltsi EEKS-Maja direktor Oskar Suursööt, ravimitööstuse AS Ephag direktor Karl Schneider jpt.
1936. aastal sõitsid mitmed ärimehed isegi sellise odavama klassi väikeautoga nagu DKW - suurärimees Hermann Koch, kaupmees
Theodor Kaarman, napsitööstuse Calorica direktor Karl Ollino, raadiotehase OÜ RET direktor insener Hans Võrk, Christianseni
speditsiooniäri kaasomanik Werner Christiansen, ehitusettevõtja Treubeck, Tartu pagaritööstur Lill, 1936. aastal ka
bussiliinipidaja V. Rosenberg(?). ADLER oli margi Eesti esinduse
AS Tormolen & Ko ühel omanikul ja direktoril Moritz Zur-Mühlenil (ostis mudeli Trumpf
1935. a-l) ning ärijuhil Georg Dehnil, Tartu kaupmehel Harry Prüüsil (kaubamaja Vennad Prüüs, Adleri Tartu esindus), Tartu
klaverivabrikant Heinel, Tartu mööblitöösturil Ferdinand Sassil (Ferd. Sassi puutööstus),
elektrotehnikatööstuste omanikul Konstantin Mühlverkil (ostis 1935. a-l 4700.- krooni eest mudeli Trumpf ja käis sellel ise
Frankfurtis järel), patareitööstuse IKA omanikul Nikolai Raagil, raadiotöösturil T. Maasikul (ostis mudeli Trumpf Junior 1935. a-l
3350.- krooni eest ja käis samuti ise autot Saksamaalt ära toomas), raadiotöösturil Endel Arel (ostis auto 1935, varem sõitis
Austiniga, hiljem Nashiga) Rakvere kaupmehel
A. Leetbergil. Kolmas AS A. M. Lutheri direktor Konrad Uexküll sõitis Eestis tollal suhteliselt vähelevinud BMWga. AEG Eesti
osakonna direktor ja Läti aukonsul Romulus Aavakivi ostis 1934. aastal uue NAGi ja müüs oma vana sama marki sõiduki Riiga,
hiljem sõitis ta aga STOEWER-GREIFiga, nagu ka ehitusettevõtte Silikaat omanik J. Kadak.
Transpordiäri omanik Eduard Poolale kuulus BRENNABOR.
Eestis olid üsna levinud ka Inglise, Prantsuse ja Itaalia autod. Margi Eesti esindajale, auto-mootorrattaäri
omanikule Johannes Freybach'ile kuulus 1934. aastal Inglise sportlik kaheukseline
STANDARD, 1934 ostis sama marki tõldauto kudumistööstuse ja äri omanik Feldhuhn, 1937. aastal sõitis Standardiga
kummitööstuse põhjala direktor Werner Neuman. 1934. aastal sõitis pankur
Claus Scheeli poeg Jörn Scheel MG'ga, OÜ Esto-Muusika direktor ja omanik Mihkel Piperal Eesti sel ajal (1934) väidetavalt ainsa
VAUXHALLiga, Pärnu mootoritehase R. Stryck & Ko omanik Reinhold Stryck ja keemiakaupade suurlao omanik Karl August Rütman
MORRISega, Austini esindusäri AS Kapsi & Ko omanikud August ja Arnold Kapsi (ostsid
mõlemad uued autod 1936. aastal) ning Valga kaupmees A. Silbereisen AUSTINiga. 1934. a. kevadel ostis AUSTINi ka
raadiotööstur Endel Davidov (hiljem Endel Are), kuid vahetas selle juba 1935 Adleri ja hiljem omakorda Nashi vastu. Direktor V. Päts ostis 1934. aastal
kasutatud ARMSTRONGi.
RENAULT´ omanikeks olid autoärimees Boris Sabsay ja AS Rauaniidi omanik Ephraim
Lerenmann. 1934 ostis RENAULT' AS Balti Puuvillavabriku direktor Mark van Jung, aga vahetas selle hiljem Grahami vastu. 1938. aastal
ostis Prantsusmaa Eesti suursaadikult 6-silindrilise RENAULT' limusiini naela- ja traaditööstur Johannes
Kuulmann. Rudolf Niibo, autoäri Rud. Niibo omanik, sõitis enda esindatud PEUGEOT'ga
ja üks CITROENiomanikke oli tööstur Kolla Wellner (AS Kawe).
FIATiga sõitis 1934 tööstur Hans Feierbach ja 1938 margi Eesti esinduse
OÜ Tarmo juhatuse liige Eduard Veidemann. 1936. aastal Tallinna tänavail liigelnud kahest
LANCIAst kuulus üks Itaalia saadikule V. Cicconardile.
Viljandi autokaupmees Ernst Kirikal sõitis 1937. aastal SKODAga, millega ta ka võidusõitudel osales. Tallinna kullassepaäri
H. Markowitsh omanik ja tuntud harrastusautosportlane Leopold "Lepo" Markowitsh ostis endale 1935. aastal AERO sportauto.
/kõik seisuga 1934-39/
|
 |
 |
 |
 |
| Aleksander Puhk ja tema CHEVROLET 1934. aastal. |
Keemiaäri AS F. O. Treublut ärijuhi Viktor Steinfelsi PLYMOUTH 1934. aastal. |
Tööstur ja autoärimees Boris Sabsay oma uues RENAULT's 1934. aastal. |
Autoärimees Johannes Freybachi S.S.1 (Jaguar) 1934. aastal. |
|
ADVOKAADID, ARSTID, ARHITEKTID:
Advokaadid, arstid ja arhitektid olid osa jõukast keskklassist. Advokaadid olid sageli osanikeks ka äriettevõtetes, headele
ja tellijate seas populaarsetele arhitektidele maksti üsna kõrgeid honorare.
Advokaat ja eksminister (sh ka mitme ettevõtte juhatuse liige) Ado Anderkopp ostis endale 1936. aastal kompressoriga GRAHAMi,
Tallinna vandeadvokaatidest sõitis Hermann Kromel FORD V8 (tõi oma kabrioleti 1934 Soomest) ja Martin Puusep BUICKiga,
advokaat Bock DKW, advokaat Jaan Poska CHEVROLET' ja advokaat Artur Terras CITROENiga, vandeadvokaat Arvid
Nottbeck ostis 1934. aastal 5000.- kr maksnud PLYMOUTH tõldauto ja advokaat Valter Johans CHEVROLET'. Notaritest oli
näiteks Edgar Muttikasel Tallinnast WILLYS ja Hans Lahestel Rakverest STUDEBAKER.
Loomaarst Undrits sõitis DKWga, närviarst dr V. Linneberg ja dr. H. Hunnius ADLERiga, Pärnu arst Leo Hirschfeldt
STANDARDiga, dr. E. Hubel ostis 1934. aastal MARQUETTE'i. Tallinna tohtritest ostis näiteks dr. Juss 1934. a-l
VAUXHALLi, dr. Palu PEUGEOT', James Raukas 1936. a-l CHEVROLET' ning kirurg Bruno Vahtrik sõitis esmalt
HILLMANi ja seejärel BUICKiga.
Arhitektidest oli Tartu linnaarhitekt Arnold Matteusel MERCEDES-BENZ, Herbert Johansonil 1934. aastal MATHIS ja
sama aasta kevadest uus FORD, Robert Natusel ja Viktor Tretjakevitshil DKWd, Alar Kotlil BMW, Nikolai Kusminil
FORD-EIFEL, Edgar Velbril väike FIAT-500, Madis Kolkil alguses samuti FIAT ja hiljem koguni AUDI,
Ferdinand Adoffil 1934. aasta suvest RENAULT, Eugen Sachariasel AUSTIN.
/kõik seisuga 1934-38/
|
SÕJAVÄELASED, RIIGIAMETNIKUD, ÄRIJUHID JT:
1930. aastate II poolel maksid odavamad uued sõiduautod 2000-3000 krooni, auto võis osta ka järelmaksuga ning autoomanike ring
laienes jõudsamalt väljapoole tööstus- ja kaubandustegelaste ringkonda.
Eesti Vabariigi merejõudude juhile mereväekapten Grenzile kuulus HILLMAN ja mereväeohvitser Artur Jürgenthalile BMW.
Riigiametnik Koorits Viljandist sõitis MERCEDES-BENZiga. Riigi Statistika-Keskbüroo abijuhatajale Toomsile kuulus HILLMAN,
sama marki tõldauto ostis 1934. a-l ka OÜ Waba Maa omaniku ja juhi Aleksander Veileri poeg Rein Veiler, kes töötas Waba Maa
reklaamiosakonna juhina. Tallinna õpetaja Hans Kubu sõitis CHEVROLET'ga, Pärnu kohtu-uurija Valter Märtson ja Tartu katoliku
preester Bernard Huber ADLERiga (viimasel mudel Trumpf Junior), kinnistujaoskonna sekretär Felix Ojandi Tallinnast
STOEWERiga, Riigi Ringhäälingu tehniline juhataja E. Mägi DKWga, Tartu linnainsener Harald Seydenbach FORDiga.
1935. aasta kevadel ostsid autonäituselt endale 4-hobujõulised 2850.- kroonised MORRISed kindlustusseltsi Eesti-Lloyd Rakke
esindaja Ploom ja firma Lier & Rossbaum meister Jürgenson, sama marki auto oli ka tuntud
võidusõitjal Savva Kletzkyl (ostis 1935. a. alguses) ning kindlustusseltsi EKA inspektoril Käspertil.
AUSTINi omanike hulka kuulusid näiteks motosportlane ja AS Kapsi & Ko ärijuht
Richard Naerima, AS Kapsi & Ko büroojuhataja R. Redlich,
OÜ Systema ametnik Egon Nuude, napsitööstuse Luscher & Matiesen ärijuht Matvejev
(soetas 3500.- krooni maksnud auto 1935. a. kevadel), Johannes Rammuli raadiotööstuse ametnik Meta Tepp ja kindlustusseltsi EEKS-Maja
Viljandi inspektor Artur Vitsur, kindlustusseltsi Eesti Lloyd inspektorid Vootele Kuhlberg ja H. Detlaus Tartust.
ADLER kuulus AS Tormolen & Ko autoosakonna
juhatajale Aarne Raidnale (sama marki autod olid ka tema vendadel Paulil ja Herbertil!), Siemensi ja Telefunkeni tehaste Eesti
esindusäri Hermann Oesterlein & Ko raadioosakonna juhatajale V. Eriksile, OÜ Esto-Muusika Tartu oskaonna ärijuhile V. Lampile. 1935
ostis 4500.- krooni eest mudeli Trumpf tuntud motosportlane E. Glaudan.
/kõik seisuga 1934-38/
|
TAKSOD:
Väga suur osa Eestis olnud sõiduautodest olid taksod ehk "üüriautod". Näiteks 1930. aasta lõpus oli Eestis 1777 sõiduautost
taksosid 875 ehk peaaegu pooled! 1930-32 sõitsid taksot levinumate markide (Chevrolet, Ford, Chrysler, Essex jne) kõrval ka
näiteks 1 Laurin-Klement, Mercedes, Horch, Audi, Peerless, Auburn, Hupmobile, Delage, 2 Falcon-Knighti ja 4 Benzi; 1934. aastal
koguni 1 Maybach.
Osa taksojuhte sõitsid oma autoga, kuid sageli kuulus ühele omanikule mitu masinat. Nii näiteks kuulus 1925. aasta detsembris
Klimbergile (tõenäoliselt suur võidusõiduhuviline Eduard Klimberg, kes kolis hiljem Pariisi ja
tegeles seal aktiivselt autospordiga) koos kaasosanikuga 4 RENAULT taksot - 3 lahtist ja üks kinnine masin - ning 1926.
aasta kevadeks kavatses ta oma autoparki suurendada koguni 10 sõidukini.
1928. aastal kuulus dr Christian Pargi abikaasale Marie Pargile aga 4 taksot, millest 3 remondis olnud masinat (sh kaks lahtist
FIATi) hävisid sama aasta 30. augustil Tõnismäel Tui tn 5 garaazhis puhkenud suures tulekahjus. Terveks jäi vaid sõidus olnud
auto, koos garaazhi sisustusega hinnati kahju 20 000 kroonile.
Rakvere taksonduse arengut 1920. aastate lõpus kajastas regulaarselt kohalik ajaleht Virulane, mille andmetel ilmusid esimesed
taksod Rakverre 1927. a. alguses, kui firma Kreek ja Tomson soetas selleks otstarbeks 2 Fordi. Taksomeetritega varustatud autode
esimene proovisõit toimus 20. veebruaril 1927. Seisuplatsideks valiti võõrastemaja ja Viru Panga esine Pika ja Tallinna tänava
nurgal ning rongide saabumise ajal raudteejaam. Juba sama aasta maiks oli Kreek ja Tomson käiku lasknud veel kolm autot, neist üks
kinnise kerega tõldauto, ning ettevõtja Ojand registreerinud veel 3 taksot. Samal ajal oli Rakveres registreeritud 41 voorimeest,
kellest töötas 29. Juulis 1927 sõitis Rakvere tänavail juba 11 taksot ja mais 1928 oli nende arv tõusnud 18-ni, mis oli ligi pool
kõigist Rakvere autodest (kokku 42, neist 9 veoautot ja 15 eraautot). 1929. a. juunis oli taksosid Rakveres registreeritud üle 30.
1930. aastatel muretseti taksodeks juba üsna luksuslikke, raadio ja kütteseadmega varustatud masinaid. Näiteks ostis taksojuht
Traubenberg 1935. aasta autonäituselt Tallinna luksuslikuma takso, 6650.- krooni maksnud MERCEDES-BENZ pullman-limusiini.
Auto oli varustatud raadio, kütteseadme ning udu-, kaug- ja lähituledega. Samal aastal ostis ta veel teisegi auto, samuti
pullman-limusiini WANDERER. Pärnu taksojuht Peters soetas sama aasta kevadel 6700.- krooni maksnud CHRYSLERi,
millel oli ka raadioaparaat.
Vananenud sõidukite vahetamine uute vastu kulges samuti järjest kiiremas tempos. Raimond Österbergi mälestuste järgi alustas
näiteks Rakvere taksojuht Eugen Samma oma äri 1928. aastal RENAULT taksoga, mõne aja pärast soetas ta FORDi, seejärel
CHEVROLET', 1936. aastal OPEL SUPER 6, 1938 FORD V8 ja juba 1939 uue CHEVROLET. Äri edenes ja paari
aasta pärast lootis E. Samma oma ühele taksole ka teise sõiduki juurde osta ...
|
|
NUMBRIMÄRGID:
1929. aastal vastu võetud uue jõuvankrite seaduse järgi registreerisid mootorsõidukeid ja väljastasid neile registreerimisnumbreid
Harju, Tartu, Viru, Järva, Viljandi, Valga, Võru, Petseri, Lääne, Pärnu ja Saare maavalitsused ning Tallinna, Tartu ja Narva
linnavalitsused. 1. juunil 1929 kaotasid kehtivuse vanad numbrimärgid ja hakkasid maksma uued, millele oli peale arvu kantud ka
sõiduki registreerinud asutust näitav täht. Igas asutuses algas järjestus number ühest ning seda loeti autode ja mootorrataste
puhul eraldi.
1936. aastast nihutati registreerimisnumbri iga-aastase ümbervahetamise ja sõidukimaksu maksmise tähtaeg 15. maile. Senini oli eelmise
aasta numbriga lubatud sõita 1. aprillini.
|
A Tallinn
B Tartu
E Narva
H Harjumaa
J Järvamaa
L Läänemaa
N Petserimaa
O Võrumaa
P Pärnumaa
R Valgamaa
S Saaremaa
T Tartumaa
U Virumaa
V Viljandimaa
K Kaitsevägi
|
|
|
eag@unicweb.ee |
| galerii@hot.ee |
|
|
|
|
