|
 |
|
 |
|
|
| EESTI AEG - ERISÕIDUKID |
|
SANITAARAUTOD
1919. aasta suvel saabus Eesti Punasele Ristile liitlaste abina 7 sanitaarautot.
1922. aasta 21. septembril alustas Tallinnas Eesti Punase Risti peavalitsuse juures tööd ööpäevaringne haavatute ja haigete
transport-punkt, mille kasutuses oli 4 sanitaarautot. Teeninduspiirkonnaks oli Tallinn ja Harjumaa ning väljakutse maksis Tallinna
piires 250 marka ja väljaspool linna 30 marka kilomeeter. (vt Waba Maa 8.10.1922 lk 5)
1928. aastal ostis Tallinna linna tervishoiuosakond uue sanitaarauto Graham Brothers. Auto telliti Ameerikast ja see läks
maksma ligi 1 miljon marka. Rohekas-halli värvi sõiduk oli mõeldud peamiselt nakkushaigusi põdevate haigete vedamiseks, sellesse
mahtus kaks kanderaami ja lisaks kaks klapp-istet. (vt Waba Maa 10.03.1928)
Varem sanitaarautona kasutatud sõiduk oli selleks ajaks juba täielikult amortiseerunud, kuid jäi ilmselt lattu seisma, sest 1937.
aasta mais otsustas Tallinna linnavalitsus 2. haigla juhatuse ettepanekul maha müüa "haigla kuuris juba 1927. aasta märtsikuust
saadik kasutamata seisva haigeveoauto". Sõiduk oli arvatavasti 1913. aasta väljalase ja jõudis Eestisse Ameerika Punase Risti abina
Vabadussõja päevil. Auto kavatseti maha müüa juba 1928. a-l, kuid siis oli linnavalitsus sellele vastu. (vt Waba Maa 5.05.1937 lk7)
Eesti Punane Rist soetas 1928. aasta märtsis vana sanitaarauto asemele uue Renault Tartusse. 1932. aastal oli Eesti Punase
Risti Tartu komitee käsutuses kaks sanitaarautot - Renault ja Rover (viimast kasutati ainult nakkushaigete sõidutamiseks).
Samal aastal transportisid kaks Tartu sanitaarautot haigeid kokku 541 korral ning Renault' läbisõiduks kujunes 5858 km ja Roveril
umbes 3000 km. (Postimees 03.03.1933 lk5)
1930. aastal tellis üks Tartu arst Tartu Tööstuskoolilt sanitaarautona kasutatava
sõiduki: "Omapärane auto valmimas. Üks jaoskonna-arst on tellinud omale välismaalt automootori, kuna pealmine osa ehitatakse Tartu
linna tööstuskoolis printsiibi järgi, et autot saab kasutada hariliku sõidukina ja tarbekorral ka sanitaarautona. Viimaseks otstarbeks
ehitatakse autouksed pisut laiemad, nii et haiget saab sisse kanda. Auto on kahe istmega. Esimene istmerida ehitatakse nõnda, et seda
saab hõlpsasti tagumistega ühendada ja mõlemad istmeteread koos moodustavad voodi, kus võib kaks haiget kõrvuti lamada. Selline auto
on väga praktiline just eriti jaoskonna-arstidele." (vt Postimees 4.12.1930)
1931. aasta detsembris valmis uus Eesti Punase Risti sanitaarauto Stewart, mille kere ehitati
Punase Risti töökojas ja mis läks maksma umbes 4500 krooni. Esimene proovisõit
toimus 21. detsembril 1931. (Päevaleht 18.12.1931, Uudisleht 23.12.1931 lk7)
1934. a. suvel kinkis transpordiäri Trankmann ja Ko Eesti Punasele Ristile suure sõiduauto Flint, mis oli kavas ümber
ehitada sanitaarautoks.
1935. aasta jaanuari alguses valmis Eesti Punase Risti Tallinna piirkonna sanitaarauto, mille kere ehitati
Punase Risti töökojas. Auto läks maksma 8000 krooni ja oli varustatud kahe raamvoodi,
rohukapi ja pesemisseadmega. Masin paistis silma hea vedrustuse poolest, mis tegi haigete vedamise märksa mugavamaks kui
varasemate autode puhul. (Päevaleht 3.02.1935 jm)
1935. aasta 1. maist võeti kasutusse Eesti Punase Risti kiirabiauto Narvas. (Põhja Kodu 03.05.1935)
1935 oli Punasel Ristil Eestis käigus 5 sanitaarautot: 2 Tallinnas, 2 Tartus ja 1 Narvas; kevadeks oli kavas muretseda auto Pärnusse
ja järgmisena Rakverre.
1935. a. 15. oktoobril müüs Eesti Punase Risti peavalitsus Dunkri 15 hoovis enampakkumisel vana sanitaarauto Rover ja 7-istmelise
kinnise sõiduauto Benz.
1938. aasta märtsis valmisid Viljandis Ungern-Sternbergi töökojas sotsiaalministeeriumi
tervishoiu peavalitsuse tellimusel ehitatud 2 sanitaarautot. Üks auto oli kavas saata Petserisse, teine Viljandisse (Punasele Ristile).
1938. aasta lõpus(?) valmis autokeretöökojas A. Pollimann ja Poeg Eesti Punasele
Ristile Chevrolet' alusele ehitatud sanitaarauto. Järgmise aasta kevadel oli kavas veel teisegi sanitaarauto ehitamine.
(vt Auto 5/1939)
1939. aasta kevadel kehtestati Võru maavalitsuse (uue?) sanitaarauto kasutamise kord, mille järgi asus sõiduk Võru Linna Haigla juures
ja teenindas Võru linna ja maakonda ning Antsla linna. Auto kasutamine maksis 18 senti kilomeeter (aga kogusummas mitte alla 2 krooni),
Võru linnas 1 kroon kuni kaks km ja 1.50 üle kahe km. (Elu 26.05.1939 lk6)
1939. aasta kevadel ostis Sänna mölder Julius Alksnis "Sänna moodsaima luksusauto", mis mahutas 6 sõitjat ja oli varustatud "erilise
haigete veoks määratud raamiga". Möldri poja Elmar Alksnise juhtimisel hakkas auto tegema üürisõite. (Elu 5.05.1939 lk3)
1939. aasta augusti lõpus oli Eesti Punase Risti peavalitsuse tellimisel valmimas uus suur ambulantsauto, mille bussilaadne kere
ehitati Eestis (töökoda pole teada) ja mis läks maksma 14-15 000 krooni. Uus auto sooviti rakendada peamiselt maapiirkondade koolinoorte
tervishoiu parandamise teenistusse. Autos asus arsti vastuvõturuum kusheti ja kirjutuslauaga, ravimikapid, kavandati ka väikese
röntgeniaparaadi lisamist. Sõiduki personal hakkas koosnema arstist (kes pidi muuhulgas olema ka asjatundja hammaste tervishoiu alal)
ja velskrist. (Uus Eesti 30.08.1939)
1940. aasta märtsi alguses kuulutas sotsiaalministeerium välja vähempakkumise uue sanitaarauto kere ehitamiseks tähtajaga 18. märts
1940. /Seni oli sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud ja maavalitsustesse saadetud 3 sanitaarautot, mõned omavalitsused
olid sanitaarauto saanud Punaselt Ristilt. Ministeerium kavatses sanitaarautoga varustada kõik Eesti maavalitsused./ (Päevaleht
5.03.1940, Uus Eesti 4.03.1940)
Vt ka Tallinna Kiirabi Ajalugu ja Fotoarhiiv.
|
 |
 |
 |
 |
Sanitaarautod Eesti Punase Risti Peavalitsuse hoone ees Niguliste tänaval 1927. aastal (J.&P. Parikas). Vasakult: Rover(?),
GMC(?), Renault.
Foto: "Vana Tallinn: ehitised ja inimesed", Argo, 2007. |
Niguliste tänav 1927, sanitaarautod Renault, GMC(?) ja Rover(?).
Foto: Gordy Jõelaid'i album /via Eero Olander/. |
1931. a-l Punase Risti töökojas ehitatud sanitaarauto Stewart (A-726?).
Foto: Päevaleht 18.12.1931 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
Sanitaarauto Stewart? (A-726) Tallinnas 1936. aastal.
Foto: Uudisleht 09.02.1936 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
 |
 |
 |
|
Autokeretöökojas A. Pollimann ja Poeg Eesti Punase Risti
tellimusel ehitatud sanitaarauto CHEVROLET (A-925) 1938. a-l.
Foto: Gordy Jõelaid'i album /via Eero Olander/. |
Eesti Punase Risti sanitaarauto CHEVROLET (A-925).
Foto: Auto 5/1939. |
Võib-olla A. Pollimann ja Poeg keretöökojas ehitatud sanitaarauto
CHEVROLET 1950. a-tel Kingissepa (Kuressaare) haigla ees.
Foto: Toomas Harjuse kogust. |
|
MATUSEAUTOD
1935. aasta juuli alguses valmis Tallinna linnavalitsuse tellimusel ehitatud esimene Tallinna surnuveoauto. Sõiduk ehitati
vanema Fiat sõiduauto alusele ja see läks maksma 3000.- krooni. Auto oli varustatud laagritel liikuva väljatõmmatava
alusega, konksudega pärgade riputamiseks ja 8 istekohaga saatjate tarbeks. Kere ehitanud töökoda pole teada. Auto oli mõeldud
lahkunute toimetamiseks Kloostrimetsa ja Liiva kalmistule. Kui 1939. a. sügisel valmis Tallinna linnavalitsuse tellimusel
ehitatud uus suur surnuveoauto International, pandi vana Fiat sama aasta 9. novembril Väike-Rannavärava 2 linna tööhoovis
500-kroonise alghinnaga oksjonile. (vt Waba Maa 4.07.1935, Uus Eesti 2.11.1939)
1935. aasta septembris valmis ka Tallinna Pühavaimu koguduse surnuveoauto (A-7), mis ehitati kümmekond aastat vana
sõiduauto Protos alusele. Auto muretsemise idee algatajaks ning sõiduki "konstrueerijaks ja kunstiliseks kaunistajaks"
oli Pühavaimu koguduse majanduskomisjoni esimees T. Viiroja, kelle kavand valiti välja koguni 8 vastavale konkursile laekunud
töö hulgast. Auto kere ehitati A. Sanderkoffi töökojas Auto-Service.
Autos oli ruumi seitsmele saatjale, sark asetati auto keskele spetsiaalsesse klaas-seintega ruumi. Auto kasutamise hind oli
15-18 krooni. Esimest korda kasutati uut sõidukit 5. septembril 1935, kui maeti maamõõtja J. Ruutopõld.
(vt Päevaleht 6.09.1935 lk7, Waba Maa 6.09.1935 lk4, Uudisleht 6.09.1935 lk9, Rahvaleht 6.09.1935 lk4)
1935 oli surnuveoauto soetamine kavas veel ühel Tallinna kogudusel ja eraettevõtjal.
1936. aasta detsembris valmis matusebürool J. Lepper Tartu esimene surnuveoauto Inglismaalt tellitud Ford V8 (B-416)
sõiduauto alusele. Kere ehitati Tartus, töökoda pole teada. (vt Postimees 17.12.1936)
Hiljem sai Tartu teisegi matuseauto, mis oli ehitatud samuti Ford V8 alusele (B-542).
1939. aasta septembris valmis Tallinna ettevõtja A. Pipar'i (ka Pippar) uus matuseauto Dodge. Sõiduk ehitati Tallinnas
"Rootsi ja Soome eeskujul" ning seda reklaamiti kui Baltimaade moodsaimat surnuveoautot. Kere ehitanud töökoda pole teada.
(vt Rahvaleht 14.09.1939 lk8, Päevaleht 15.09.1939 lk6)
1939. aasta septembris valmis Tallinna linna uus surnuveobuss International, milles oli istekohti koguni 15 saatjale
(lisaks 5-7 seisukohta). Kirst oli sõitjateruumist hermeetiliselt eraldatud ja buss võis sõita "sammu" ehk jalgsi liikuva
leinarongi kiirusel. Kere ehitanud töökoda pole teada (võib-olla Ungern-Sternbergi töökoda
Viljandis). Sõiduk anti Tallinna Linna Perekonnaseisuameti käsutusse ja inimesed said seda linnalt rentida. Tallinna linna
administratiivpiires maksis sõit 12 krooni, Nõmmel 16 krooni, Nõmmelt Tallinna Metsa- ja Pirita kalmistule 20 krooni, Tallinnast
välja 50 senti kilomeeter (miinimumtasu 20 krooni), sammusõidu korral 1 kroon kilomeetri eest lisaks. Väljaspool tööaega,
pühapäeviti ja pühade ajal kasutamine tähendas 1-3 kroonist lisatasu. (vt Esmaspäev 16.09.1939, Päevaleht 9.09.1939, Uus Eesti
11.09.1939)
International jäi sõja ajal Tallinnasse ja oli kasutusel veel 1940. aastate lõpus. |
 |
 |
 |
|
Tallinna linna esimene, 1935. a-l valminud surnuveoauto FIAT.
Foto: Maa Hääl 05.07.1935 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
Tallinna Pühavaimu koguduse 1935. a-l valminud surnuveoauto PROTOS.
Fotod: Waba Maa 06.09.1935 ja Uudisleht
06.09.1935 (dea.nlib.ee)/. |
|
 |
 |
 |
|
Tartu firma J. Lepper 1936 valminud surnuveoauto FORD (B-416).
Foto: Postimees 17.12.1936 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
Tartu teine matuseauto FORD (ehitatud 1938. a. V8 baasil) u 1939-40.
Foto: Raeantiik /via Heiki Muda/. |
Tallinna ettevõtja A. Pipari 1939. a. septembris valminud matuseauto DODGE.
Foto: Raivo Laasmägi kogust. |
|
 |
 |
 |
|
Tallinna linna uus matusebuss INTERNATIONAL.
Foto: Esmaspäev 16.09.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
Tallinna linna matusebuss INTERNATIONAL A. H. Tammsaare matusel 05.03.1940.
Fotod: Päevaleht 06.03.1940 ja
Teataja 06.03.1940 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/. |
|
 |
 |
 |
|
Matusebuss INTERNATIONAL (ER 17-64) 23. novembril 1941.
Fotod: Raeantiik /via Heiki Muda/. |
Matusebuss INTERNATIONAL (3T 12-00) 1948. aastal (taga endine Tallinna linna
Büssing-NAG Nr 39).
Foto: Gordy Jõelaid'i album /via Eero Olander/. |
HOOLDUSSÕIDUKID
1923 või 1924 ehitas Jaan Ratniku masinavabrik Tartu linnale 750 000 marka
maksma läinud "mustuseväljaveo auto" ehk ilmselt prügiveoki. (vt Postimees 1.04.1924 lk 10)
1937. aastal soetas Tallinna sadamapiirkonna puhastustöödega tegelev ettevõte endale vanema Chevrolet veoauto alusele
ehitatud tänavapuhastusauto (A-x73), mis oli varustatud veepaagi ja pumbaga. (vt Waba Maa 14.05.1937)
1939. aasta alguses muretses üks kahest Tallinnas tegutsenud prügiveofirmast AS Sanitas (teine oli firma Omnia) Rootsist uue
spetsiaalprügiveoauto, mis läks maksma 15 000 krooni. Lisaks autole soetati ka uued hermeetilised prügikonteinerid. Uus süsteem
võimaldas tühjendada konteinerid autosse, ilma et prügi puutuks kokku õhuga. Auto prügimahuti tühjendamine toimus vastava seadme
abil automaatselt.
Sel ajal oli Tallinnas umbes 1300 maja, mille jäätmekäitlus toimus tänapäevasel moel, st maja hoovis asus vastava firma poolt
regulaarselt tühjendatav 100-liitrine prügikonteiner. Suurema osa majapidamiste olmejäätmed rändasid aga kas ahju või majade
hoovis asunud "prügihunnikutesse". Tallinnas ei olnud veel kehtestatud üldist prügiveo-sundmäärust, kuid see oli Lääne-Euroopa
ja Skandinaavia suurlinnade eeskujul koostamisel (Rootsis oli aga samal ajal juba ehitamisel spetsiaalne prügipõletusahi, mille
rajamine meil oli "veel kauge tulevikumuusika..."). (vt Esmaspäev 15.10.1938 lk 10)
Sanitase uut prügiveokit tutvustavat filmilõiku võib vaadata
Eesti Filmiarhiivi
veebilehel (Näidis 14, Eesti Kultuurfilmi ringvaade 72/1939).
1939. aasta juunis saabus Tallinnasse linnavalitsuse tellitud Eesti esimene spetsiaalne tänavapuhastusauto Krupp. Auto
oli varustatud puhastusharjade ja tolmuimejaga ning mahutiga prügi kogumiseks. Esialgu kavatseti masinat kasutada linna hooldatavate
tänavate, kuid kokkuleppel eraomanikega vastava tasu eest ka erahoolduse alla käivate tänavate puhastamiseks. Uus auto läks linnale
maksma ligi 40 000.- krooni. (vt Päevaleht 30.06.1939 lk 5, 2.07.1939 lk 6; Uus Eesti 2.07.1939; Rahvaleht 30.06.1939)
1939. a. juulis valmis Tartu uus tänavakastmisauto 2,5-tonnise Chevrolet' alusele. Kastmismehhanism ehitati
Jaan Ratniku masinavabrikus. Autole oli paigaldatud 2500-liitrine veepaak.
(vt Postimees 19.07.1939 lk 8) |
 |
 |
 |
Tänavapuhastusauto CHEVROLET Tallinnas 1937. a-l.
Foto: Waba Maa 14.05.1937 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
Tartu uus tänavapuhastusauto CHEVROLET 1939. a-l.
Foto: Postimees 19.07.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
 Sellise spetsiaalprügiveoauto ja konteinerid soetas Tallinna firma Sanitas 1939. aasta
kevadel (piltidel on näidiseksemplar).
Fotod: Esmaspäev 15.10.1938 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
 |
 |
 |
|
Tallinna linnavalitsuse uus tänavapuhastusauto KRUPP proovisõidul Nõmme ja Tallinna vahel
Pärnu maanteel.
Fotod: Rahvaleht 30.06.1939, Päevaleht 30.06.1939, Päevaleht 02.07.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
|
MUUD ERIOTSTARBELISED SÕIDUKID
1936. aastal oli Tallinnas furgoonkerega Studebaker? (A-446?) vahialuste transportimiseks.
1938. a. mai lõpus saabus Berliinist Tallinnasse Eesti Kultuurfilmi uus heliülesvõtteauto Ford (A-1846). Sõiduk ehitati
Berliini firmas Lutherhand & Freytag, sisustuse paigaldas Klangfilm. Samasugune auto ehitati ka Rumeeniasse. Auto oli varustatud
Klangfilmi heliülesvõtteaparatuuriga, kohtadega operaatoritele ja kaameratele, katusel platvormiga operaatoritele. Filmimise ajaks
sai auto spetsiaalse tugiseadeldise abil kindlalt paigale fikseerida ja rattad maast lahti tõsta, et kõikumine filmi kvaliteeti
ei mõjutaks. Autos olid akulaadijad töötamiseks elektrivoolu puudumise korral ja pimikutingimusi võimaldavad aknakatted. Sõiduk
läks Eesti Kultuurfilmile maksma umbkaudu 23 000 krooni. (vt Rahvaleht 1.06.1938 lk15, Postimees 2.06.1938 lk6, Päevaleht 4.06.1938
lk6)
1941. aastal viidi Ford Leningradi, kuid ime kombel elas masin seal sõja üle ja suudeti Tallinnasse tagasi tuua. Auto oli
mitukümmend aastat Eesti filmimeeste käsutuses ja selle põliseks juhiks oli juba 1938. aastast alates Mihkel Vaarmaa. Endine
Eesti Kultuurfilmi heliauto leidis oma õnnetu lõpu Andrei Tarkovski filmi Stalker 1977-78 Eestis toimunud võtete ajal, kui masin
filmi tarbeks Jägalas põlema pandi.
Vt Enn Säde, Filmilugu Mihklist ja tema Fordist, Sirp nr 3, 22.01.2010
 |
 |
 |
 |
Eesti Kultuurfilmi helifilmiauto FORD.
Fotod: Postimees 02.06.1938 ja Rahvaleht 01.06.1938
/Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/. |
FORD ja auto kauaaegne juht Mihkel Vaarmaa 75. juubelil.
Fotod: Erakogu. |
1938. aasta 17. juunil saabus aurikul Suomi Tallinnasse Riigi Ringhäälingu esimene reportaazhiauto International (A-2404) ehk
Hõbehall, mille kere oli ehitatud Soomes, sisustus paigaldati aga Eestis. Auto oli varustatud oma aja tipptehnikaga, olles esimene
ülekandeauto Baltimaades. Sõja puhkedes viidi masin N. Liidu tagalasse ja see hävis rindel. (vt Rahvaleht 18.06.1938 lk5)
 |
 |
 |
 |
Aurikul Suomi 17.06.1938 Tallinna sadamasse saabunud Hõbehall.
Foto: Maa Hääl 20.06.1938 /Digiteeritud eesti
ajalehed (dea.nlib.ee)/. |
Hõbehall 1939. aastal.
Foto: Raadioleht 16. märts 1939. |
Hõbehall arvatavasti Türil, raadiomasti juures. Pildistanud Aleks Kaskneem.
Foto: Tarvo Puuseppa kogust. |
Ringhäälingu International ehk Hõbehall Viljandis.
Foto: Raeantiik /via Heiki Muda/. |
 |
 |
|
|
Riigi Ringhäälingu Hõbehall Tallinnas Vabadusväljakul kajastamas Kaitseliidu suurparaadi Võidupühal
23.06.1938.
Fotod: Jaanus Sinimäe kogust /via Priit Pärnapuu/. |
|
|
1939. aasta jaanuari alguses valmis Viljandis Ungern-Sternbergi töökojas Tallinna
linna tellimusel ja gaasikaitse eriteadlaste jooniste järgi Tallinna tuletõrje lendsalgale ehitatud furgoonkerega gaasikaitseauto
14 hj Opel-Blitzi alusele (A-2559). Auto ehitamine läks maksma 11 000 krooni ja selles olid gaasikaitse, esmaabi ja degaseerimise
osakonnad; varustuse hulka kuulusid 2 kanderaami, gaasimaskid, hapnikuaparaadid, "gaasiluure" ja mürgistusproovide võtmise anumad,
esmaabipaunad, hapnikuraviseade, ravimid, tööriistad, ipriidikindlad kehakatted, voolikud jne. Juhiruumi mahtus istuma 3-4 inimest,
köetavas esmaabiruumis oli 2 lamamisaset, 3 istekohta ning laud esmaabi andmiseks ja mürgistusproovide analüüsi tegemiseks. Auto
tagaosas asus pesemisruum ehk mürkärastamisruum soojavee dušiga, mille soojendusseade andis 30 minutiga 100 liitrit 40-kraadist
vett. Rahuajal oli sõiduk kasutatav esmaabiautona vingu- või gaasimürgistusi põhjustavate suuremate õnnetuste puhul. Tegemist oli
esimese taolise eriautoga Baltimail ja isegi soomlastel ei olevat tol ajal veel sellist sõidukit olnud.
(vt Eesti Politseileht 3-4/1939 lk 81; Päevaleht 15.01.1939; Uus Eesti 15.01.1939; Uudisleht 15.01.1939)
 |
 |
|
|
Tallinna linnavalitsuse gaasikaitseauto OPEL-BLITZ.
Fotod: Politseileht 3-4/1939 /Eesti
Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee)/ ja Uus Eesti
15.01.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/. |
|
|
1939. a. novembris valmis Põllutöökoja tellimusel bussilaadse kerega liikuv põllumajanduslik nõuandla ja põllutööriistade õppetöökoda
Chevrolet alusele. Näidisautobuss sisaldas üle 200 masina ja põllutööriista, lisaks mudelid ja selgitavad joonised. Buss
pidi liikuma mööda Eesti maapiirkondi ning harima ja andma kasulikke nõuandeid põllumeestele oma talude ulatuslikumaks
mehhaniseerimiseks ning uute tööriistade ja seadmete kasutusele võtmiseks. Sõiduk oli varustatud ka valjuhääldiga. Kere ehitanud
töökoda pole teada. (vt Uus Eesti 5.11.1939 lk 2, Maa Hääl 6.11.1939, Teataja 6.11.1939 lk 5)
 |
 |
|
|
Põllutöökoja nõuandla-buss CHEVROLET.
Fotod: Maa Hääl 06.11.1939 ja Teataja 06.11.1939
/Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
eag@unicweb.ee |
| galerii@hot.ee |
|
|
|
