|
 |
|
 |
|
RAHVALEHT 22.07.1936, LK 4
Autosõidud välismaile.
"Kauged rannad" lähemale.
Auto ei ole enam kaugeltki mitte luksusesemeks, milline nõuab määratuid kulusid ja toob vähe kasu. Pikemad retked välismaile
kujunevad lisaks mugavusele peaaegu odavamateks rongisõitudest. Bensiini ja õli kulutus on enamasti vähem kui raudteepileti hind.
Kui aga veel arvestada seda, et keskmine auto mahutab mitu inimest, on sõidu odavus ilmne. Neil praktilisil kaalutlusil ongi
paljud Tallinna ja provintsi autoomanikud sel suvel kasutanud oma sõidukeid matkamiseks välismaile. Autoklubist võetud
rahvusvaheliste lubade, triptikute, arv osutab eelmise aastaga võrreldes koguni 20-30 prots. tõusu. Erakordselt elavaks kujunes
välismaile sõitmine maikuus, millal nähtavasti sõideti lõuna poole kevadele vastu.
Kes on ületanud Eesti piiri oma mitme-hobuse-vankriga ja suundunud võõraile maile?
Üks esimesi oli oomaaegne "ärikuulsus" Erik, kelle "Auburn" matkas Saksamaale. Tselluloosivabriku soomlasest eriteadlane Sallmen
sõitis Belgiasse, kust tõi endale uusima mudeli, luksusliku "Studebakeri". Ärimees Neito kasutas oma helehalli "Opeli" välismaale
matkamiseks, kuhu suundus ka bakterioloog, dr. Konst. Vollmer Tartust. J. Lorupi klaasivabriku dir. Koorits kasutas meelsamini
ärireisidel Saksamaale autot kui rongi ja Keila villavabriku osanikke Paul Saharov sooritas "sõidu õnne" (pulmareis!) ustaval
"Opelil". Tööstur K. Mühlberg oli veendunud auto paremuses liiklemisabinõuna välismail ning a-s. "Philipsi" direktor Greve suunas
oma tuliuue "Buicki" nina Hollandi ja Belgia poole. Dir. L. Sepa "Renault'" usinus on välismaasõitudega küllaldaselt katsetatud.
Tööstur Rotermanni mahukas "Maybach" (tavalisem nimetus: Noa laev!) veeres Saksamaale ja Soome. Masin, mis valmistatud eritellimisel,
on kujult küll vanaaegne, kuid imponeerib oma mugavuse ja ruumiküllusega. Hinnalt on Rotermanni "Maybach" kallimaid Tallinna
autode keskel.
Urania patareitööstuse omanik H. Johanson sõitis oma "Buickiga" ärireisile Bulgaariasse, kuna Keila villavabriku peaosanik E.
Deutsch andis "Mercedes-Benzile" suuna oma kodumaa, Tsehhoslovakkia poole. Tartu pärmivabriku direktor A. Grünthal kasutas
"põgenemisel" oma sünnipäeva eest autot, mis viis teda pühitsema 60 aasta kilomeetriposti Riia randa. Kaasas oli temal ainult
oma perekond. Kreenbalti direktor van Jung sooritas väikese automatka Soome kaunisse loodusesse. Ins. A. Martini tumehall
"Chevrolet" käis lühikesel visiidil Lätis.
Adv. A. Terras kasutas oma "Citroeni" pikemaks ringreisiks Euroopas, millisest võttis osa ka pr. Ludmilla Wachmann oma üldtuntud
helehalli "Stutziga". Itaalia automarke esindavad Tallinnas kaks "Lanciat". Neist sõitis ühega kohalik saadik V. Cicconardi
välismaile, arvatavasti ka oma päikeseküllasele kodumaale. Pangadirektor V. Johanson sooritab autoga pika matka läbi Austria, Ungari,
Prantsusmaa jne. Härrad Paul Männik ja Ferd. Vellner suundusid "Packardiga" "kaugeid randu" vaatlema. Hiljuti pöördus Saksamaa
sõidult tagasi dir. R. Martinson abikaasaga, kes pealinnas on tuntud osava autosportlasena. Tekstiiliäri omanikke Chr. Schmidt
kuulub ka nende hulka, kes eelistasid autot raudteele.
"Autounistus" ei ole üksnes unistus autost, vaid ühtlasi unistus horisondi avardumisest kauguste kadumise näol.
Micro.
|
PÄEVALEHT 9.10.1936, LK 6
Mootorliiklemise bilanss välismaaga.
Välismaa 304 mootorsõidukit külastas Eestit ja 104 Eesti mootorsõidukit käis välismaal.
Kokkuvõetud andmete järele sõitis a. 1935. Eestisse ajutiseks siinviibimiseks 304 välismaa mootorsõidukit, viibides siin
kokku 4196 päeva, mis teeb ühe mootorsõiduki kohta keskmiselt 13 päeva.
Võrreldes eelmiste aastatega on Eestit külastanud mootorsõidukite arv tugevasti tõusnud: 1934. a. käis Eestis 286 ja 1933.
a. ainult 217 mootorsõidukit. Liikide järele jagunesid 1935. a. Eestis käinud sõidukid: 260 sõiduautot, 27 mootorratast,
8 autobust ja 9 veoautot. Enamik neist langes juuni, juuli ja augusti kuudele. Sõidukid olid pärit 21 riigist. Kõige rohkem
oli neid Lätist, nimelt 144, järgnesid Soome 37 ja Saksa 33 sõidukiga.
Eesti registreeritud mootorsõidukeid käis 1935. a. välismaal arvult 104, viibides seal 3245 päeva. 1934. a. oli see arv 104
(5762 päeva) ja 1933. a. 79 mootorsõidukit. Liikide järele jagunesid 1935. a. välismaal käinud sõidukid: 90 sõiduautot, 10
mootorratast ja 4 autobust.
|
eag@unicweb.ee |
| galerii@hot.ee |
|
|