Eesti Antiikautode Galerii


ESILEHT AJALUGU - EESTI AEG UUDISED


ARTIKLEID AUTONDUSEST

WABA MAA 24.07.1937, LK 5

30 autot Kohtlasse ja N.-Jõesuhu.
Algas Tallinna automobilistide suur ringsõit.

Eesti autoklubi ringsõit Ida-Eestisse kujunes osavõtvate autode arvu poolest suuremaks kui ükski senine automobilistide ühine üritus. Määratud ajaks, täna kella pool 9-ks kogunes Vabadusplatsile 30 autot. Peale Tallinna autoomanikkude tulid ringsõidust osa võtma hr. Kõva Tartust ja Stryk Pärnust.
Autod rivistati spordikomisjoni esimehe J. Johansoni juhtimisel "Kultase" kohviku ette kolme ritta, moodustades uute kvaliteetsõidukite Tallinnas seninägemata suurparaadi: 6 "Buicki", 3 uut "Nashi" ja 3 "Studebakerit" esindasid ameerika populaarsemaid autosid. "Opeleid" ja "Oaklande" oli kumbagi kaks, siis järgnesid "Willys", "Fiat", "Ford", "Citroen", "Austin", "Auburn", "Packard", "Morris" ja teised masinad.
Uudishimuliste vaatlusobjektiks oli "Minerva" auto, mille Zimmermann Pariisist tulles sõidutas Eestisse.
Ärasõit toimus täpselt kell 9. Autoklubi traditsiooni kohaselt asus autode etteotsa sõidu juht autospordi veteran Julius Johanson, kes sõitis pr. Deminiga. Järgnes klubi abiesimees ins. M. Raud, kuna esimees J. Zimmermann "mitteametliku isikuna" sõitis tagasihoidlikult kolmandana.
Enne teele asumist tehti "korsosõit" läbi linna. Automobilistid ise naljatasid, et see on tutvustamissõit publikule - on ju praegu autosõitjatel valupäevad ja automobilistid muutumas nagu mingiks "rahvavaenlasteks".
Põlevkivitööstuse direktor ins. M. Raud võis ringsõidule asujaid juba Tallinnas informeerida, et põlevkivitööstuse poolt Kohtlas antavaks lõunasöögiks on kõik ettevalmistused tehtud, on ju kõik sõitjad kodumaise bensiini igapäevased tarvitajad ja seega õlitööstuse ärisõbrad.
Kava järgi pidi laupäeval tutvutama Kohtla kaevandusega ja õlivabrikuga ja siis sõidetama Oru lossi ja ümbrust vaatama. Õhtuks oli ette nähtud saabumine Narva-Jõesuhu, kus pühapäevaks 30 autotäie pealinlaste ilmumine tõotab tulla tavalisest suurem elevus ja hoog suvituselus.



WABA MAA 26.07.1937, LK 6

Autoklubi väljasõit Narva-Jõesuhu.
Õpetlik peatus Kohtla-Järvel ja Orul. Dr. Vahtriku auto ei püsinud maanteel.

Eesti autoklubi korraldas laupäeval oma liikmetele väljasõidu, mille lõppsihiks oli Narva-Jõesuu. Teel peatuti Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses, kus tutvuneti põlevkivitööstusega ja eriti bensiini valmistamisega. Järgmine peatus oli Oru lossis. Väljasõidust võttis osa 30 autot 120 inimesega. Pühapäeva veetsid autosõitjad Narva-Jõesuus ja õhtul algas sõit tagasi Tallinna.
Teel juhtus mõnigi viperus ja äpardus, kuid suuremad õnnetused jäid seekord tulemata. Arkna mõisa juures sõitis maanteelt kõrvale Tallinna arsti dr. B. Vahtriku auto, kihutades teeäärsesse metsa puude vahele. Õnneks suutis arst oma sõiduki suurematest puudest mööda juhtida ja autol purunes vaid porilaud. Üks kaassõitja sai veidi põrutada. Õnnetuse põhjustasid auto spiraalvedrud, mis panid sõiduki munakivisillutisel hüppama, nii et auto enam teel ei püsinud.
Mõnigi sõiduk pidi teel vahetama kumme, sest meie teedel leidub rohkesti raudnaelu ja teravaid kive, mis lasevad autokummid tühjaks. Kohtla kaevanduse rahvamajas oli väljasõitjatele korraldatud lõunasöök, mis oli täiesti ilma alkoholiste jookideta, millede maitsmine nüüd autojuhtidele kõvasti keeldud. Pärast lõunasööki dir. M. Raud, kes ise võttis osa väljasõidust, ja keemik Luts tutvustasid automehi põlevkivikaevanduste ja bensiini ajamise viisidega. Käidi maa-alustes käikudes, kus igaühele anti kätte karbiitlamp silmavalguseks.
Järgmine peatus oli Oru lossis, millega tutvuneti lossi komandandi juhtimisel. Narva-Jõesuhu jõuti õhtul kella 8 paiku. Lõppsihti saabus 20 autot, kuna teised pöörasid teelt tagasi.



RAHVALEHT 26.07.1937, LK 3

Dr. Vahtriku õnnelik õnnetus.
Automobilistid "Eesti Ruhris". Bensiinitarvitajad tutvumisreisil Kohtla põlevkivitööstuses. - Õnnelikke õnnetusi teel. Tund aega riigivanema suviresidentsis Orul.

Laupäeval Eesti Autoklubi korraldas oma liikmetele väljasõidu Kohtla-Järvele, Oru lossi ja Narva-Jõesuhu. Väljasõit, millest osa võttis 120 inimest 30 autol, oli mõeldud tutvumiseks meie põlevkivitööstusega, eriti bensiinivalmistamisega, mis autoomanikke kui alatisi bensiinitarvitajaid eriti huvitab.
Arsti õnnelik autoõnnetus.
Suuremate autosõitude puhul juhtub ikka mõni äpardus. Teel mõnigi mees pidi vahetama kumme, sest meie maanteedel leidub rohkem kui tarvis naelu, mis lasevad autokummid tühjaks.
Autosportlane K. Siitan, läinud aastal edukalt Monte Carlo tähesõidul käija, elas läbi esimese "vahejuhtumi". Teel paraja sõidu juures lendas põllult väike linnuke vastu auto tuulekaitseklaasi. Kokkupõrge oli saatuslik ainult linnukesele: ta läks hoobilt sõna tõsises mõttes lõhki ja autot tuli Viitna järve ääres puhastada...
Pärast seda, kui mitu autoseltskonda olid kummidest naelu välja kiskunud ja kumme vahetanud, jõuti paraja sõiduga Arkna mõisa kohale. Seal Tallinna arst
dr. B. Vahtrik elas läbi autoõnnetuse,
mille puhul suurem õnnetus jäi tulemata suure õnne ja ka arsti külma vere tõttu.
Kiire sõiduga kivikillustikusillutisega maanteelt jõudes munakivisillutisele dr. Vahtriku
auto hüppas kõrgelt teelt alla teeäärsesse metsa.
Kuused kasvasid nii lähestikku, et auto parajasti läbi mahtus. Arst suutis sõiduki hoida vastu jämedaid puid põrkamast. Auto lömastas porikaitse kuuse vastu ja purustas kännu. Ühel naissõitjal jooksis põrutusest ninast natuke verd. Kui dr. Vahtrik oleks kaotanud valitsemise rooli üle, oleks sõiduk tormanud vastu jämedaid puid ja õnnetusel võinuks olla kurvad tagajärjed.
Õnnetuse põhjustasid auto spiraalvedrud, mis panid sõiduki munakivisillutisel hüppama, nii et auto enam teel ei seisnud.
Miljon autojuhi jalgade all.
Jõudes Kohtla-Järvele, selgus huvitav tõik, et autoklubi abiesimehe ja põlevkivitööstuse direktori ins. M. Raua autoga toodi Tallinnast Kohtlasse miljon senti palgaraha, mis määratud kaevanduse ametnikele. Ümmargune rahasumma oli paigutatud kotti ja Kohtlas autojuht võttis selle oma jalgade juurest autost välja. Nii on mõnikord varemgi viidud Kohtlasse raha, kord isegi 7 miljonit senti.
Tallinna külalistele oli Kohtla kaevanduse rahvamajas korraldatud lõunasöök,
mis Kohtla tütarlaste virgal teenimisel möödus eeskujulikus tempos ja tegi au ka kokkadele. Vastavalt "ajanõuetele" oli lõuna "karske", ükski jook ei sisaldanud kraadigi alkoholi, et autojuhtijaid mitte saata kiusatusse.
10 kilomeetrit maa all.
Selleks, et saada ülevaadet kodumaise bensiini saamisloost, direktor M. Raud ja keemik Luts viisid automobilistid, nende naised ja tütred maa-alusesse kaevandusse. Igale anti kätte karbiitlamp silmavalguseks ja siis algas teekond põlevkiviriiki.
Kümme kilomeetrit on pikk Kohtla kaevanduse peatunnel,
millest kahele poole jooksevad harutunnelid põlevkivi väljavõtmiseks. Kaevandus on 14 meetrit allpool maapinda ja sorteerimisruumi jõudmiseks sõidab põlevkivi liftiga 30 meetri kõrgusele.
Kohalikud põllumehed ei lase end sellest segada, et nende jalge all 14 meetri sügavuses töölised uuristavad maapinda ja kostavad lõhkeainete plahvatused.
Kuidas kivist tuleb bensiini.
Nagu palju teisi suuri probleeme, on ka kivist "vedela kulla", õlide ja bensiini saamise protsess põhimõtteliselt lihtne. Meil töötavas igas õlivabrikus on oma süsteem, kuid kõik põhjenevad utmise põhimõttel.
Kohtla õlivabrikus masinates peenendatud põlevkivi kallatakse püstahju, mille alumises osas põleb sama põlevkivi, andes ahjus 500-kraadise temperatuuri. Kuumuse tõttu õli lahkub põlevkivist kollakashalli raske gaasi kujul ja jahutamisel muutub see gaas õliks. Bensiini saamise protsessi õlist nimetatakse "krakkimiseks", kuid ega seegi pole muud kui õli kuumendamine, nii et bensiin lahkub õlist auru kujul ja nii hiljem jahtudes omandab vedela kuju. Kogu protsessist sai dir. M. Raua ja keemik Lutsu seletuste saatel ülevaatliku pildi.
Ja, lõpuks, direktor M. Raud on hea ärimees. Ta on põlevkivi- ja õlitööstuse 20 aasta jooksul läbi kõigi kahtluste ja mõnituste võidule võidelnud.
Oru ja Narva-Jõesuu.
Unustamatu elamuse andis Oru lossi, riigivanema suviresidentsi külastamine. Kesk maaliliselt-ilusat loodust merekaldal pargis kerkib lumivalge ehitus kui loss muinasjutust. Lossi komandandi juhtimisel tutvuneti kohaga, kus iga samm pakub midagi uut ja vaatamisväärilist. Vene multimiljonäri Jelissejevi poolt loodud, kuid vahepeal hooletusse jäänud loss ja park on nüüd seatud korda ja meie riigipeal on suviresidents, kuhu kutsuda kõlbaks ka iga suurriigi riigipead.
Oru loss oli automobilistide sõidu õpetliku osa viimane etap. Jõudes Narva-Jõesuhu, valgus 120 tallinlast kuurorti mööda laiali, kes randa, kes kuursaali. Pühapäeval algas sõit tagasi Tallinna suunas.


eag@unicweb.ee
galerii@hot.ee