J. Puhk & Pojad (1881/1913-1940, autoosakond asut. 1929)  peakontor Pikk 55 (21-1924) - Rannavärava pst 21 (1924-30) - Põhja pst 21 (33-38) – Põhja pst 19    (38-1940)  automüük Pikk 39 (al nov 1929-1931)  kauplus Estonia pst. 19 (1931-1.08.1933) – raua- ja koloniaalosakond Estonia pst. 27 (1.08.1933-    16.12.1937) - raua- ja koloniaalosakond Estonia pst 15 (18.12.1937-1940)  Parandustöökoda Rannavärava pst 21 / Põhja pst 19 (1929-1940)
General Motors International AS, Kopenhagen   esindaja 35  Humber Co Ltd, Coventry   esindaja 35  Hillman Motor Car, Coventry   esindaja 35  Commer Cars Ltd of Luton   esindaja 35
CHEVROLET	1929-39	ainuesindaja 29-39, peaesindaja 31
BUICK	30-39	ainuesindaja 30-37
HUMBER	1934-39	ainuesindaja 36-38
MORRIS	37-39	ainuesindaja 37-39
MG	38-39	ainuesindaja 38-39
WOLSELEY	38-39
PACKARD	38-39	ainuesindaja 38-39
BORGWARD (HANSA)	1939	ainuesindaja alates 1939
HILLMAN	1934-37	ainuesindaja 36-37
CADILLAC	30-36	ainuesindaja 36
VAUXHALL	1934-36	ainuesindaja 36
TALBOT	36	ainuesindaja 36
LA SALLE	30, 35
MARQUETTE	30-31	ainuesindaja 30
HENSCHEL	37-1940	ainuesindaja 37
GMC	30-39	ainuesindaja 30-38
MORRIS-COMMERCIAL	37-39	ainuesindaja 37-38
COMMER	1934-37	ainuesindaja 36-37
KARRIER	36	ainuesindaja 36
BEDFORD	1934-1935?
AS Ilmarine  Põhja pst 21 (35-38)
PACKARD	1935-37	ainuesindaja 35-37
Kaubamaja J. Puhk & Pojad oli 1930. a-tel Eesti suurim autoäri. Ainuüksi esindatud automarkide nimekiri on muljetavaldav: 1935-36 müüdi 12 ja 1938-39 vähemalt 11 eri marki sõidukeid. Firma asutas Viljandi tikuvabrikant ja kaupmees Jaak Puhk 1881. aastal. 1913. aastast firma nimeks J. Puhk & Pojad (varasem kirjapilt J. Puchk & Pojad). Kui Jaak Puhk 1917. aastal suri, said äri juhtideks ja omanikeks tema viis poega: Joakim, Aleksander, Eduard, Evald ja Voldemar. 1938 muudeti pere-ettevõte aktsiaseltsiks - Kaubandus-tööstus AS Jaak Puhk ja Pojad registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris jaanuaris 1938. Põhikapital oli 500 000.- krooni, as-i juhatusse kuulusid Joakim Puhk, Aleksander F. Puhk, Evald V. Puhk, Anna E. Puhk ja Juhan Oja (AS Ilmarine direktor). 1938. a. lõpus suurendati põhikapitali 1 000 000.- kroonini. 1930. aastate lõpuks olid Puhkid Eesti üks rikkamaid suguvõsasid. Neile kuulus lisaks kaubamajale, millel olid esindused pea kõigis Eesti linnades, ka Eesti üks suuremaid ja moodsamaid jahuveskeid (rajati 1924), Eesti esimene kaerahelvestetööstus, makaroni- ja nuudlivabrik (asutati 1933), masinaehitusvabrik Ilmarine jne. 1929. aastal siirdusid Puhkid ka autoärisse, kui aasta varem hukkunud Hans Winnali firma likvideerimise järel asutasid autoosakonna ja võtsid üle Chevrolet' Eesti esinduse. Puhkid keskendusid peamiselt Ameerika ja Inglise autodele. Peagi lisandusid General Motorsi sõsarmargid Buick, Cadillac, Marquette ja GMC, 1934. aasta alguses võeti juurde tervelt 5 Inglise margi Eesti esindused: sõiduautod Hillman, Humber ja Vauxhall ning veoautod Commer ja Bedford. Hiljem võeti uusi esindusi juurde ja anti vanu teistele äridele üle pea igal aastal. 1929. aastal Rannavärava puiesteele rajatud autoparandustöökoda (vt ka KERETEHASED) muudeti peale 1936. a. laiendust väidetavalt moodsaimaks Baltimail. 1940. aasta alguses seati "Eesti suurima autoparandustöökoja" juures sisse ka traktorite paranduskeskus. 1931 asutati kaubamaja rauaosakond, kui omandati pankrotistunud AS Silva kauplus Estonia pst 19 (mis varem oli kuulunud AS-ile W. Schneider & Co). 1932 asutati õliosakond. Kaubamaja importis ja müüs suhkrut, soola, riisi, heeringaid, kohvi, väetisi, koloniaalkaupu, toidu- ja tarbekaupu, bensiini, petrooleumi, õlisid, rauakaupu, tööstus- ja põllutöömasinaid, tööriistu, ehitus- ja majatarbeid, raadioaparaate, kirjutusmaterjali, paadimootoreid (Evinrude, Elto, Morris, Universal) jne; autotarvetest lisaks sõidukitele veel rehve Dunlop, süüteküünlaid Edison, akusid Oldham jm. 1933-1936 eksporditi võid ja puitu, hiljem lina. J. Puhk & Poegade kaubamaja esindused olid: 1930 Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Narvas, Valgas, Petseris, Tapal, Türil ja Nõmmel. 1938 Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Narvas, Valgas, Petseris, Abjal, Võhmas, Paides ja Põltsamaal. Voldemar Puhk suri 1937. aastal; Joakim, Evald ja Aleksander arreteeriti 1940 ja nad hukkusid Vene vangilaagrites. Vaid üks vendadest - Soomes elanud Eduard - pääses. Joakim Puhk (25.05.1888-1942) oli vendadest vanim ja kõige aktiivsem. Ta sündis Viljandis, õppis Riia kaubanduskoolis, pärast 1905. aasta sündmusi viibis revolutsioonilise tegevuse pärast mõnda aega vanglas, vabanedes asus tegutsema isa ettevõttes. Oli 1917-1918 Eestimaa kubermangu toitlusameti liige, 1918-1919 toitlusministri abi, kaubandusekspert Pariisi rahukonverentsil 1919 ja Eesti-Vene rahuläbirääkimistel. 1924-1926 Üleriikliku Kaupmeeste Liidu esimees, 1925-1940 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse ja nõukogu esimees, alates 1929 Rahvusvahelise Kaubanduskoja nõukogu liige, alates 1932 Eesti Suurkaupmeeste Ühingu esimees, Eesti Panga nõukogu liige, Riigi majandusnõukogu liige, Eesti esindaja Rahvusvahelises Olümpiakomitees alates 1936. aastast, Leedu aukonsul Tallinnas 1921-1927, Soome au-peakonsul Eestis 1927-1940 ja konsulaarkorpuse vanem, Rahvuskogu II koja liige ja Riiginõukogu liige a-st 1938, Kaitseliidu vanematekogu liige jne. Joakim Puhk oli kaubamaja ja suurveski J. Puhk & Pojad üks asutajaid (1913), omanikke ja juhte; AS Ilmarine üks omanikke ja 1935-1940 juhatuse esimees, kindlustusseltsi AS Eesti Lloyd juhatuse esimees 1935-1940 ning seotud veel mitmete äriettevõtetega. Ta arreteeriti 31. augustil 1940 ja hukati 1942 Kirovi vanglas. Voldemar Puhk (11.12.1891-3.05.1937) sündis Viljandis, õppis Peterburi Ülikoolis, lõpetas 1922 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 1918 oli Eestimaa kubermangu toitlusvalitsuse liige, 1918-1920 kaubandus-tööstusministri abi ja kt, 1919-1921 Eesti kindralkonsul Berliinis, 1921-1922 ametnik Londoni saatkonnas, hiljem tegutses ärialal. Voldemar Puhk oli kaubamaja ja suurveski J. Puhk & Pojad üks asutajaid (1913), kaasomanikke ja juhte ning AS Ilmarine kaasomanik ja 1934-1937 asjaajaja-direktor. Peale selle oli ta Eesti-Inglise Kultuuriühingu esimees 1936-1937, Alliance Francaise'i president 1936-1937, Eesti Spordi Keskliidu juhatuse liige, Eesti Veespordi Liidu esimees 1935-1937, ÜENÜ Tallinna Osakonna Spordiklubi esimees 1934-1937, Estonia seltsi juhatuse liige 1935-1937 ja Jaapani aukonsul 1935-1937. Voldemar Puhk viibis 1927-1931 kopsuhaigena Shveitsis Davosis ja suri südametromboosi tagajärjel. Eduard Puhk (1890-1943) sündis Viljandis, oli kaubamaja ja suurveski J. Puhk & Pojad ja AS Ilmarine kaasomanikke, rajas 1934 jahuveski Soomes Helsingis (Helsingin Mylly OY). Aleksander Puhk (1893-18.09.1941) sündis Viljandis, oli kaubamaja ja suurveski J. Puhk & Pojad ja AS Ilmarine kaasomanikke, Mehhiko aukonsul, arreteeriti 31. augustil 1940, suri vangilaagris. Evald Puhk (15.12.1897-8.02.1942) sündis Viljandis, oli AS Ilmarine autoosakonna juhataja, arreteeriti 31. augustil 1940, suri vangilaagris. Juhan Oja (9.02.1885-12.10.1965, ka Johan Oja) sündis Valgamaal Taagepera vallas, lõpetas 1914 Peterburi Mäeinstituudi metallurgiaosakonna, töötas seejärel Kahurväe Tehaste tehnilises büroos Peterburis ja tehases Tsaritsõnis. Osales Vabadussõjas, a-st 1919 töötas Raudtee Peatehastes Tallinnas. 1923 sai AS Ilmarine direktoriks. Kuulus ka AS Jaak Puhk ja Pojad ning AS Kemikaal juhatusse. Lahkus Eestist 1944. aasta sügisel Kuressaare sadamast väljunud laeval Nordstern, elas 6. oktoobril 1944 üle laeva huku, siirdus Saksamaa kaudu USAsse, maetud New Yorgi Kensico kalmistule. /Eesti Majandustegelased 1938; Kes on kes Eesti majanduses 2000; Eesti Biograafilise Leksikoni täiendusköide 1940; www.okupatsioon.ee; Eesti Aadress-Raamat 1938-1939; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 3/1938, 2/1939, 6/1939; Uus Eesti 24.05.1938; Päevaleht 3.05.1937, 24.05.1938; Postimees 8.02.1935; Niina Oja mälestused (via Henn Kaldas) jm/ Vt ka: Eesti Ekspress 28.11.1997, 9.11.2000
J. Puhk & Pojad ja AS Ilmarine hooned Rannavärava pst-l 1920. aastatel. Kaitse Kodu 24/1926 /Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee)/. J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond Estonia pst 15. Päevaleht 25.10.1938 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ J. Puhk & Pojad autoäri 1930. aastate teisel poolel: HUMBER, MG ja PACKARD. Foto: V. Vende Esimesest autost viimase voorimeheni, Perioodika, Tallinn 1989. "Kodumaal valmistatud keredega" CHEVROLET veokid J. Puhk & Pojad müügisaalis Põhja pst-l. Foto: Uus Eesti 14.08.1937 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ J. Puhk & Pojad MORRISed 10. Eesti Näitus-Messil Tallinnas Kalevi aias 1937. Foto: Uus Eesti 14.08.1937 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ J. Puhk & Pojad väljapanek 1937. a. Tartu põllumajandus-tööstusnäitusel. Sõiduautod MORRIS ja veoautod MORRIS-COMMERCIAL. Fotod: Nädal Pildis 17/1937 (skanneerinud www.tarkvarastuudio.ee)
AS Rotermanni Tehased (1829-1940, end. Chr Rotermann)  Jaama 1 (21-39)  Parandustöökojad Tallinnas (21-39) ja Tartus (37-39)
General Motorsi peaesindaja Eestis 31
OPEL	1931-39	ainuesindaja 31-34
OLDSMOBILE	35-39
LA SALLE	36-39
PONTIAC	35
CADILLAC	?
KRUPP	35-39
BLITZ (OPEL)	1931-35	veoautod
BERGMANN	13
METALLURGIQUE	13
AS Rotermanni Tehased oli Puhk & Poegade otsene konkurent. Peale autoesinduse kuulus ka sellele firmale suur jahuveski, lisaks veel leivavabrik, puutööstus, linapuhastusvabrik ja külmutusmaja. Kaubamaja müüs oma veski jahusaadusi ja pagaritooteid, suhkrut, riisi, ehitusrauda jm. Enne I maailmasõda esindati Eestis ja Põhja-Liivimaal Skandia naftamootoreid, müüdi rehepeksumasinaid Heinrich Lanz ja Clayton & Shuttleworth. Peale sõda esindati autotarvetest veel Continental rehve, Hadurolit õlisid jm. Rotermannide ettevõtte hiilgeaeg jäi tsaariaega, ajavahemikku 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Rotermannid olid siis tõelised suurtöösturid ja lõid aktiivselt kaasa ka Tallinna linna valitsemises. Tänapäevani teatakse Tallinnas postimaja tagust Rotermanni tehase asukohaks olnud ala Rotermanni kvartalina ning algselt soolalaoks ehitatud praegust Arhitektuurimuuseumi maja Rotermanni soolalaona. Ent ka eesti ajal oli firma endiselt suurettevõte. Kaubamaja Chr. Rotermann rajas 1829. aastal hilisem linnanõunik Christian Abraham Rotermann (8.07.1801-1870), kes oli sündinud Paides kullassepp Christian Rotermanni pojana ja asunud 1828. a-l elama Tallinna. Ettevõtte tegevusalaks oli peamiselt ehitustarvete valmistamine ning sisse- ja väljavedu. 1859 valiti C. A. Rotermann Tallinna raehärraks. Firma juhtimisest taandus ta 1865. aastal, andes selle üle oma pojale Christian Barthold Johann Rotermannile (1840-6.07.1912). Tema ajal laiendati oluliselt kaubamaja tegevust, suurendati raua- ja puiduosakonda, asutati viljaveski, makaronivabrik, leivatööstus. Kolmas Rotermannide põlvkond kaasati firma juhtimisse 1899. ja 1903. aastal, kui tegevusse asusid C. B. J. Rotermanni kaks poega, vastavalt Christian Ernst August ja Ernst Edmund Adolf Rotermann. Pärast venna lahkumist 1917. aastal võttis äri juhtimise täielikult üle Christian Ernst. 1921. aasta 1. novembrist läksid vahepeal Tallinna linnavalitsuse käes rendil olnud kaubamaja Chr. Rotermann'i tehased üle AS-ile Rotermanni Tehased. Varade hulka kuulus leivavabrik, veski ning mehaanika- ja sepatöökojad. Viimastes parandati autosid, põllutöömasinaid ja -riistu ning valmistati neile varuosi. 1933. aastal oli Rotermanni Tehaste jahuveski tootmisvõimsus umbes 460 000 kg jahu päevas ja leivavabrikul kuni 90 000 kg leiba päevas. Firmale kuuluvad viljaelevaatorid olid moodsaimad ning jahuveskid võimsaimad kogu Baltikumis. AS Rotermanni Tehastel olid 1930. aastate lõpus esindused Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. AS-i kapital oli 1 000 000.- krooni, 1937. a-l teeniti 507 154.- krooni suuruse müügitulu juures 21 537.- krooni kasumit, mis läks aga koguni 329 216.- krooni suuruse eelmiste aastate kahjumi katteks. AS Rotermanni Tehaste omanikeks ja juhtideks olid baltisakslased. Peale Rotermannide - konsul Chr. Rotermann, Chr. Rotermann jun, F. Rotermann - olid ettevõttega seotud veel advokaat Berend Wetter-Rosenthal (kuulus as-i juhatusse ja oli ka firma direktor 1935-1939, oli seotud ka AS-iga Estakland), Artur Lossmann (kuulus as-i juhatusse 1935-1940?), Eugen Erbe, Kurt Fischer, Artur Patrick, Konstantin Stude, Ernst Grube jt. 1939. a. lõpus lahkusid as-i juhatusest ümberasuvad baltisakslased Christian Rotermann jun, Berend Wetter-Rosenthal ja liikmekandidaadid Bernd Ströhm ja Eugen Erbe. Juhatuse liikmeteks ja kandidaatideks valiti Fredric Rotermann, AS Tartu Panga direktor August Rennit, Eugen Klement, Anton Tammert ja Voldemar Treier (valdavalt juba eestlased). Christian Ernst August Rotermann (v.k. 28.11.1869-1950) lahkus nagu teisedki baltisakslased ümberasujana Eestist ja suri Rootsis. Berend (Boris) Hermann Otto (von) Wetter-Rosenthal (1874-1940) oli advokaat, 1912 asus Eestimaa Rüütelkonna teenistusse, oli 1914-1918 selle I sekretär, osales 1918. a. juulis Maapäeval, pidas edaspidi oma Lihula ja Oidermaa mõisu ning tegutses 1925-1935 Tallinnas advokaadina, sai 1935 AS Rotermanni Tehased direktoriks, oli ka AS Estaklandi aktsionär ja revisjonikomisjoni liige 1935-1939, asus 1939 ümber Saksamaale, kuid suri juba järgmisel aastal. Artur Lossmann (1877-1972) oli sõjaväelane, sanitaarteenistuse kindralmajor (1922); osales Vene-Jaapani sõjas, I maailmasõjas ja Vabadussõjas (Vabadusristi I liigi 2. järk); töötas kuni 1935. a-ni sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülemana; oli a-st 1936 AS Estofilmi juhatuse esimees, kuulus veel kindlustusseltsi Eesti-Lloyd (a-st 1927), AS Tartu Pärmivabrik (a-st 1924) ja AS Extraktor (a-st 1923) juhatusse; oli tegev Eesti Punases Ristis, Eesti-Leedu Ühingus, Eesti Poola Ühingus jm; läks 1944 Saksamaale, suri Londonis. /Kaja 4.12.1929; Eesti Aadress-Raamat 1938-1939; Eesti Biograafilise Leksikoni täiendusköide 1940; EE 5 (1990); Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 9/1935, 13/1935, 16/1938, 3/1940 jm/ Vt ka: Eesti Arhitektuurimuuseum
AS Rotermanni Tehased ärikirjad 1937. ja 1938. aastast. Vastused Põltsamaa taksopidaja Eduard Sauga järelepärimisele, kes ostis AS Rotermanni Tehased kaudu endale uue auto Opel Kapitän (vt SÕIDUAUTOD lk 1). Kaido Mäe kogust.
ETK (asut. 1917) ja ETK autoosakond (35-1940)  Viruvärava pst 15 (20-22) - Estonia pst 15 ( -1924) – Lai 39/41 (12.07.1924-1932) – Narva mnt 27    (7.03.1932-1940)
VAUXHALL	1937-1940
PONTIAC	1936-38
SINGER	37-38
FIAT	1929-32	peaesindaja 30
BEDFORD	1935-39	peaesindaja 1935-36
INTERNATIONAL	27-38	peaesindaja 33-35, ainuesindaja 30
MAN	1937-38	ainuesindaja 1937-
ETK on (kui Ilmarine kõrvale jätta) vist ainus ennesõjaaegsetest Eesti autoäridest, mis nõukogude aja üle elas ja tänapäevalgi edasi tegutseb. ETK asutati 1917 Tallinna Tarvitajateühisuste Keskühisusena, a-st 1919 Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus. 1930. aastate lõpuks oli ETK kasvanud hiiglaslikuks kaubandus-tööstusorganisatsiooniks ja Eesti suurimaks impordifirmaks. 1939 koondas ETK 185 ühingut ja omas 583 ühiskauplust üle Eesti ning andis 24,5 % kogu Eesti jaekaubanduskäibest. ETK omanduses olid ETK Põltsamaa veinitehas, jalgrattaosakonnaga metallitehas Koplis, tubakavabrik, keemiatehas Orto, 1939. aastast oli ETK AS E. J. Johansoni paberivabriku omanik. Samuti ostis ETK 1939. a. sügisel firma Joachm. Christn. Koch 17 000 ruutmeetrised aidad Tallinna sadamas Uus-Hollandi 7. Lisaks oli ETK osanik mitmetes ettevõtetes (näiteks 1935 asutatud raadiotehases OÜ RET, 1939 asutatud Eesti Lennuliinide AS-is Ago). 12 ETK-le kuuluvat tööstust valmistasid 1930. aastate lõpus toiduaineid (jahu, kohv, kakao, maitseained, veinid, kalakonservid jne), tubakatooteid (paberossid, sigaretid, tubakas), metallitooteid (naelad, okastraat, ehitustarbed jne), põllumajandusmasinaid (äkked, adrad, loorehad, rehepeksumasinad jne), jalgrattaid, kosmeetika- ja keemiakaupu (kölniveed, puudrid, seebid, puhastusvahendid, kingakreemid, õlid, määrded jne), koolitarbeid, kohvreid jpm. ETK Kopli metallitehase puutööosakonnas valmistati muuhulgas ka autokeresid (vt KERETEHASED). ETK andis välja ka ühistegelikku nädalalehte Ühistegelised Uudised. ETK müüs ühiskauplustes kõikvõimalikke kaupu alates toiduainetest kuni põllumajandusmasinateni. Viimastest müüdi näiteks rehepeksumasinaid Munktells, Ransomes ja ETK (oma metallitööstusest), traktoreid Deering ja Deutz. ETK müüs ka N. Vene põllutöömasinaid (traktorid, rohuniidukid, külvimasinad, viljalõikajad, koorelahutajad jne). Eestis esindati Royal-Enfield ja Excelsior mootorrattaid, Vickström paadimootoreid, Gislaved rehve (1933) jm. 1923-1924 ja 1926-1930 oli ETK direktoriks poliitik ja majandustegelane Juhan (ka Johan) Kukk (1885-4.12.1942), kes oli 1918-1923 aktiivselt tegev poliitikas (Riigikogu liikmena, mitmekordse ministrina ja 1922-1923 riigivanemana), a-st 1931 oli ta Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku AS-i juhatuse esimees, a-st 1933 AS Kreenbalt direktor, a-st 1925 AS Eesti Turbatööstused (a-ni 1936 Riigi Turbatööstused) nõukogu esimees, 1924-1926 Eesti Panga direktor, oli tegev veel näiteks Nõmme Kindlustusseltsis, Nõmme Majaomanike Pangas, Eesti Kergejõustiku Liidus ja Eesti Suusaklubis. Juhan Kukk arreteeriti 16. oktoobril 1940 ja ta suri vangilaagris. 1924-1928 oli ETK direktor Bernhard Aleksander Ro(o)stfeld (1884-?), kes oli lõpetanud Peterburi Ülikooli ja 1910 agronoomina Moskva Põllumajandusliku Akadeemia, töötas ETK-s a-tel 1920-1928 (alguses põllumajandustarvete osakonna juhatajana, hiljem direktorina), oli põllutöö- ja kaubandusminister, a-st 1924 Börsikomitee liige, 1928-1940(?) Pikalaenu Panga direktor, 1924-1928 AS Eesti Fosforiit ja 1936-1939 Kirjastus-OÜ Postimees juhatuse esimees, a-st 1938 Riiginõukogu liige, oli tegev ka Eesti-Taani Ühingus. 1930-1937 oli ETK juhatuse esimees Johan Pitka. 65-aastane Pitka otsustas 1937. a. lõpus sellelt kohalt lahkuda ja alates 1. jaanuarist 1938 sai uueks juhatuse esimeheks senine nõukogu abiesimees Jaan Põdra (29.05.1894-4.02.1942), kes oli olnud ETK nõukogu liige 1923. a-st ja üks juhatajatest 1929. a-st (arreteeriti 28. jaanuaril 1941 ja suri vangilaagris). Juhatuse abiesimeheks valiti samas senine juhataja Artur Reintamm. 1937 kuulusid ETK juhatusse J. Pitka, J. Põdra, A. Reintamm ja J. Toots. ETK masinate ja autoosakonda juhtis 1936. aastal insener G. Liideman. ETK peakontor asus pikka aega Tallinna vanalinnas, majas Lai 39/41. 1932. aastal koliti uude asukohta - 3,4 hektari suurusele varem AS Silvale kuulunud maa-alale Narva maantee 27. Peakontorile lisaks koondati sinna ka ETK laod, naelavabrik, bensiini- ja petrooleumimahutid ning oma raudteejaam (mis oli sel ajal Balti jaama järel Eesti suuruselt teine kaubajaam). Lai 39/41 sai aga põllutööministeeriumi uueks asupaigaks. 1941. aastast muudeti ETK ETKVL-iks, nüüd taas ETK. /ENE 2 (1987); EE 5 (1990); Eesti Biograafilise Leksikoni täiendusköide 1940; Ühistegelised Uudised 51/52 1937; www.okupatsioon.ee jm/
AS Estakland (1897-1940, asut. 1897 kui I Eesti Põllumajandusühisus)  Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse AS (24-28)  Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse AS Estakland (28-34)   kontor: S. Kloostri 11 (23-31)   Vana Sadama 11 (28-1936) – Sadama 11 (1936-38)   kauplus: Nunne 16 (23-29) - V. Viru 6/8 (36-38)   Parandustöökoda (Vana) Sadama 11 (30-39)
OY Ford AB, Helsingi   esindaja Eestis 38
FORD	1924-38	peaesindaja Tallinnas 36
LINCOLN	26-28, 36-37	peaesindaja 36
FORDSON	34
Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse Aktsiaselts asutati 21. septembril 1923 I Eestimaa Põllumajanduse Ühisuse järglasena põhikapitaliga 30 miljonit marka (hiljem 300 000 krooni). Asutajateks olid Gotthard Schilling, Eduard Glanström ja Leonhard Krusenstjern. Firma saksakeelne nimi oli Estländischer Aktien-Gesellschaft für Landwirtschaft und Gewerbe, sellest tuletati telegraafiaadress Estakland, mis hiljem lihtsuse mõttes ka firma nimena kasutusele võeti (1929 sai ametlikult uueks nimeks Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse Aktsiaselts Estakland). Omanike hulgas (keda oli kokku ligi 250) olid enamuses baltisakslased, suuromanikuks kujunes aga Saksa kodanik Philipp Wolff perega. 1935. a-l lahkusid as-i juhatusest Hermann Koch, Nikolai Harpe ja John Girard de Soucanton (seotud ka AS-iga Tormolen & Ko); nende asemele valiti Philipp Wolff'i ja Nicolas Behr'i kõrvale Roman Ungern-Sternberg ja Arved Bachmann ning liikmekandidaatideks Franz Heinicke ja Elisabeth Gebauer. 1939. a. lõpus lahkusid juhatusest Nicolas Behr, Roman Ungern-Sternberg ja juhatuse liikmekandidaat Franz Heinicke (kõik olid tõenäoliselt Saksamaale ümber asumas) ning juhatusse valiti Hans Wrangell ja Elisabeth Gebauer. Neist AS Estaklandi juhtinud inimestest oli ehk kõige laiahaardelisem ettevõtja kinnisvara- ja kindlustustegelane Hermann Koch, kes oli rea firmade osanik ja juhatuse liige (Kindlustus-AS EKA, AS Eesti Siemens, Eesti Paberi AS, Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute AÜ, AS Küttejõud, tsemendivabrik AS Asserin). John Girard kuulus veel ka AS Paberivabrik Koil ja AS Loksa Tehased juhatusse. AS Estakland oli mingil määral sarnase profiiliga, nagu suured autoärid J. Puhk & Pojad ja AS Rotermanni Tehased. Ettevõttele kuulus samuti jahuveski (Rakveres), lisaks esindusärid, kaubalaod ja töökojad Tallinnas, Rakveres, Tartus, Pärnus ja Petseris. 1924. aasta sügisel sai AS-ist Estakland Fordi ametlik esindaja Tallinnas; veel müüdi põllumajandusmasinaid (Lanz ja Thermaenius rehepeksugarnituurid, kombainid Oliver jm), Fordson traktoreid, Goodyear rehve jm kummitooteid, Victoria mootor- ja jalgrattaid ning mitmesuguseid masinaid ja seadmeid. 1939. aasta lõpus hakati viimase aasta kehvade müügitulemuste (alanud sõda) ja sakslastest omanike lahkumise tõttu kaubandustegevusest tagasi tõmbuma ja kaubaladusid ning töökodade sisseseadet müüma. 1940. aasta kevadeks olid alles vaid Tallinna ladu ja veski Rakveres. 1940. aasta märtsis läks pärast majandusministri Leo Sepa määratud usaldusmehe Mart Rõigas'e lühiajalist tegutsemist juhtimine üle Saksa Usaldusvalitsuse kätte. Ka riigisakslasest suuromanik Philipp Wolff oli perega Eestist lahkumas. PIKEM LUGU. /Riigiarhiiv; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 22/1935, 3/1940 jm/ Pildil: Monte-Carlo ralli Põhjamaade osalisi AS Estakland esindusäri ees 19. jaanuaril 1935. Vasakult teine insener Westren-Dollin, paremalt teine parun G. H. Wrede. Autod 1934. a. Ford V8-d. Foto: Mobilisti 6/1984
AS A. Rosenwald & Co (1923?-1940)  Tartu, Suurturg 8 (1923-39)  Tallinn, Aia 5b (37)  Autoparandustöökoda (asut. 1928) Tartu, Munga 4 (29) - Peeter Põllu 4 (33-39)
Ford Motor Co Ltd, London   pea(?)esindaja 35
FORD	1923-39	peaesindaja 39
LINCOLN	1923-28
FORDSON	34,37
AS A. Rosenwald & Co, üks Eesti esimesi spetsiaalselt autodega kauplemiseks asutatud ettevõtteid, oli Fordi esindaja Lõuna-Eestis üle 15 aasta. Peale Fordi sõidu- ja veoautode müüdi veel Fordson traktoreid, Veedol mootoriõlisid, Champion süüteküünlaid, Miller rehve, John Dree põllutööriistu, mitmesuguseid autoosasid ja -tarbeid jm kaupu (1939. a-l näiteks ka Imbert puugaasigeneraatoreid). 1928. aasta kevadel asutati Ford autode ja Fordson traktorite parandustöökoda. Äril oli esindus Viljandis, 1935. aasta suvel avati osakond Võrus, lühikest aega tegutses osakond ka Tallinnas. 1939. aastal oli firma mehhaniseeritud ja eriseadmetega varustatud parandustöökoja juhatajaks kogenud meister H. Spriit. Töökojas parandati autosid, traktoreid, mootoreid; puuriti silindreid, tehti keevitus- ja treimistöid; spetsiaalsete "täpsusriistadega" korrastati väntvõlle ja ümardati laagreid; kontrolliti süüteküünlaid ja elektriseadmeid. AS A. Rosenwald & Co juht ja tõenäoliselt ka suuromanik oli Aleksander Rosenwald (ka Rosenvald). Üks firma asutajaid oli bussiettevõtja Fromhold Kangro. 1935. a-ni kuulus as-i juhatusse Therese Uibopuu, siis valiti tema asemele Frieda Rosenvald, kelle asemele omakorda 1937. a-l valiti senine prokurist (ärijuht või allkirjaõigusega isik) Robert Lipping. /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 14/1935, 20/1937 jm/
AS A. Rosenwald & Co väljapanek 1937. a. Tartu põllumajandus-tööstusnäitusel. Vasakul äri paviljon, paremal Fordson traktorid ja FORD sõiduautod (tagumine "lahti lõigatud" näituseeksponaat). Fotod: Nädal Pildis 17/1937 (skanneerinud www.tarkvarastuudio.ee)
AS Mobile (1937-1940)  Pärnu mnt 24 (1937-30.07.1938) – Pärnu mnt 21 (30.07.1938-1940)
FORD	1937-1940
LINCOLN	38-39
MERCURY	39
AS Mobile asutati 3. aprillil 1937, asutajateks Eduard Siirak, August Külm, Voldemar Freivald ja August Siirak, põhikapitaliks 100 000.- krooni. Ettevõtte tegevusalana näidati "kauplemine mootorsõidukitega, masinatega, mootorsõidukite ja masinate osadega, tarvetega ning materjalidega, mootorsõidukite ja masinate monteerimine ja remont". 5. aprilli 1937. a. aktsionäride koosolekul olid kohal aktsionärid A. Külm (20 aktsiat a 1000.- Kr), A. Siirak (20), V. Freivald (10), E. Siirak (10) ja uute aktsionäridena August Jürman (10), Konstantin Lindquist (10), Martin Köstner (10) ja Alfred Vosmi (10). 14. aprillil 1937 valiti peakoosolekul kolmeks aastaks AS-i juhatusse Martin Köstner, Eduard Siirak ja August Külm. Liikmekandidaadiks A. Jürman, revisjonikomisjoni A. Siirak, A. Vosmi ja K. Lindquist. Kolmest juhatuse liikmest olid Eduard Siirak ja August Külm ka asjaajaja-direktorid ja nende kuupalgaks määrati 300.- krooni, kolmanda juhatuse liikme palgaks 50.- krooni kuus. 1938. aasta aprillis toimunud peakoosolekul olid lisandunud uute aktsionäridena Armin Matto (10 aktsiat), Viktor Päts (10), Elmar Urov (5) ja Aleksander Kütt (2). 1939. aastal oli AS Mobile juhatuse esimees Martin Köstner. Peaaegu kõik AS Mobile aktsionärid ja juhid olid tuntud pankurid, ärimehed ja ettevõtjad ning olid seotud mitmete firmadega: Voldemar  F r e i v a l d  oli OÜ Mootor juhatuse liige ja tehniline direktor. August  S i i r a k  oli üks Krediit Panga direktoreid, Kirjastus-OÜ Uus Eesti (1935), AS Järvakandi Tehased (alates 1934), AS Frankonia (a-ni 1937) ja 1939 asutatud Kirjastus-OÜ Kultuurkoondis juhatuse liige. Eduard  S i i r a k  valiti 1937 AS Frankonia juhatusse ja 1938. a-st oli ta üks "Väliskaubanduse Agentuuri E. Siirak, A. Heintare & Ko" omanikke. August  J ü r i m a  (a-ni 1937 Jürmann; 22.08.1887-15.08.1942) oli poliitik ja majandustegelane, hariduselt agronoom; Põllumeestekogude üks organiseerijaid, I-V Riigikogu ja Riigivolikogu liige; teede-, põllutöö- ja majandusminister; Riigi Majandusnõukogu president 1935-1938; AS Järvakandi Tehased (1934-1940?), Eesti Maakrediidiseltsi (1934-1939), Põllumeeste Keskpanga (1928-1936, vaheaegadega), Kirjastus-AS Ühiselu (1921-1940?) ja Kirjastus-OÜ Uus Eesti (1935-1939) juhatuse esimees; Kirjastus-OÜ Kaja (1921-1940?), AS Tekla, Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri OÜ ja Kirjastus-OÜ Kultuurkoondis juhatuse liige; Estonia Eksporttapamajad asutajaid ja juhatuse liige 1923-1930; PK Estonia nõukogu esimees 1921-1929; Krediitpanga (1932-1940?), Riigi Turbatööstuste, Maapanga, Eesti Panga ja Pikalaenu Panga nõukogu liige; lisaks tegev Isamaaliidus, Eesti-Läti Ühingus, Eesti-Soome-Ungari Liidus jm. August Jürima arreteeriti 05.10.1940 ja ta suri Kirovi oblastis. Konstantin  L i n d q u i s t  oli AS Balti Puuvillavabriku direktor ja kuulus 1936-1938 AS Järvakandi Tehased juhatusse. Martin  K ö s t n e r  (19.12.1899-29.03.1977) sündis Viljandimaal Suure-Jaanis koolijuhataja pojana, gümnaasiumi lõpetas Kislovodskis, 1926. aastal lõpetas Tartu Ülikooli majandusteadlasena. Töötas Harju Pangas, Eesti Rahvapangas, Eesti Ühistegelikus Liidus, 1926-1928 oli Virumaa Ühispanga asjaajaja, alates 1928. aastast Põllumeeste Keskpanga direktor. Oli Eesti Karusnahaeksportühingu ja Saku Turbaühisuse juhatuse esimees, Kaubandus-Ühisuse Estonia juhatuse liige, Eesti Panga, AS Eesti Turbatööstuse ja Raadio-Kooperatiivi nõukogu liige, Kirjastus-Ühisuse Uus Eesti revisjonikomisjoni esimees ning raadiotehase OÜ RET osanik. Saksa okupatsiooni ajal oli Martin Köstner Eesti Maapanga juhataja, põgenes 1944 Rootsi, kus oli Otto Tiefi valitsuse ülesandel 1944-1949 ametis Eesti Panga presidendina. Töötas Götabankenis revidendina, suri Göteborgis. Armin  M a t t o  oli üks Krediit Panga direktoreid, AS Frankonia (alates 1938), Põhja Kindlustusaktsiaseltsi (alates 1938) ja kindlustusseltsi Hansa (1935. a-ni) juhatuse liige. Advokaat Viktor  P ä t s  (1906-4.03.1952), president Konstantin Pätsi poeg, oli AS Eesti Dvigatel nõukogu esimees, AS Järvakandi Tehased, AS Tartu Pärmivabrik, Kindlustus-AS Eesti-Lloyd ja 1939 asutatud Kirjastus-OÜ Kultuurkoondis juhatuse liige. Ta arreteeriti 1940. aasta juulis, saadeti Bashkiiri ANSV-sse, viibis mitmetes vanglates ja suri Moskvas Butõrka vanglas. Elmar  U r o v  (20.02.1906-7.02.1943) töötas Eesti Pangas, valiti 1936 AS Saku Õlletehase juhatusse ja 1937-1940 oli selle direktor. Abiellus 1934 Hans Winnali tütre Luulega. Urovite pere (lisaks ka Hans Winnali lesk, Luule ema Helene Winnal) arreteeriti ja küüditati Siberisse. Vangilaagris surid 1941. aastal tütar Anne (8.03.1939-2.11.1941), 1943. aastal Elmar ja 1955. aastal Helene Winnal. Luule Urov ja poeg Kaarli Urov (29.05.1937-16.03.2003, hilisem rahvusvaheliselt tunnustatud keemik ja põlevkiviteadlane) vabanesid 1956. Aleksander  K ü t t  valiti 1937 AS Tallinna Külmhoone juhatusse. August  K ü l m  (11.01.1903-?) sündis Viljandimaal Tarvastu vallas. 1938 lõpetas ta oma kirjastusäri ja avas lubjatehase "August Külm, Vasalemma lubja- ja marmoritehas" ning asutas 1939. a. lõpus koos Evald Ennusega kaubanduskontori Ennus & Külm. AS Mobile müüs ka Fordson traktoreid, Belgia Gillet mootorrattaid. /Riigiarhiiv; Eesti Biograafilise Leksikoni täiendusköide 1940; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 1934-1940; Uus Eesti 21.08.1937, 19.12.1939; Eesti Päevaleht 16.04.1977; www.okupatsioon.ee jm/
Vasakult paremale: *AS Mobile asukoht alates 1938. a. 30. juulist - Tallinn, Pärnu mnt 21 (arh E. Sacharias, 1937). Foto: Varamu 2/1939. *AS Mobile esindusäri Tallinna tolle aja suurim vitriinaken, mille klaas telliti Tshehhoslovakkiast. Foto: Auto 6/1938. *Ühisabi ballil korraldatud loterii peaauhinnaks pani AS Mobile välja uue FORD JUNIOR sõiduauto, mille võitis Eesti Punase Risti ametnik Johannes Klemmer. Pildil annab AS Mobile esindusäri ees Pärnu mnt 24 võitjale auhinda üle AS Mobile direktor August Külm. Foto: Auto 2/1938. *AS Mobile väljapanek 10. Eesti Näitus-Messil Tallinnas, Veneturul Kalevi aias 1937. a-l, paremal LINCOLN ZEPHYR. Näitus avati 7. augustil ja toimus mitmes paigas üle Tallinna. Kalevi aias eksponeeris autosid Morris ka KM J. Puhk & Pojad. Foto: Eesti Ekspress 28.03.2002.
(Eesti) AS C. Siegel (1877/78-1940)  Lai 27 (05-1940)  autoosakond Uus 4 (1928-1929) – Uus 2 (1929-1940)  raualadu Kopli 5 (34-39), graafika ja optika osakond Lai 29 (39-1940)
Auto Union 35-1940
DKW	34-1940	ainuesindus 34-36
WANDERER	35-1940	ainuesindus 36
HORCH	35-1940
AUDI	35-39
DODGE BROTHERS	25-1937?	ainuesitaja 27-30
BMW	1930-33
N. S. U.	28
BÜSSING-NAG	35-1940
GRAHAM BROTHERS	27-29
Eesti AS C. Siegel asutati Berliini sanitaarettevõtte C. Siegel Eesti esindusena Tallinnas juba enne I maailmasõda. Tsaari-Venemaa peakontor asus tollal Peterburis. 1905 paigaldati ja ehitati vee-, auru- ja gaasitorustikke, keskküttesüsteeme, aurukööke, desinfektsiooniseadmeid ja sterilisaatoreid, soojaveesüsteeme ja "supeluse sisseseadeid", igasuguseid mootoreid ja lokomobiile, linnade gaasi-, vee- ja filtervärke, telefone ja elektrikontakte; äris müüdi mitmesuguseid vastavate töödega seotud materjale, elektrikaupu, tööriistu, pumpasid, mootoreid. 1911. aastal pakuti laias valikus klosette, vanniahje, vannikausse, torusid, kraane, pumpasid ning materjale keskkütte, vee ja gaasi sisseseadmiseks. Kuni firma tegutsemise lõpuni Eestis jäigi üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks sanitaartehnika, veevarustus- ja keskkütteseadmete müük ja paigaldamistööd. Müüdi keskkütte-, veevarustus- ja sanitaarseadmeid, rauda, plekki ja muid ehitusmaterjale, tööriistu, värve ja muid kemikaale jne. Samuti esindati Eestis mitmeid välismaiseid tehaseid. 1920. ja 1930 a-tel näiteks vaguni- ja masinaehitustehast Wumag (auruturbiinid, aurumasinad, diiselmootorid, laevamasinad, transportöör-sisseseaded), L. & C. Steinmüller (aurukatlad), J. Pohlig (transportsisseaseaded), Junkers G.m.b.H. (diiselmootorid), Kirchner & Co AG (puidutöötlemismasinad), J. R. Geigy AG (anilliinvärvid). 1930. aastate lõpus loodi fotoosakond, esindati firma Zeiss tooteid. Autoosakonnas esindati lisaks autodele ka DKW mootorrattaid, rehve Goodrich ja Colombes, akusid Willard ning müüdi igasuguseid autovaruosi. Firmal olid esindused Tartus ja Pärnus. Ettevõtte suurust näitab põhikapital, mida 1935. a-l suurendati 250 000.- kroonini ning edukust kasum - 1937. a. bilansis näidati aasta puhaskasuna koguni 200 608.- ning 1938. a. bilansis 195 248.- krooni suurust summat. Eesti AS C. Siegel juhid ja omanikud olid baltisakslased, AS-i juhatuse esimees oli Adam Siegel (1934. a-ni ka AS Tormolen & Ko juhatuse liige), juhatuse liikmed olid 1939. a. lõpuni E. Rosen, Gerhard Hueck ja Max Bock (valiti 1934 juhatusest lahkunud Gustav Kloeber'i asemele). Seoses baltisakslaste lahkumisega valiti AS-i juhatusse 1939. a. lõpus Armin Walter, Otto Reinwaldt ja Johannes Taimsalu. 1940. a. 30. detsembri määrusega nimetati Natsionaliseeritud Eesti AS C. Siegel ümber, ettevõtte uueks nimeks sai Hüdraulika. /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 11/1934, 18/1935, 15/1938, 14/1939, 7/1940; ENSV Teataja 73/1940 jm/
J(oachm). C(hristn). Koch (1747-1940)  Vene 12 (21-1940)  Parandustöökoda (1932-35) avati 1932 Vene 14, juhataja Arno Koch  Puuosakond Uus Hollandi 7 (32-34); kasti- ja puukiutööstus Laeva 4 (al 1939)
MERCEDES-BENZ	34-1940	ainuesindus 37
HILLMAN	37-39
MORRIS	32-37	ainuesindus 33-37, peaesindaja 37
CHRYSLER	35-37	ainuesindus 37
BMW	35-37	ainuesindus 37
ROLLS-ROYCE	32-36	ainuesitus 32-33
DE SOTO	35
PLYMOUTH	35
MG	33	ainuesitus 33
Firma Joachim Christian Koch tegeles mitmesuguste kaupade (kala, vili jms) ekspordi ja impordiga, puuosakond müüs küttepuid ja turvast. 1930. a-te alguses hakkas J. C. Koch müüma ka autosid. Firma esindas mitmeid automarke, kõige pikemalt Mercedes-Benzi (tegelikult kogu Daimler-Benz AG kontserni toodangut, alates sõidu-ja veoautodest ning autobussidest kuni lennukimootoriteni). 1930. aastatel oli firma käes ka Rolls-Royce Ltd(!) ainuesindus Eestis, kuid teadaolevalt ühtegi Rolls-Royce'i Eestisse ei müüdud. Peale autode müüdi näiteks veel ka paadimootoreid Mercedes-Benz ja päramootoreid König, Auto-Kollag grafiitõli jm; mõnda aega esindati ka BMW mootorrattaid. 1932. a-l asutati äri juurde autoparandustöökoda, mille juhatajaks sai insener Arno Koch. Töökojas tehti igasuguseid parandus- ja värvimistöid ning valmistati ka uusi varuosi. Töökoja kõrval oli ruum 24 auto mahutamiseks. Firmale kuulusid suured aidad (kokku 17 000 ruutmeetrit) Tallinna sadamas Uus-Hollandi 7, mis müüdi 1939. aasta sügisel ETK-le. 1930. a-tel oli J. C. Koch juht ja üks omanikke ilmselt Hans Koch. Harald Koch (17.02.1893 Tallinn - 21.09.1936 Westerwald, Saksamaa) asus firma J. C. Koch ärijuhiks 1924. aastal. 1. jaanuarist 1936 sai firma kaasosanikuks. Suri pärast pikemat haigust Saksamaal, kus viibis sanatooriumis ravil. Arno Koch (24.03.1907 - 26.07.1996 Vancouver, Kanada) õppis Saksamaal Konstanzis inseneriks (auto- ja lennuasjandus) ja sai 1932. aastal avatud J. C. Kochi autoparandustöökoja juhatajaks. Pärast Harald Kochi surma sai 1936. a. lõpus firma J. C. Koch kaasosanikuks. Osales mitmel võidusõidul. Sõja ajal elas Eestis, võeti Saksa sõjaväkke, langes Kura kotis vangi ja viibis 5 aastat Vene vangilaagris. Pärast vabanemist läks Saksamaale, sealt 1952. aastal Kanadasse ja jäi sinna elama. Töötas 17 aastat lennundusfirma Bombardier eelkäijas, 1970. a-te alguses siirdus koos abikaasa Kariniga 3,5 aasta pikkusele ringreisile mööda Euroopat, osales Isle of Mani TT-l ja külastas 1974 ka Eestit. Suri 89 aasta vanuselt Vancouveris. /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 3/1936, 3/1937; Päevaleht 22.09.1936; Karin Koch jm/
J. C. Kochi äri hoov Vene 14 ja uus Mercedes-Benz 230 W153. Vanas Dominiiklaste kloostri hoones asusid garaazhid ja töökoda. Foto: Arno Kochi album. Firmale kuulunud hoone Vene tänaval, maja ees Adler Trumpf Junior ja Ed. Poola transpordiäri veoauto. Foto: Arno Kochi album. Arno Koch oma 1956. aasta Vincent Black Shadow'ga 1969. aastal Kanadas Montreali lähedal. Foto: Arno Kochi album. Joachm. Christn. Kochi ärikiri, vastus Põltsamaa taksopidaja Eduard Sauga järelepärimisele. Kaido Mäe kogust.
Joh. Freybach (1918-1940)  J. Freybachi mehaanika töökoda (20)  J. Freybach mehanika töökoda ja masina kauplus (21)   Niguliste 11 (20-28) – V. Karja 8 (30.03.1929-1940)   Parandustöökoda Narva mnt 38 (39)
STUDEBAKER	34-39	ainuesindaja 37
STANDARD	33-39	ainuesindaja 37
SS JAGUAR	36
RALEIGH	35	3-rattalised sõidu- ja veoautod
F.N.	1921-22	ainuesindus 1921-22
Firma Joh. Freybach oli Eesti suurim mootorrattaäri. 1930. aastatel müüs ja esindas Johannes Freybach vähemalt 13 marki mootorrattaid ja mootorjalgrattaid, sealhulgas Harley-Davidson, Indian, F.N., Ariel, Norton, New-Imperial, Raleigh, Hercules, Douglas, Matchless jpt. Lisaks müüs äri veel jalgrattaid, igasuguseid sõidukite tagavaraosi, laskeriistu (F.N., Walther, Schmeisser, Lepage, Sauer) ja -tarbeid jm. Mootorrataste Harley-Davidson ainuesinduse Eestis sai J. Freybach endale juba 1921. aasta varasuvel. Sama aasta augustis pakkus ta Belgia firma Fabrique Nationale d'Armes de Guerre ainuesindajana Eestis ka F.N. relvi, mootorrattaid ja autosid. Mõne aja pärast lisandusid mootorrattad Indian. Autodega kauplemine muutus oluliseks tegevusalaks 1930. aastate I poolel, kui J. Freybach hakkas Eestis esindama esmalt Inglise sõiduautosid Standard ning seejärel ka sõiduautosid, veokeid ja busse Studebaker.
Johannes Freybachi äri Väike-Karja 8. Foto: Avo Freibachi perekonnaarhiiv.
OÜ Systema (1923-1940)  S-Karja 11 (1923-03.1927) – Raekoja pl 5 (03.1927-1931) – Lai 9 (1.07.1931-1940)
HUDSON	26-29, 39	ainuesindaja 29
HUDSON-TERRAPLANE	37-38
ESSEX	26-29	ainuesindaja 27-29
FEDERAL	1929-	ainuesindaja 1929
Osaühisus Systema asutati 7. märtsil 1923, asutajaks Sigurd Doktar ja põhikapitaliks 1,5 miljonit marka. Suurim aktsionär 100 osakuga oli Helsingi firma AB Systema, 25 osatähte oli Robert Holstil Tallinnast, 6 S. Doktaril Tallinnast, ülejäänud 19 osakut kuulusid erinevatele Helsingis elavatele isikutele. 1924 olid ettevõtte direktorid Sigurd Doktar ja Soome kodanik Gösta Kiander. 1929. aastaks oli osakapitali suurendatud 50 000.- kroonini. 1935 lahkusid juhatusest Erika Kiander ja Eino Huttunen, nende asemele valiti juhatusse osanike hulgast Eesti kodanikud Adolf Idol ja Elsa Rose ning Soome kodanik Gösta Kiander. 1937 valiti juhatuse esimeheks ja asjaajaja-direktoriks Gösta Kiander, palgaks määrati talle 2640.- krooni aastas + 1% läbimüügisummast. 1937-38 kuulusid OÜ juhatusse ja revisjonikomisjoni Adolf Idol, Elsa Rose (raamatupidaja), Heinrich Freundt, Erna Kukk, Erika Kiander, Vladimir Janitz. 1939 lahkus Saksamaale Heinrich Freundt, tema 1 osaku omandas Artur Väli, Soome kodaniku Gösta Kianderi 1 osaku omandas Harry Ruus. 1940. a. alguses lahkusid juhatusest Vladimir Janitz ja Adolf Idol (ka tema oli Saksamaale ümber asumas) ning juhatusse valiti Harry Ruus, Elsa Rose ja Vassili Henrichson. OÜ Systema esindas veel rehve Cord, müüs jalgrattaid, mitmesuguseid büroomasinaid (näiteks: Brunsviga arvutusmasinad, Torpedo kirjutusmasinad, Mauser liitmismasinad, Geha paljundusmasinad jne) ja -tarbeid, tööstussisseseadeid (näiteks metallitööstuse masinaid), töö- ja mõõteriistu jpm. 1930. a-te alguses esindas OÜ Systema Eestis Soome tehaseid Fiskars (noad, vedrud jm), Billnäs (kirved, käsi- ja põllutööriistad), Högfors (emailanumad), Grundström (seifid jm), Väribon (kirjutusmasinate lindid, värvid jm), Hermetie (tuubid ja kapslid), Taito (valgustid jm) ja Peltiteos (elektrikeetjad, keedunõud, majapidamistarbed); Inglise tehaseid Roneo (paljundusaparaadid, kartoteegid, büroosisseseade) ja Crusader (kirjutusmasinate tarbed, värvid); Saksa tehaseid Brunsviga (arvutusmasinad), Adrema (adresseerimismasinad), Roto-Debego (paljundusaparaadid), Dürkopp (jalgrattad); USA tehaseid Remington (kirjutusmasinad), Burroughs (arvutus- ja raamatupidamismasinad), Pacent (helifilmiaparatuur); Rootsi tehast Nymans Verkstäder (jalgrattad, mootorrattad) ning Tartu Ed. Pikkandi kartoteeke. Robert Artur Holst (21.12.1885-19.04.1943) sündis Tartumaal Kambja vallas, lõpetas Tartu reaalkooli, õppis Tartu ülikoolis õigusteadust, töötas 1909. a-st oma isa äris Tartus ärijuhina, a-st 1921 oli Tallinnasse üle viidud ja aktsiaseltsiks muudetud äri Rob. Holst & Ko direktor; 1921-1928 tegutsenud lennuühingu AS Aeronaut üks asutajaid, omanikke ja juhte; mõnda aega Tartu AS H. Tõnisson ja Ko ning Tallinna Aktsiapanga direktor; AS Silva üks asutajaid ja juhte. 1927. aastast kompveki- ja shokolaadivabriku OÜ Riola asutaja, omanik ja direktor. Robert Holst oli tegev ka Tartu seltsides Vanemuine ja Taara, töötas mõnda aega toitlustusministeeriumis ja kaubandus-tööstusministeeriumis, oli 1920-1930 Börsikomitee liige ja 1922-1932 Austria aukonsul Eestis, osales Tallinna Meestelaulu Seltsi ja Laulumeeste Klubi tegevuses. Robert Holst arreteeriti 1941 ja küüditati Siberisse, kus ta 1943. aastal suri. Heinrich Freundt oli AS Eesti Tulitikumonopol juhatuse liikmekandidaat (1934). /Riigiarhiiv; Eesti Biograafilise Leksikoni täiendusköide 1940; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 19/1934, 15/1935, 12/1940; Waba Maa 20.12.1935; www.okupatsioon.ee) jm/
OÜ Tarmo (1923-1940)  Veneturg 1 (1923-1925) – Narva mnt 6 (1925-1940) - Pärnu mnt 24 (1940, Natsionaliseeritud OÜ Tarmo)
General Motors International AS voliline esindaja 29
FIAT	37-1940
CITROEN	1938-1940
ROVER	37
OAKLAND	1929-30
PONTIAC	1929-30
SISU	39
GMC	1929-
Kaubandus-Tööstus Osaühisuse Tarmo asutasid 26. jaanuaril 1923 Eduard Weidemann, Julius Kermann ja Hans Epner, põhikapitaliks oli 2,5 miljonit marka. Tegevusluba saadi 11. mail 1923. 1926 suurendati põhikapitali 10 miljoni väärtkindla margani. Äri alustas autorehvide, -lisaseadmete ja -varuosade müümisega. 1920. a-te lõpuks oli firma kasvanud üheks suuremaks autotarvete äriks Tallinnas. 1929 võeti Hans Winnalilt üle Pontiaci ja Oaklandi ning arvatavasti ka GMC esindused Eestis. Ehitati välja garaazhid, töökojad ja suured laoruumid. Samuti asutati kaks bensiinijaama. OÜ Tarmo esindusärid asusid veel Rakveres ja Tartus. 1930. aastatel müüs OÜ Tarmo peale autode veel autode ja mootorrataste tagavaraosi; jalgrattaid; rehve Michelin (Eesti ainuesindus); õlisid Huiles Renault; kuul- ja rull-laagreid Ransomes & Marles, Hyatt, New Departure, Timken; akumulaatoreid Lucas; sõidukite elektriseadmeid Delco-Remy, Lucas, Auto-Lite, Bosch, North-East; bensiiniautomaate ja õhukompressoreid Ljungmann; autolakke Duco. 1935 olid juhatuses Julius Kermann, Eduard Veidemann ja Richard Lehtmets. Julius Kermann (11.12.1884 Tallinn - ?) töötas Tallinnas Volta, Berliinis Siemens Wernewerki ja Moskvas Dünamo tehastes. Sai 1916 Dünamo vabriku juhatajaks Peterburis. Oli OÜ Tarmo asutaja ja juhatuse esimees. Kuulus Tallinna Kaupmeeste Seltsi, Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu, Maja- ja Krundiomanike Seltsi jmt organisatsiooni juhatusse. Oli Eesti Autoklubi aktiivne liige. /Riigiarhiiv, Eesti Majandustegelased 1938, Päevaleht 10.12.1934, Waba Maa 04.05.1929 jm/
Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS (1923-1940)  Mündi 3 (1923-24) – Kinga 6/8 (26-38)
HANOMAG	1935-38
HANSA	35-38
HANSA-LLOYD	35-38	veoautod
SISU	36-38
MAGIRUS	36-37	ainuesindus 37
Tallinna Manufaktuur & Kaubanduse AS-i asutasid 1923. aasta jaanuaris Ferdinand Berg, Paul Winter, Aleksander Grave ja Ivan Jegorov. Aktsiaseltsi põhikapital oli 10 000 000 marka ning tegevusalaks kauplemine manufaktuur-, pudu-, kummi- jm kaupadega. Ettevõte asutas esindused Berliinis, Londonis ja Kairos. 1935. a. sügisel avati jalgrataste- ja raadioosakond ning tõenäoliselt samal aastal hakati müüma ka autosid. Sõidu- ja veoutosid eksponeeriti kella 11-13ni Vabaduse väljaku ääres asuva kindlustusselts EKA maja (praegu Tallinna linnavalitsus) hoovis Suur Roosikrantsi 1. 1939. a-l muutus AS-i endine raadioosakond Tallinna Raadio-Ladu iseseisvaks ettevõtteks. 1938/39 loobuti ilmselt ka autoärist, kuna mitmed autoesindused läksid üle teistele firmadele (HANSA/BORGWARD - J. Puhk & Pojad, SISU - OÜ Tarmo, MAGIRUS - K-AS Tööstustarve). 1930. aastatel oli aktsiaseltsi põhikapital 300 000.- krooni, 1937 teeniti puhaskasu 39 526.- krooni ja 1938 22 929.- krooni. AS-i juhatusse kuulusid erinevatel aastatel näiteks Ivan Jegorov, Nicholas F. Gebhardt (1934-1935), Robert Berg, Vladimir Levy, Aleksander Grave, Karl Hammer (liikmekandidaat). 1935 valiti juhatuse liikmeks hilisem välisminister prof Ants Piip (1937. a-st kuulus ka OÜ Vaba Maa juhatusse) ja liikmekandidaadiks Carl Viegand. 1938 oli AS-i juhatuse esimees Ferdinand Berg (oli ka sukavabriku AS O. Kilgas, Põhja Kinnitus-AS-i (1936. a-ni) ja Kinnisvarade Kasutamise OÜ Tarlon (1939. a-ni) juhatuse liige, läks 1939 Saksamaale), esimehe asetäitja Eugen Ott (valiti juhatusse 1934 samal aastal surnud juhatuse liikme Aleksander Grave asemele), juhatusse kuulus endiselt Ants Piip. Autoosakonda juhtis Woldemar Berg. Ivan Jegorov (14.05.1876-23.03.1942) oli üks tuntumaid Tallinna vene soost kaupmehi ja majaomanikke. Tallinna Manufaktuur & Kaubanduse AS-i asutaja, aktsionär ja juhatuse liige (tema suures, 1924. aastal valminud majas Raekoja platsi ääres asus ka firma peakontor). Sündis Pihkva kubermangus, õppis Tartus äritegevust, siirdus 1902 Tallinna ja asutas manufaktuuräri. Oli juhtivatel kohtadel mitmes pangas (Tallinna Kaupmeeste Laenu-Hoiu Ühisuse ja Tallinna Kaupmeeste Diskonto- ja Laenupanga juhatuse esimees jm). Peale selle oli Tallinna Kaupmeeste Seltsi kauaaegne liige ja esimene juhatuse esimees, Majaomanike Seltsi liige, tegev Vene Rahvuslikus Liidus, Apostliku-õigeusu Nikolai kiriku nõukogu liige, Vene Keskkooli Eestis asutamise üks algatajaid ja toetajaid. Arreteeriti 3. augustil 1940, suri vangilaagris. /Eesti Aadress-Raamat 1938-1939; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 1934-1940; Päevaleht 14.05.1936; Waba Maa 13.05.1936; www.okupatsioon.ee jm/
Vasakul: Tallinna Raekoja plats 1930. a-tel, ees 1944 a. märtsipommitamises hävinud vana Vaekoda, vasakul kaupmees Jegorovi suur maja, kus asus ka Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS. /Foto: D. Bruns Tallinn Linnaehitus Eesti Vabariigi aastail 1918-1940, Valgus, Tallinn 1998./ Paremal: Jegorovi maja 1937.-38. aastal. /Foto: Eero Olander'i kogust./
J. Zimmermann & J. Mölder (1936-1941)  Aia 5 (1936-1940) - V.-Viru 6 (1941)
WILLYS (-OVERLAND)	1936-1940	ainuesindus 38
NASH	1936-1940	ainuesindus 1936-38
HOTCHKISS	38-39
AMILCAR	38-39
CORD	1936-37
AUBURN	36
PANHARD & LEVASSOR	1936-38
GRAMM	1936-1940
J. Zimmermann  Lühikejalg 4 (35)
AUBURN	35
Arvatavasti 1935. aasta lõpus asutas Jaan Zimmermann oma autoäri J. Zimmermann, esindades autosid Auburn. Peagi asutati selle asemele kaasosaniku lisandumisel aga firma J. Zimmermann & J. Mölder. Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris registreeriti Kaubanduskontor J. Zimmermann & J. Mölder 1936. a. jaanuaris. 2000.- kroonise osakapitaliga täisühingu osanikud olid Jaan Zimmermann ja Johan Mölder, tegevusalaks oli märgitud "autode esindused, autoosad, kummid, õlid, kosmeetikaained jne". Äri esindas ja müüs peale autode ja autoosade veel õlisid, mootoreid (näit. Ameerika lennukimootorid Stinson), Varta akusid, rehve Phoenix ja Bata, külmkappe Kelvinator, kirjutusmasinaid, jalgrattaid, raadioaparaate jne. J. Zimmermann & J. Mölder natsionaliseeriti alles 1941. a. märtsis. Jaan Zimmermann (4.05.1880-20.04.1942) sündis Valgamaal Tõlliste vallas, oli Vabadussõja ajal Tallinna 2. sõjaväehaigla majandusülem, peale sõda trükitööstur, hiljem tegutses panganduses ja autoäris. Oli Kaitseliidu liige, Eesti Autoklubi esimees 1926-1934, ajakirja Auto kauaaegne väljaandja, tegev- ja vastutav toimetaja. Jaan Zimmermann arreteeriti 20. detsembril 1940 ja ta suri vangilaagris. Johan Mölder (27.04.1890-28.12.1942) sündis Valgamaal Taagepera vallas, rändas palju välismaal juba enne revolutsiooni, 1920. a-l saabus Eestisse, 1925 läks USA-sse, pidas autogaraazhe New Yorgi lähedal, 1935. a. lõpus tuli tagasi Eestisse ja asus tegutsema ärialal. Johan Mölder arreteeriti ja küüditati Siberisse 14. juunil 1941 ning ta suri vangilaagris. /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 4/1936; ENSV Teataja 30/1941; Päevaleht 4.05.1940; Auto 3/4 1940; www.okupatsioon.ee jm/
AS Tormolen & Ko (1920-1940, autoosakond asut. 1934)  Jaani 9 (22-1924) – Vene 11a (1924-25.10.1926), abikauplus Vanaturg 1 (25) – Harju 37 (25.10.1926-    1932) – Raekoja pl 17 (1932-1940)  Autode hooldeteenistus ja garaazh C. R. Jakobsoni 6 (38), juhataja Aarne Raidna
ADLER	34-1940	ainuesindus 34-1940
STEYR	37-39
BRENNABOR	23-24	ainuesitus 23
GRADE	23-24
AS Tormolen & Ko oli suur raadio-, jalg- ja mootorratta- ning autoäri. Algselt müüs AS Tormolen & Ko peamiselt jalgrattaid, lapsevankreid ja grammofone, 1923/24 lisandus raadioosakond, 1928/29 foto- ja mootorrattaosakonnad, 1934 autoosakond. Mootorratastest esindati peamiselt NSU ja Husqvarna rattaid. Jalgratastest esindati ja müüdi muuhulgas marke NSU, Phänomen, Husqvarna ja Adler; 1920. a-tel ka Humber, Corvette, Toko, Starley, Brennabor jpm. Raadioosakond müüs aparaate Blaupunkt, Ekco, Lorenz, Emerson, American Bosch, Hornyphon, Körting, Loewe, Sachsenwerk, Schaub jpm; lisaks oma töökojas valmistatud Toko ning Eesti tehaste Ret, Are, Raadio-Tere/Ülo ja Jaakson & Jätmar vastuvõtjaid. Grammofoniosakond esindas Berliini tehast Carl Lindström ehk grammofone ja plaate Parlophon ja Beka; samuti müüdi grammofone ja plaate His Master's Voice ja Lindex. Foto-toodetest esindati Eestis firmat Lumiere. Parandustöökojas oli tagavaraosade ladu ja töötasid Adleri ja NSU tehastes väljaõppe saanud montöörid. Autoosakonna juhataja oli hiljemalt 1935. aastast Aarne Raidna (enne nime eestistamist 1936 Kurt Mattias Freiberg). Firma asutati kommandiitseltsina 1920. aastal ja muudeti 1923. aastal aktsiaseltsiks. AS Tormolen & Ko kuulus baltisakslastele, töösturitele ja endistele aadlikele. Nimi "Tormolen" tuletati 16. sajandil Narvas tegutsenud saksa päritolu suurkaupmehe Hermen tor Moleni (ka Hermen thor Mölen, Hermen Thor Möhlen, Hermann zur Mühlen) - von Zur-Mühlenite suguvõsa esiisa - nimest. Ettevõtte pea-asutajaks, suuromanikuks ja direktoriks oli Moritz Zur-Mühlen, ärijuht oli Georg Dehn. 1935. aastal olid aktsiaseltsi juhatuses veel: Nikolai Stackelberg ja Wilhelm Wrangell; juhatuse liikmete asemikud olid Victor Zur-Mühlen ja Richard Staden (seotud ka AS-iga Estakland, kuulus 1934-1936 Virumaa Elektri AS-i juhatusse). Revisjonikomisjoni kuulusid Otto Schulmann, Martin Luther (mööblitööstuse A. M. Luther üks omanikke jmt ettevõtte juhatuse või nõukogu liige) ja John Girard /de Soucanton/ (seotud ka AS-iga Estakland, kuulus AS Paberivabrik Koil ja AS Loksa Tehased juhatusse). 1934. a-ni kuulus juhatusse ka Adam Siegel, hilisem (Eesti) AS C. Siegel juhatuse esimees. Peaaegu kõik olid põliste aadlisuguvõsade esindajad, kuid kõik olid ka Eesti kodanikud ja rääkisid eesti keelt. 1929. aastal oli ettevõttes 30 töötajat. 1932. aastal kolis firma kauaaegsest asukohast hotelli Kuld Lõvi vastas Harju 37 üle Raekoja platsile majja nr 17, kus äri käsutuses olid maja kõik 4 korrust ja kus tegutseti kuni 1940. aastani. 1938. a-l suurendati aktsiaseltsi põhikapitali 100 000.- kroonini. 1939. a. lõpus, kui baltisakslased Eestist lahkuma hakkasid, lahkusid AS Tormolen & Ko juhatusest Wilhelm Wrangell ja Nikolai Stackelberg, kelle asemele valiti eestlased Mihkel Juhkam ja senine autoosakonna juhataja Aarne Raidna. 1939/40 lahkus juhatusest ja asjaajaja-direkori kohalt ka Moritz Zur-Mühlen. Moritz Zur-Mühlen (6.11.1885-?) sündis Viljandimaal Võisiku vallas, lõpetas 1908 Leipzigi kaubandusülikooli, töötas Hamburgis ja Londonis, 1912-1916 oli direktori abi Peterburi firmas Pomeschtschik. Osales ratsaväelasena Vabadussõjas. 1920-1922 tegutses Tallinnas välisfirmade esindajana. AS Tormolen & Ko asutaja (1923), juhatuse liige ja asjaajaja-direktor 1923-1939/40. Aarne Raidna (18.01.1901-23.06.1942) sündis Harjumaal Vääna vallas ja kandis kuni eestistamiseni 1936. a. juunikuus nime Kurt Mattias Freiberg. Ta oli üks raadioasjanduse pioneere Eestis, hariduselt insener, õppinud USA-s Columbia ülikoolis. Ta juhtis AS Tormolen & Ko auto- ja raadioosakonda, kuulus 1939. aasta lõpust firma juhatusse, tegeles aktiivselt motospordiga (vt AUTOVÕIDUSÕIDUD). Aarne Raidna arreteeriti 23. juunil 1941 ja ta suri Siberis. Mihkel Juhkam (4.08.1884-28.01.1942) oli poliitik, Asutava Kogu ja I-V Riigikogu liige, sõjaminister 1928-1929, Riigi Majandusnõukogu sekretär 1935-1938, a-st 1938 tegev Ratsionaliseerimise Komitees. Kuulus ka tsemendivabrikute AS Port Kunda (a-st 1935) ja AS Asserin ning Kindlustus-AS EKA (a-st 1935) ja Krediit Panga juhatusse. Mihkel Juhkam arreteeriti ja ta suri vangilaagris. /Riigiarhiiv; Eesti Majandustegelased 1938; Eesti Biograafilise Leksikoni täiendusköide 1940; Eesti Aadress-Raamat 1938-1939; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 1934-1940; www.okupatsioon.ee jm/
Vasakul: AS Tormolen & Ko hoone Tallinnas Raekoja plats 17. Paremal: AS Tormolen & Ko ärikiri Adler "10" Autobahni tutvustusega. Vastus Põltsamaa taksopidaja Eduard Sauga järelepärimisele. Kaido Mäe kogust.
AS Kapsi & Ko (1919-1940)  A. Kapsi & Co (20-24)   Väike Karja 1 (20) - Harju 46 (1921-39)   Elektritarvete ja mootorsõidukite parandustöökoda Rüütli 15 (38)
AUSTIN	33-39
WILLYS	35
AS Kapsi & Ko oli suur raadio-, elektri-, jalgratta-, mootorratta- ja autoäri. Firma kuulus peamiselt perekondadele Kapsi ja Ernst, suurimad osanikud olid vennad August ja Arnold Kapsi, kes asutasid ettevõtte 1919. a-l. 1926 muudeti firma aktsiaseltsiks. Samal aastal asutati lõhkeainete osakond Lõhkevõime. Kolm aastat hiljem oli firmas üle 40 töötaja. 1935 lahkus August ettevõttest ja asutas oma firma August Kapsi & Ko, mida pidas kuni 1939. a. lõpuni. AS-i Kapsi & Ko juhtis edasi Arnold Kapsi, ettevõtte teine direktor oli Arnold Kapsi abikaasa Grete Kapsi (sünd. Ernst), ärijuht oli R. Naerima. 1936 teatas Uus Eesti, et AS Kapsi & Ko on üks motoriseeritumaid ettevõtteid Eestis. "Kindlapalgalisi teenijaid" oli äris 51 ja iga neljas neist omas mootorsõidukit. 1937. aastast kuulus AS Kapsi & Ko raadiotööstuse AS Are suuromanike ja Arnold Kapsi omanike ja juhtide hulka. AS Kapsi & Ko müüs veel elektrotehnika- ja raadiokaupu (Philipsi raadioaparaate, lampe, elektriseadmeid jm), fototarbeid, jalgrattaid, mootorrattaid (AJS, Velocette, Diamant) jpm. Firma ehitas ka ise jalgrattaid (vt EESTI JALGRATTATÖÖSTUS), raadiovastuvõtjaid, raadiosaatejaamu. Arnold Kapsi (9.12.1887-?) sündis Pärnus tolliametniku pojana, August Kapsi vend. Lõpetas 1902 Pärnu linnakooli, käis 1903-1906 elektrotehnika kursustel Riias ja lõpetas seal posti-telegraafi kutsekooli. 1904-1914 töötas posti-telegraafi ametnikuna, 1914-1917 Tallinna Merekindluse staabi sideülemana, 1919-1921 raudteevalitsuse telegraafiosakonna ülemana. Oli 1919 firma A. Kapsi & Ko üks asutajatest ning hilisema AS Kapsi & Ko üks omanikke ja direktor; AS Eesti Philipsi üks asutajaid (1930) ja direktor (1937); mööblitööstuse AS Massoprodukt ja OÜ Raadio-Ringhääling asutajaid ja juhatuse esimees. 1937 omandas meistri õigused elektrotehnika ja raadio erialal. Samast aastast raadiotehase AS ARE üks omanikke (peam AS Kapsi & Ko kaudu) ja juhatuse liige. 1929-1935 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja IV sektsiooni liige. 21. novembril 1940 Arnold Kapsi arreteeriti Soome põgenemise kavatsuse eest, kuid vabastati 20. märtsil 1941 ja saadeti Saksamaale kui sakslane. August Kapsi (23.08.1883-?) sündis Pärnus tolliametniku pojana, Arnold Kapsi vend. Oli 1905-1919 postiametnik Lihulas, Riias, Peterburis ja Tallinnas, sh 1914-1918 36. korpuse postiasjanduse ülem. Eesti Vabariigi rajamisel posti-peavalitsuse ülema abi. Firma A. Kapsi & Ko üks asutajatest (1919), AS Kapsi & Ko üks omanikke (a-ni 1935) ja asjaajaja-direktor 1927-1935. Ka F-a August Kapsi asutaja (1936) ja peaosanik; kindlustusseltsi Eesti Tallinna osakonna juhatuse esimees; mööblitööstuse AS Massoprodukt omanikke ja juhatuse liikme kandidaat (1938). /Riigiarhiiv; Eesti Majandustegelased 1938; Eesti Aadress-Raamat 1938-1939; Päevaleht 8.12.1937 jm/
K/M A. Kapsi & Ko asukoht Harju 46 1920. aastatel. Tagapool paistab hotell Kuld Lõvi. Kogu nähtav Harju tänava hoonestus hävis 1944 a. märtsipommitamises. Foto: Eesti Ekspress 29.04.1998 K/M A. Kapsi & Ko maja Harju 46 1927. a. reklaamjoonisel. Foto: Päevaleht 17.01.1927 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ AS Kapsi & Ko maja Harju 46 1937. a. reklaamis. Foto: Uus Eesti 04.12.1937 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ K/M Kapsi & Ko veoauto Bergmann- Metallurgique 1920. a-tel. Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust
Rud. Niibo (1924-1940)  Veneturg, Kalevikaubahoone 3 (1924-1926) – Valli 4 (1926-1940)
PEUGEOT	1934-1940	ainuesindus 37, peaesindus 38-1940
CITROEN	35-36
Rudolf Niibo (1892-?) oli rauatööstuse õpilane (1908-1911) ja tööline Venemaal, 1915-1920 instruktormeister Lõuna-Venemaal, 1920-1924 müüja-mehaanik Kr. Saar & Ko äris Tallinnas. 1924 asutas oma äri Rud. Niibo, müües alguses peamiselt jalgrattaid (Rudoni, Latvello, Livonia, Liva, Victoria jm), õmblusmasinaid, grammofone, laskeriistu ja laskemoona, elektrikaupu, lühikest aega ka raadioaparaate ja -tarbeid. 1930. aastatel müüs äri endiselt jalgrattaid, elektri- ja juukselõikustarbeid ning ilmselt alates 1934. a-st esindas Prantsuse autosid Peugeot (peale sõiduautode ka 0,5-1,5 tonniseid veokeid) ja Citroen (arvatavasti kümnendi keskpaiku läks esindus üle OÜ-le H. Lagus & Ko). Rudolf Niibo asutas 1937 ka firma Eesti õhuhapniku tööstus Rud. Niibo & Ko ning oli jahu- ja saeveski omanik Jõgeval. /Eesti Majandustegelased 1938 jm/
A. Selling & Ko (1934?-1940)  Vene 13 (1934-1937) – Vene 11 (1937-1940)
RENAULT	36-1940
INDIANA (White Motor Co)	35-36
1934. a. novembris registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris 10 000.- krooni suuruse osakapitaliga täisühing "Väliskaubandusekontor A. Selling & Ko", mille ainukeseks täisosanikuks oli Alice Selling. Ettevõtte prokuristiks (ärijuht või volitustega isik) oli Voldemar Selling. Peale Renault' ja Indiana autode müüs A. Selling & Ko veel rehve Seiberling ja India. /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 23/1934 jm/
A. Selling & Ko ärikiri, vastus Põltsamaa taksopidaja Eduard Sauga järelepärimisele. Kaido Mäe kogust.
Ins J. Täks (asut. 1934)  Kaubandus & Tehnika Kontor ins J. Täks (1934-37)    Pikk 36 (1934-1935) – Aia 5a (1935-1940)
REO	1934-1940	peaesindaja 35-36
Kaubanduse ja Tehnika Kontor Orion  Kaubanduse & Tehnika kontor Orion, J. Täks & Ko (32)    Kaarli puiestee 9 (29-01.09.1930) – Vene 13 (01.09.1930-1934)
REO	29-1934	ainuesindaja 29-31
STEWART	30-31
Insener Johann Täks (1900-?) osales Vabadussõjas, õppis Riia ja Darmstadti tehnikaülikoolides, lõpetas Berliini tehnikaülikooli masinatemajanduse teaduskonna 1924. Töötas Saksamaal ja Prantsusmaal, oli Kohtla-Järve põlevkivikaevanduse elektrijaama juhataja, Teedeministeeriumi jõuvankrite ja lennuasjanduse inspektor. Osales 1928 ülemaailmsel autoliiklemise kongressil Roomas, oli 1928-1932 ajakirja Auto toimetaja. 1930-1934 oli J. Täks K-T Kontori J. Täks & Ko kaasomanik, a-st 1934 K-T Kontori ins. J. Täks ainuomanik ja juhataja. KTK Orion esindas rehve Seiberling. Firma ins. J. Täks müüs rehve Avon, aga ka näiteks "Deering-tüüpi" N. Vene traktoreid. /Eesti Majandustegelased 1938 jm/
Leho Taos (1938-1941)  L. Steinmann (1938)    V. Karja 12 (1938-1940) - Estonia pst 23 (1940-1941)    Parandustöökoda Paldiski mnt 25 (40)
BMW	1938-1940	ainuesindaja 38
VOLVO	1938-1940	ainuesindaja (veo- ja sõiduautod) 38
GRAHAM	1938-39	ainuesindaja 38
FEDERAL	1938-39
1938. a-l asutas Leopold Steinmann "autode ja tehniliste artiklite import- ja kodumaa saaduste eksportäri" L. Steinmann. Samal aastal eestistas L. Steinmann oma nime Leho Taos'eks ja muutis vastavalt ka oma esindusäri nime. Leho Taos kuulus ka AS Tallinna Metalltorudetehase (kuni 1938/39) ja 1939/40 asutatud prügiveoettevõtte AS Sanitas juhatusse. Prokuristina (ärijuht või allkirjaõigusega isik) tegutses esinduses Leho Taos 1938-1939/40 insener Friedrich John, kes oli varem olnud seotud autoäridega Friedrich John ja Konzentra. 1939/40 sai prokuristiks Arnold Roosimägi. Peale autode müüs Leho Taos "Saksa järelvankrite eksportkeskuse Delaport" Eesti esindajana autohaagiseid ja 1940. a-st ka näiteks Vene mineraalvett Narzani ja Borzhommi. Leho Taose äri natsionaliseerimiseni jõuti alles 1941. a. veebruaris. Leho Taos (09.04.1903 Haapsalu - ?) arreteeriti ja küüditati koos naise Hilda ning 5- ja 6-aastaste tütarde Unna ja Iba'ga 1941 Siberisse. Pärast laagrist vabanemist 1946 naasid Eestisse, saadeti 1950 uuesti Siberisse, vabanesid 1956-60. /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 5/1938, 9/1938, 10/1938, 9/1940, 11/1940; ENSV Teataja 24/1941; www.okupatsioon.ee jm/
B. Sabsay & Ko (1931-1940)  Eesti Tööstus- ja Kaubandus Agentuuride Büroo B. Sabsay & Ko (33-1939)  B. Sabsay & Ko, tööstuslikud ja kaubanduslikud agentuurid (al 1939)    Kuninga 5 (32-1935) - Suur Karja 16 (1935-39), V. Posti 11 (36-1940)
GRAHAM	33-37
WOLSELEY	36-38
RENAULT	34-36
VOLVO	35-37
DIAMOND	35-38
FEDERAL	34-36
Peale autode esindas B. Sabsay & Ko ka mootorrattaid OK Supreme ja hiljem Victoria. Tehnikaosakonnas müüdi masinarihmu, tööstustarbeid ja metalle; keemiaosakonnas tekstiili-, naha-, paberi- jm kemikaale ning värve. Firma B. Sabsay & Ko täisosanikeks olid veel näiteks Ottokar Schreitmann (1935. a-ni), Margot Schreitmann (1936-1939), Elsa van Jung (1937. a-ni), Ferdinand Tammets (1939), Aleksander Sabsay (ta oli ka vahendaja ehk "isiklik agent" masinate, metallkaupade jm alal) ja Georg Althausen (mõlemad alates 1939). Firma prokuristidena (ärijuht või allkirjaõigusega isik) tegutsesid (1935, 1936) Anna Tammer ja Paul Seehusen ning (1936) Rolf Hauswalter. Firma asutaja ja üks juhte oli Sevastoopolis sündinud tekstiilitööstur ja -ärimees Boris Sabsay (05.08.1884-24.02.1942). Ta oli seotud mitmete Eesti tekstiiliettevõtetega (AS Tekla juhatuse liige 1935. a-ni, Kreenbalt, Sindi Tekstiilivabrikute Ühisus jt) B. Sabsay oli suur spordihuviline ja -toetaja, olles TJK (Tallinna Jalgpalli Klubi) auliige, nõukogu liige ja juhatuse abiesimees ning aktiivne liige Eesti Autoklubis, Eestimaa Jahtklubis (eriti selle autosektsioonis) ja Tallinna Spordipressi Klubis. 1933. aastal annetas ta Eesti Jalgpalliliidule rändauhinnaks hõbekarika. Boris Sabsay arreteeriti 14. juunil 1941 ja küüditati Siberisse, kus ta järgmisel aastal suri. /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 1935-1940; Päevaleht 04.08.1934; Waba Maa 04.08.1934; www.okupatsioon.ee jm/
B. Sabsay & Ko asukoht Suur-Karja 16 / Vana-Posti 11. B. Sabsay & Ko tutvustamas juulis 1935 Tallinnas ajakirjanikele uusi RENAULT sõiduautosid. Seisavad Renault' tehase direktor Pierre Tarot, Prantsuse saadik Bruere ja L. Schultz. Foto: Kaja 14.07.1935 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/
AS Mercantile (1937-1940)  UÜ Mercantile Votele Org & Ko (1938)  K/k Mercantile V(otele) Org & Ko (1937)    Gonsiori 17 (1937) – Pärnu mnt 32 (38) - Vabadusväljak 3 (1938-1940)
DODGE	1937-39
STOEWER	1937-39	peaesindus 38
SUNBEAM-TALBOT	39
TEMPO	38-39
1937. aastal asutatud "Kaubanduskontor Mercantile V. Org & Ko" asemele asutati samal aastal "Usaldusühing Mercantile Votele Org & Ko", mille osanikud olid Votele Org, Jüri Puhu ja Johannes Vendelin ning osakapitali suurus 15 000.- krooni. Usaldusühingu asemele asutati omakorda 2. juunil 1938 "Kaubandus-tööstus aktsiaselts Mercantile", mille asutajateks olid samuti Jüri Puhu, Votele Org ja Johannes Vendelin. Põhikapitaliks määrati 50 000.- krooni. Aktsionärideks olid Johannes Vendelin (139 aktsiat, 100.- krooni aktsia), Votele Org (80 aktsiat), Jüri Puhu (70), Romulus Aavakivi (70), August Ots (70), Jaan Luks (70) ja Karl Varik (1). Aktsionäride peakoosolekul 30. juunil 1938 valiti juhatusse R. Aavakivi, V. Org (ühtlasi ka asjaajaja-direktoriks) ja J. Vendelin. Tegevuse alustamise luba saadi majandusministrilt 9. juulil 1938. AS Mercantile müüs ja esindas mitmesuguseid masinaid ja seadmeid, Tartu Eesti Majanduse Ühisuse Tallinna esindajana müüdi ka Lanz-Bulldog traktoreid. 1938-1940 asus AS Mercantile esindusäri hotelli Palace maja esimesel korrusel. Romulus-Jaan Aavakivi /ka Jaan-Romulus/ (1903-8.06.1942) lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, õppis Berliini kaubandusülikoolis ja Sorbonne'i ülikoolis, oli a-st 1931 AEG Eesti Elektriseltsi direktor, 1936-37 AS Eesti Dvigateli juhatuse esimees, Läti aupeakonsul. Romulus Aavakivi arreteeriti 10. veebruaril 1941, süüdistatuna sidemetes saksa luurega mõisteti talle surmaotsus ja ta hukati vangilaagris. Johannes Vendelin registreeris Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris 1937. a-l veoäri "Johannes Vendelin, veoautod juhuveoks", Tallinn, Toompuiestee 10; 1938. a-l koos G. F. Lackschevitziga "Väliskaubanduse agentuuri Balta, J. Vendelin & G. Fr. Lackschevitz", Tallinn, Poska 34 ning oli osanik "Agentuur- ja Stevedorkontoris Viking, A. Teetsov, P. Feldman, J. Grünberg, J. Vendelin". /Riigiarhiiv; Eesti Majandustegelased 1938; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 17/1937, 22/1938, 21/1939; www.okupatsioon.ee jm/
H. Lagus & Ko OÜ (1920-1934-1940?)  Vene 13 (35-1940)
CHRYSLER	39
PLYMOUTH	39
CITROEN	-1938
Heinr. Lagus (1920-1934 - OÜ H. Lagus & Ko)  Heinr. Lagus’e kontor (21-22)    Niguliste 16 (21-22) – Müürivahe 16 (23-1931) – Vene 13 (1931- )
DURANT	1928-31	ainuesindaja 1928-31
RUGBY	1928-31	ainuesindaja 1928-31
Heinrich Lagus (3.03.1892-?) sündis Pärnumaal Tammistes, alustas majandustegevust Narvas Joh. Linde metsatööstuses ja laevandusäris, sai hiljem sama äri Narva osakonna juhatajaks. 1920 asutas oma äri Heinr. Lagus, müües ja esindades autosid, rehve, õlisid, liime, katuse- ja puutõrva, katusepappi jne. 1933 saatis Heinrich Lagus majandusministrile palve lubada asutada osaühing, põhjuseks koostööpartneri firma Tilga & Ko otsus keskenduda taas speditsiooniärile ning vajadus äri reorganiseerida ja lisakapitali juurde hankida. Kindlasti oli põhjuseks ka Heinr. Laguse esindatud Durant ja Rugby autode tootja Durant Motorsi pankrotistumine. Tundub, et uusi autoesindusi esialgu juurde ei võetud. 3. märtsil 1934 sai asutamisloa Kaubandusline Osaühisus H. Lagus ja Ko, mille asutajateks olid H. Lagus, B. Abrams ja E. Gutmann. Tegevusluba saadi 19. aprillil 1934. Asutaval koosolekul 7. märtsil 1934 olid kohal järgmised osanikud: Heinrich Lagus (40 osatähte a 100.- Kr), Bernhard Abrams (40), Harald Normak (40), Margarete Normak (40), Aleksander Kuisk (20), Arnold Lagus (15) ja Emil Gutmann (5). Põhikapitaliks oli 20 000.- krooni. 1936 suurendati põhikapitali 40 000.- kroonile ja põhikirja viidi sisse muudatus, kus tegevusalana näidati ka kauplemine mootorsõidukitega. 1938 müüs OÜ H. Lagus & Ko Eestis Citroene (samal aastal läks esindus üle Tarmole), 1939. aastal hakati esindama Chryslereid ja Plymouthe. Veel müüdi rehve (Fisk), õlisid (Pennsylvania) jm kaupu. 1938 lahkus ettevõtte juhatusest Emil Gutmann ja tema asemele valiti Aleksander Kuisk, kelle asemele 1939 omakorda Harald Normak. Heinrich Lagus oli ka kirjastuse Areng (andis mh välja kirjandusajakirja Romaan) üks asutajaist (1922), hiljem Kirjastus-Osaühisuse Areng juhatuse esimees. K. OÜ-ga Areng oli seotud ka E. Gutmann. Bernhard Abrams (1891-15.02.1945) arreteeriti 18. septembril 1940 ja ta suri Komi ANSV vangilaagris. Harald Normak (1890-?) oli aktiivne äritegelane - OÜ Esto-Muusika asutaja (1923), osanik ja juhatuse liige; trükikoja R. Tohver & Ko kaasomanik, Joaveski puupapivabriku kaasomanik; 1938. a-l kuulus veel laevandus-OÜ Unitas'e, spordiäri Esto ja mööblitööstuse AS Massoprodukt juhatusse. /Riigiarhiiv; Eesti Majandustegelased 1938; Romaan 7-1932; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 9/1938, 3/1939; www.okupatsioon.ee jm/
U/Ü "AIK" Joh. Lorup & Ko (1939?-1940)  Viru 1 (1939) - Uus 4 (1939-1940)
STEYR	-1940
1939. aastal (või 1938. a. lõpus - firma registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris 1939. a. jaanuaris) asutati 1000.- kroonise osakapitaliga täisühing Agentuurkeskus A.I.K. Joh. Lorup & Co, mille täisosanikeks olid Johannes Lorup ja August Puskar. Hiljem sai firma nimeks U/Ü "AIK" Joh. Lorup & Ko. Esindati muuhulgas näiteks mootorrattaid Puch. Sakslaste ümberasumise järel võeti 1939. a. lõpus üle Carl F. Gahlnbäcki tehnikaosakond. Firma juhatajaks oli siis endine majandusministeeriumi ametnik E. Selart ja omanikeks J. Lorup, A. Puskar ja E. Selart. Veel 1940. aasta juulis(!) reklaamiti, et otse laost müüakse Steyr rahvaautosid Typ 55 ja luksuslimusiine Typ 220. August Puskar (5.10.1886-7.04.1942) oli shokolaadivabriku AS A. Brandmann kaasomanik ja asjaajaja-direktor, varem esindanud Eestis autosid Mathis (vt KTK Aug. Puskar), samuti AS Carl F. Gahlnbäck üks asutajatest ja kaasomanik. Arreteeriti 1941, suri vangilaagris. Johannes Lorup (11.11.1901-6.05.1943) oli kuulsa klaasi- ja kristallitööstuse Joh. Lorup asutaja ja omanik, samuti AS Carl F. Gahlnbäck üks asutajatest ja kaasomanik. Ta arreteeriti ja küüditati Siberisse, kus ta 1943. aastal suri. /www.okupatsioon.ee jm/
K. Ennus & Poeg  Falkpargi 14 ( -1937) - Gonsiori 1 (1937-1939) - Pärnu mnt 24 (1939) - Roosikrantsi 8a (1939-1940)  Peakontor Tartus
JOWETT	39
KARRIER	39
K. Ennus & Poeg oli viies autoäriga tegelenud firma, millele kuulus ka jahuveski (sarnaselt J. Puhk & Poegadele, AS Rotermanni Tehastele, ETK-le ja AS Estaklandile). Ettevõte peakontor oli tegelikult Tartus (Riia 133), seal asusid ka firmale kuulunud jahuveski ja leivatehas Ceres. Müüdi jahu, suhkrut, riisi jm toidukaupu. Tallinnas oli vaid firma esindus, mis 1930. a-te lõpus hakkaski autoäriga tegelema. K. Ennus & Poeg müüs ka Pirelli rehve. Firma K. Ennus & Poeg asutaja ja üks omanikke oli Kaarel Ennus (12.07.1876-22.12.1941). Ta sündis Kuremaa vallas Palamuse kihelkonnas, asutas kodukohas kingsepatöökoja, hiljem pidas talurahvakauplust Palamuse kiriku juures ning 1907. a-l siirdus Tartusse, kus avas Kaubahoovis nahakaupluse. 1917. a-l ostis taanlastest omanikelt Tartu leivatööstuse Ceres. 1934. a-l seadis ta seal sisse moodsa jahuveski. Samas pidas ta ka vilja ostu-müügi äri, mille osakonna asutas ka Tallinnasse. K. Ennus oli tegev Tartu Kaupmeeste Ühisuses, Tartu Töösturite Keskühingus, Tartu ringkonna vabrikantide ühisuses ja Kaubandus-Tööstuskojas. Kaarel Ennus küüditati koos perega Siberisse 14. juunil 1941. Pereisa suri sama aasta lõpus, abikaasa Salme, tütar Leenu ning pojad Peeter ja Anton vabanesid 1954-1958. /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 14/1936; www.okupatsioon.ee jm/
KÜ Valmet & Ko (1938?-1940)  Hariduse 11-2 (1938) - Roosikrantsi 16 (1938-1939) - Hariduse 11 (1939) - Viru 5-3 (1939) – Pärnu mnt 6    (20.11.1939-1940)
STEYR	39-1940
DELAHAYE	38
ROSENGART	38
VOMAG	38
FAMO	38
ROCHET-SCHNEIDER	38
Täisühing Kaubanduskontor Valmet & Ko registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris 1938. a. jaanuaris, osakapital oli 5000.- krooni, tegevusala "import, eksport, esindused, vahetalitused" ja osanikeks ning juhtideks olid Rudolf Valmet ja Lydia Tamme. 1939. a. alguses lahkus Rudolf Valmet täisosaniku kohalt ja tema asemele tuli Johann Tallo, osakapitali suurendati 10 000.- kroonile. 1939. a-st Kaubandusühing Valmet & Ko. Samal aastal vormistati senine täisühing ümber usaldusühinguks, osakapital 16 000.- krooni, täisosanikud endiselt L. Tamme ja J. Tallo ning prokuristiks (ärijuht või allkirjaõigusega isik) Rudolf Valmet. Valmet & Ko käes olid paljude välisfirmade Eesti esindused. Peale autotehaste esindati veel jalg- ja mootorrataste (Phönix, Prior, Standard, Calthorpe, Supreme, Cito, Allright jm), puugaasigeneraatorite (Imbert), põllumajandusmasinate (Flöther, Fahr, Mayfarth jm), traktorite (Famo, HSCS), raadio- ja elektrotehniliste aparaatide (Mende, Steba, Schott jm), tekstiilikaupade, arstiriistade, õmblus- ja büroomasinate ja laskeriistade tootjaid. 1939. aasta sügisel viidi "äritegevuse laienemise tõttu" alates 20. novembrist äri üle avaramatesse ruumidesse (juba neljandasse asukohta sama aasta jooksul) Pärnu mnt 6 Urla maja pasaazhi. Peale Steyri, mida reklaamiti laiemalt, olid teised autotehased esindatud tõenäoliselt vaid "paberil" ja võib-olla ühtegi masinat reaalselt Eestisse ei toodudki. /Eesti Aadress-Raamat 1938-1939, Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 4/1938, 5/1939, 9/1939, 17/1939 jm/
Lenk & Mitt (1939?-1940)  Gonsiori 26 (1939?) - Pärnu mnt 19 (1939) - Veneturg Kalevimaja 6 (1939-1940)
N. Vene autod	39-1940	ainuesindus 39
Täisühing Lenk & Mitt registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris 1939. a. mais, osakapital oli 5000.- krooni, tegevusala "autode, masinate ja muu kaubaga kauplemine" ja täisosanikeks olid Helmi Lenk ja Osvald Mitt. / Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 12/1939 /
K/m A. Trumm & Ko  ka A. Trumm    Valli 10 (33) - Veneturg Kalevimaja 6 (34-38), ladu Pärnu mnt 19 (38)
N. Vene autod	34-35; 1936-38	ainumüügi õigus 37-38, ainuesindaja 38
ZIS	35; 1936-38	ainuesindaja (sõidu- ja veoautod) 38
REX	35
1933. aastal sai kaubamaja A. Trumm & Ko endale N. Vene tehniliste kaupade ainuesinduse Eestis, hakates müüma õmblusmasinaid, põllutööriistu, elektrilampe jm N. Liidus valmistatud kaupu. 1934 avati esindus Tartus ja hiljemalt samast aastast müüdi Eestis ka N. Liidus toodetud autosid. 1935. aastal registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris põllutööriistade- ja rauakaubaäri A. Trumm aadressil Tallinn, Veneturg, Kalevi k-m 6, mille äripidajaks oli märgitud alaealine Alice Trumm(!), kelle "loomulik eestkostja" oli Anton Trumm (kuid nagu näha, oli äri enne seda juba mitu aastat tegutsenud) ning 1937. a-l astus Anton Trumm Veneturul, Kalevihoone 6 asunud ühingu Autotransport E. Kirsten ja Ko täisosanikuks (Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 7/1935, 15/1937). Valdavalt kasutas A. Trumm reklaamides väljendit "N. Vene autod". Peaaegu kunagi ei märgitud, kas müüakse ZIS-e või GAZ-e. Kindlasti müüs A. Trumm Eestis ZIS-e, sõidu- ja veoautosid, arvatavasti ka busse. 1936. aasta jaanuaris teatas Vene veoautode ja omnibusside ainumüügiõiguse ülevõtmisest firma K. A. Rütman & Ko (autosid reklaamides kasutati muuseas nimekuju "SIS"), kuid juba sama aasta sügisel oli esindus taas A. Trummi käes. 1936. aasta Tallinna põllumajandusnäitusel eksponeeris A. Trumm autosid "N. Vene Stalini vabrikust Moskvas" ja 1938. a-l andis välja väikese veoautosid ZIS tutvustava reklaamkataloogi. 1940. a. 1. jaanuari seisuga oli Eestisse müüdud vähemalt 3 sõiduautot ja 25 veoautot ZIS ning 8 sõiduautot, 6+1 veoautot ja 3 autobussi GAZ. Peale vähemalt viieaastast tegevust läks kas 1938. või 1939. aastal Nõukogude Vene autode esindus Eestis Anton Trummi ettevõtte käest üle firmale Lenk & Mitt. Nagu selgus, oli sellel vägagi huvitav põhjus (või hoopis tagajärg). Nimelt, tänu Bulgaaria autoajaloolase Ivan Kolevi (airflow@abv.bg) saadetud andmetele tuli ilmsiks, et Anton Trumm asutas 25. aprillil 1938 koos Bulgaaria ärimeeste Anton Balaktshijevi, Pavel Gitsovi ja teistega Sofias ettevõtte Tehnovnos A. D., mis sai esimeseks N. Liidu autode esinduseks Bulgaarias! 1938 importis Tehnovnos 3 sõidu- ja 4 veoautot, 1939 andmed puuduvad, 1940 2 sõidu- ja 18 veoautot ning 1941 5 veoautot. 1940. aastal osales Tehnovnos esmakordselt oma väljapanekuga II Rahvusvahelisel Autonäitusel Plovdivis. Muuhulgas ostis näiteks sõiduauto ZIS-101 endale tuntud Bulgaaria kirurg professor Ploskov. Seni pole teada, mis asjaoludel Anton Trumm just Bulgaariasse sattus, kas oli tal seal eelnevalt isiklikke või ärilisi kontakte. Samuti pole teada Anton Trummi saatus pärast 1940. aastat.
A. Trummi väljapanek Eesti viiendal autonäitusel 1935. Paremal veoauto ZIS, vasakul Saksa kolmerattaline 250 ccm väikeveok REX (maksis 1800 krooni). Foto: Autoleht 05.04.2001 KM A. Trumm & Ko väljapanek 1937. a. 10. Eesti Näitus-Messil Tallinnas Raua tn koolimaja hoovis. ZIS veoautoalus ja Deering-tüüpi N-Vene traktor. Foto: Uus Eesti 11.08.1937 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ Pilte Bulgaaria Tehnovnosi tegevusest (Ivan Kolevilt): Tehnovnosi väljapanek Plovdivi autonäitusel 1940. Vasakul GAZ-M1, paremal GAZ-M415. Tehnovnosi reklaame. Vasakul 1938. aastast, paremal 1939. aastast.
A. Trumm  Niguliste 18 (28)
MATHIS	28
BERLIET	28
AS Hoone  Niguliste 18 (26-28)
MATHIS	26-28	ainuesitus 27-28
BERLIET	1926-27	ainuesitus 27
1926. aastal sai AS Hoone ka Pirelli autorehvide ainuesindajaks Eestis.
Muusikaäri OÜ Esto-Muusika (1921-1940) (Lai 34 (1921-1924) - Vanaturukael 18/3 (01.04.1924-1927) - Viru 2 (1927-1940)) tegeles peamiselt muusikariistade ja raadioaparaatide müügiga, kuid esindas muuhulgas ka Dürkopp jalg- ja mootorrattaid. D.O.REX kergeveokeid hiljem enam ei reklaamitud ja pole teada, kas äri nende esinduse endale võttis. Mihkel Piperal (25.07.1890-1953 USA) oli OÜ Esto-Muusika üks omanikke ja asjaajaja-direktor. Kuulutus Päevalehes 12.04.1935.
F-ma A. Posti  Vene 11a-7 (33-38)
SCANIA-VABIS	33-38	peaesindaja Eestis ja Soomes (33), ainuesindus 35-37
1933. aasta septembris toimunud Tallinna Eesti Põllumeeste Näitusel eksponeeris Aktiebolaget Scania-Vabis peaesindaja Eestis ja Soomes A. Posti moodsat Scania-Vabis bulldogbussi. 1935. aasta septembris peetud Tallinna põllumajandus-tööstusnäitusel pani A. Posti välja A. Roosimanni töökojas ehitatud keredega Scania-Vabis sõidukid.
Kaubandus-AS Tööstustarve  Vene 11 (38-1940)
MAGIRUS	39
Kaubandus-aktsiaseltsi Tööstustarve asjaajaja-direktoriks oli 1939. aastal Karl Unt. Firma juhatusse kuulusid näiteks Ervin Bernhard, Ferdinand Luther, Konrad Uexküll-Güldenband. AS Tööstustarve müüs baggereid, planeerimismasinaid, tee-ehitusmasinaid, diiselmootoreid, kraanasid, puidutööstusmasinaid, transportseadeldisi, raskeveojõumasinaid, mootorvedureid, kaableid, masinarihmu, tööriistu (võtmed, torutangid, kruustangid, saed, puurid, plekikäärid, viilid, mõõdulindid jne), elektroode, meriheina, mööblikarvu, klingeriiti, smirgelriiet, terastrosse, mitmesuguseid rauakaupu, tihendusmaterjale, asbestmaterjale jm. Firmale kuulus terasetehase Röchlingstahl G.m.b.H. esindus Eestis.
Carl F. Gahlnbäck (1837-1940)  Uus 2 (24-38)  Tehnikaosakond Uus 4 (37-39)
FRAMO	37-39
Suur kaubandusfirma Carl F. Gahlnbäck tegeles impordi-ekspordi ja transpordiäriga. Ettevõtte asutas 1837. aastal Carl Ferdinand Gahlnbäck (1812-1892), Suurgildi olderman, Lüübeki, Bremeni ja Hamburgi konsul. 19. saj-l oli firma mõnda aega suurim masinate importija Eestis ja ettevõttele kuulus ka masinatehas. Pärast isa surma firmat juhtinud vendade Carl Johann Heinrichi (1839-1898) ja Carl Edmund Williami (1843-1902) käest läks ettevõte 1900. a-l üle esimese pojale Karl Erik Gahlnbäckile (1868-?), kes oli samuti Suurgildi oldermann ning Rootsi, Norra ja Taani konsul. 1920.-1930. aastatel tegeles firma laevamaakleri-, reederi- ja speditsiooniäriga, pidas mitmeid laevaliine (Soome, Stettinisse ja Hamburgi), esindas Eestis Hamburg-Ameerika laevaliini, eksportis piimasaadusi ja mune. 1931. a-l asusid firma aidad ja bensiinijaam Uus Hollandi 5, külmutusmaja Uus Sadama 2, munade ladu Jaani 9, tolliosakond Tallinna sadamas. 1934. a. lõpus avas firma jahuveski ja piimatalituse Sinalepa vallas ning piimatalituse Oru vallas. Piimatalituse pidamine Oru vallas lõpetati 1936. ja Sinalepa vallas 1938. a-l. Carl F. Gahlnbäck osales 1939. a-l ka Eesti Lennuliinide AS Ago asutamises ja oli selle firma aktsionär. Carl F. Gahlnbäcki tehnikaosakond esindas peale Framo veokite ka mootorrattaid OK Supreme, Puch ja Standard. 1938. a. autonäitusel demonstreeriti Schlegel-süsteemi õli regenereerimise seadmeid, millega sai 8 sendi eest 100 liitrist kasutatud õlist kahe ja poole tunniga taaskasutatava kvaliteetse õli. 1930. aastatel olid firma omanikeks ja juhtideks konsul Erik Gahlnbäck, Gösta Gahlnbäck ja Etienne Gahlnbäck (kaks viimast olid ka tuntud ja edukad jääpurjetajad). Firma prokuristiks oli 1931. a-l G. Heiseler ja volinikuks W. Hoerschelmann. 1939-40 lahkusid baltisakslastest Gahlnbäckid ümberasumise käigus Eestist. 1940. a. alguses asutati firma Carl F. Gahlnbäck ülevõtmiseks 50 000.- kroonise põhikapitaliga Kaubanduse ja laevanduse AS Carl F. Gahlnbäck, mille omanikeks olid klaasi- ja kristallitööstur Johannes Lorup (juhatuse esimees), Albert Tõlk (juhatuse liige), shokolaadivabriku AS A. Brandmann kaasomanik ja asjaajaja-direktor August Puskar (juhatuse liige, vt ka KTK Aug. Puskar), firma "AIK" Joh. Lorup & Ko direktor ja endine majandusministeeriumi ametnik E. Selart, pr. A. Brandmann ja Elmar Brandmann. AS asus aadressil Vana-Viru 11 ning selle tegevusalaks oli speditsioon, laevandus ja kaubandus. Carl F. Gahlnbäcki tehnikaosakonna võttis üle samuti J. Lorupile, A. Puskarile ja E. Selartile kuulunud U/Ü "AIK" Joh. Lorup & Ko. 1940. a. veebruariks oli firma Carl F. Gahlnbäck endistest omanikest Eestisse jäänud vaid Gösta Gahlnbäck. /ENE 3 (1988), Eesti Biograafilise Leksikoni täiendusköide 1940, Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 3/1935, 19/1936, 15/1938, 3/1939, 10/1940; Uus Eesti 09.02.1940 jm/
Kr. Saar & Ko (1901-1940, Tallinnas alates 1909)  S. Roosikrantsi 1 (1909- ) - Peetri plats 5 (11-12) – Peetri plats 3 (13) - Viruvärava pst. 27 (13-22) -    Estonia pst. 27 (24-1932) - Viru 3 (01.09.1932-1940)
SS JAGUAR	36-37
HANOMAG	31-33
Firma Kr. Saar & Ko asutaja ja omanik oli 1872. aastal Tartumaal Jõgeva mõisas sündinud Kristjan Saar. 1901 asutas ta masinatekaupluse Rakveres. 1902 rajas koos V. Pertiga Jõhvis äri Pert & Ko, mis sama aasta lõpust kandis nime Kr. Saar. 1909 asutas Kr. Saar teise äri Tallinna. Alates 1912. a-st oli äripartneriks Elmar Jürgens ja firma nimeks Kr. Saar & Ko. 1919 avati Rakvere ja Tartu osakonnad. Aastal 1930, pärast Elmar Jürgensi surma, sai Kristjan Saar äri ainuomanikuks ja 1938 lisandus täisosanikuna tema poeg Otto Saar ning usaldusühingu osakapitali suurendati 20 000.- kroonini. Enne I maailmasõda tegutseti mitmesuguste masinate, eriti põllumajandusmasinate müügi alal. Eesti Vabariigi ajal müüdi ja esindati peamiselt jalgrattaid (Naumann, Mars, National, Forta, Brennabor, Baltik, Primus, Juno, Möve, Royal, Elite, Svelte jpt) ja mootorrattaid (Calthorpe, Excelsior, Automoto jt) ning nende varuosi, õmblus- (Naumann, Vesta, Pfaff), kirjutus (Ideal, Erika)- ja kudumismasinaid (Walter-Gloriosa), grammofone ja plaate (Homocord), koorelahutajaid (Westfalia, Diabolo) ja mitmesuguseid põllumajandustarbeid. Autoäri oli suhteliselt kõrvalise ja ajutise iseloomuga. 1930. aastate keskel hakati Kr. Saare äri töökojas ka ise jalgrattaid valmistama. 1935. aastal asutati spetsiaaltööstus, mis registreeriti 1935. a. augustis Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris nime all "Mehaaniline metallitööstus Otto Saar", aadress Kopli 11, eriala "jalgrataste ja nende osade valmistamine" ning prokuristiks (ärijuht või volitatud isik) oli Kristjan Saar. Seal hakati jalgrataste kõrval 1937 esmakordselt Eestis tootma mootorrattaid. Alustati 98ccm Sachs-mootoriga kergemootorratastest, millel nimeks tõenäoliselt Saar & Ko. Hiljem lisandusid 125ccm Villiers-mootoriga rattad Tempo, millest vähemalt üks eksemplar on säilinud ja restaureeritud. /Eesti Majandustegelased 1938, Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 17/1935, 3/1938 jm/ Vt Unic-Moto
OÜ Tilga & Ko  Niguliste 13 (20) - Vene 13 (32) - speditsiooniosakond S. Karja 18 (33-34) - elektriosakond Harju 23    (34-1940)
TEMPO	37	maastikuauto
Tehn. büroo E. Mihkelson  Väike Pärnu mnt 15 (1935-1936) - Tatari 13 (1936-38)
STOEWER	36
TEMPO	36-37
VOMAG	36
1937. aastal müüs E. Mihkelson näiteks ka kirjutusmasinaid Kappel, tööriistu Trix ning mitmesuguseid masinaid ja tööstus-sisseseadeid; 1938. aastal akordeone Cantulia.
E. Mihkelsoni veoautod TEMPO 1936. a. Tallinna põllumajandusnäitusel. Foto: Maa Hääl ja Waba Maa 31.08.1936 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/
K-M Lier & Rossbaum (1898-1921-1940, asut 1898 S-Peterburgis, alates 1921 Tallinnas)  Rataskaevu 5 (1921-25) - Viru 7 (26-1940)
SINGER	35-36	ainuesindus 36
WANDERER	?	(~ 21-26)
28. oktoobril 1898 (ukj) avasid Franz Lier ja Ludvig Rossbaum Sankt-Peterburgis Gorohovaja tänaval kirjutus- ja õmblusmasinate ning jalg- ja mootorrataste äri Lier & Rossbaum. Varsti hakati müüma ka autosid, esindati näiteks firmasid Wanderer ja Mathis. Töötajate arv tõusis üle 100. Pärast revolutsiooni siirdusid mõlemad mehed Eestisse ja rajasid 1921. a-l äri uuesti Tallinnas sama nime - Lier & Rossbaum - all. Kaubamaja Lier & Rossbaum müüs jalgrattaid, mootorrattaid (Rudge, Triumph, BMW, BSA, TWN jne), õmblus-, kudumis-, kirjutus- ja arvemasinaid, paljundusaparaate, raadioaparaate, laskeriistu ja jahitarbeid, sõidukite varuosi ja mitmesuguseid muid kaupu (nt Renold ketid, Hoffmann kuullaagrid, auto elektrilambid Radior, kunstnahk Rexine jne). Autoäri oli Eestis ajutise iseloomuga. Autotarvetest müüdi mõnda aega ka rehve Engelbert. Ludvig Rossbaum (Ludvig Alfred Richard Roosbaum) oli eestlane, sündinud Tartus 04.01.1868 (vkj). Franz Lier oli sakslane (ühtedel andmetel pärit Hannoverist, teistel andmetel sündinud Peterburis Maria teatri riigisakslasest orkestrandi pojana). 28. oktoobril 1938 tähistasid mõlemad mehed firma Lier & Rossbaum ning oma koostöö 40. juubelit. Äris oli ametis 40 töötajat. /Eesti Majandustegelased 1938; Päevaleht 28.10.1938; Uudisleht 10.10.1928 jm/
Firma Lier & Rossbaum reklaame Sankt-Peterburgi perioodist. Stanislav Kiriletzi kogust.
Tehn. büroo ins. B. Urban & Ko (1920-1940)  T-b ins. B. Urban (21-35)    Voorimehe 5 (21-22) - Estonia pst 25 (23-29) - Tatari 1 (1930-39)
SKODA	1936-
Tehnikabüroo B. Urban asutaja ja omanik oli tshehh Bedrich Urban. 1920. aastatel müüs firma tööriistu, masinaid, mootoreid, aurumasinaid ja -turbiine, Tshehhoslovakkia veskisisseseadeid jm. 1936. aastal võttis B. Urban endale Skoda autotehase esinduse Eestis. Pole teada, kui kaua ta Skodasid Eestis esindas (1940. a-ks oli neid Eestis vähemalt 11). Peale autode müüs B. Urbani tehnikabüroo 1930. aastatel veel mitmesuguseid metalle, töökodade seadmeid ja masinaid jm kaupu. Bedrich Urban (18.03.1880-?) sündis Tshehhimaal kooliõpetaja pojana. Lõpetas ülikooli insenerina, töötas konstruktori ja tööstuse juhatajana Prahas, tuli 1904 Tallinna Volta üleminseneri abiks ja sai järgmisel aastal tehase juhiks. 1908 siirdus Venemaale, kus töötas firmas Duflon ja Konstantinovitsch. 1911. aastast juhtis Schuckerti (hilisem Siemens-Schuckert) tehase ehitust Peterburis ja sai selle direktoriks. 1918 saabus tagasi Eestisse ja tegeles majandusministeeriumis riigile kuuluvate varade ülevõtmisega. 1920. aastal rajas tehniliste kaupade ja metallsaaduste äri. 1938 muutis selle usaldusühinguks Tehn. Büroo Ins. B. Urban & Ko, mille osakapital oli 6000.- krooni, peaosanikuks Bedrich Urban ja kaasosanikeks tema kaks poega ning prokuristiks (ärijuht või allkirjaõigusega isik) Gustav Rosin. 1937. a-ni kuulus B. Urbanile kino Helios (siis ostis selle AS Estofilm). /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 5/1938; Päevaleht 17.03.1940; Uus Eesti 17.03.1940 jm/
Joonis B. Urban & Ko 1930. aasta reklaamist. Foto: Waba Maa 30.08.1930 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/
K. A. Rütman & Ko (1924-1940)  Narva mnt 8 (1924- ) - Estonia pst 13 (32) - Jaani 9 (33-1936) - Pärnu mnt 9 (1936-1940)  autoladu likvideeriti 1936
N. Vene veoautod	1936
ZIS	1936	ainumüügiõigus 1936
Karl-August Rütman (1889-?) oli 1915-18 Phönix'i vabriku büroo juhataja Peterburis, võttis vabatahtlikuna osa Vabadussõjast, oli 1920-23 kaasomanik import-eksportärides Tallinnas. Asutas 1924 firma K. A. Rütman & Ko ning oli üks selle omanikke, hiljem keemiakaupade suuräri UÜ K. A. Rütman & Ko omanik ja juhataja. Firma K. A. Rütman & Ko põhitegevusala oli keemiakaupade müük. 1936. aasta jaanuaris kuulutati Vene veoautode ja omnibusside ainumüügiõiguse ülevõtmisest, kuid juba oktoobris oli Vene autode esindus taas KM A. Trumm käes. Pärast autoosakonna sulgemist tegutses K. A. Rütman & Ko edasi keemiakaupade suurlaona. 1933. aastal oli firma käes ka rehvide S. U. R. (end. Treugolnik) ainuesindus Eestis. /Eesti Majandustegelased 1938 jm/
Tehniline büroo Vennad Uibopuu  Kaubamaja V-d Uibopuu (27-36)  Vennad Uibopuu (29)    ? ( -1927) - Suur Karja 23 (1927-30) – Narva mnt 6 /OÜ Tarmo peal/ (34-1935) - Väike Roosikrantsi 4      (nov 1935-1936) – Pärnu mnt 16 (1936-1940)
De Vaux Motors Corporationi esindaja 35
Continental Automobile Co volilised esindajad 34
HUPMOBILE	35-36
DE VAUX	35
CONTINENTAL	34
PANHARD-LEVASSOR	29-30	sõidu- ja veoautod 29
AMILCAR	27-30
UNIC	30
1920. aastatel esindas firma Vennad Uibopuu Eestis Junkersi mootoreid. 1930. aastal müüs kaubamaja väga laias valikus tehnilisi kaupu, näiteks kuullaagreid ja rihmarattaid SKF, ülekandevõlle, naftamootoreid Junkers, terast ja teraspuru Schoeller Bleekmann, tööstusmasinaid Bolinders, laevamasinaid, puutöömasinaid, meiereide sisseseadeid Frederiksberg, elektripuure ja muid käsitööriistu Black & Decker, viile, masinarihmu, elektripirne GET, piimakanne FM, autorehve Treugolnik ning autosid Panhard-Levassor, Amilcar ja Unic (autod olid laos saadaval). Samuti esindati Valga likööri- ja napsivabriku saadusi. Rootsi SKF tehase Eesti esindus läks 1931. aastal firmalt Vennad Uibopuu üle firmale Linke & Martinson. 1937 esindati näiteks Black & Decker tööriistu ja masinaid, Heinrich Leo värvikompressoreid ja -pritse, John Harrison & Sons Ltd nahkrihmu, Turnwell balata- ja kummirihmu, Speedona kiilrihmu, SRO kuullaagreid, Newalls isolatsioonimaterjale.
K/k Baltik, Christiansen & Umblia  Väike-Roosikrantsi 4 (35-1936), Pikk 33 (35-36)
AERO	1935-
Kaubanduskontor Baltik võttis Aero autode esinduse endale tõenäoliselt 1935. aastal. Esimese seda marki sõiduki Eestis ostis samal aastal endale tuntud harrastusautosportlane (vt AUTOVÕIDUSÕIDUD), Tallinnas Viru 15 asunud kullassepaäri H. Markowitsh omanik Leopold "Lepo" Markowitsh (Markowitsch). Kõnealust Aerot mainiti tol ajal ka kui esimest Tshehhoslovakkia autot Eestis, mis pole aga päris täpne, kuna hiljem Skodaga liitunud Laurin-Klementi sõidukeid leidus Eestis juba tsaariajal ja 1920. aastatel esindas neid meil firma Hans Winnal. K/k Baltik esindas 1930. a-te keskel näiteks ka mootorrattaid Ariel ja Puch.
Central-Carage H. Johanson (34-38) / Tsentraal-Garaazh J. Johanson (36-38) – Central-Carage (30-33) - Central-Carage om. Jul. Johanson (29-31) - Auto garash Central, om. Jul. Johanson (28)  Narva mnt 12 (28-32) - Väike Pärnu mnt 21 (33-35) - Pärnu mnt 31 (36-38)  Autoparandus- ja mehaanika-töökoda Pärnu mnt 31 (36-38)
MERCEDES-BENZ	29-34	ainuesindus 29-34
AUBURN	30-34	ainuesindus 31
CORD	30-31	ainuesindus 31
Julius Johanson automobiilide keskdepoo (asut 1903)  Narva mnt 14 (21-23) - Narva mnt 12 ja 14 (24)
CHEVROLET	23-24
DODGE BROTHERS	23
BUICK	23-24
CADILLAC	23-24
GMC	23-24
Julius Johanson sündis 5. mail 1880 Tallinnas vedurijuhi pojana, lõpetas Tallinna linnakooli, õppis mehaanikat ja elektrotehnikat, tegutses 10 aastat Perensi eraelektrijaamas tehnilise juhi ja kaasomanikuna, omandas autotöökoja ning pidas seda kuni 1940. aastani. Ta osales Vene-Jaapani sõjas, I maailmasõjas ja Vabadussõjas. J. Johanson oli üks Eesti autonduse pioneere ja aktiivne autosportlane (vt AUTOVÕIDUSÕIDUD), Eesti Autoklubi asutajaid, 10 aastat klubi spordikomisjoni esimees ja 1939. aastast auliige. Lisaks tegutses ta spordiseltsis Kalev, Eestimaa Jalgratturite Seltsis, Eestimaa Spordiseltsis Union, Tallinna Veeremängu Klubis jm; harrastas uisutamist, jalgrattasporti ja keeglit ehk "veeremängu". Vt ka KERETEHASED. /Uus Eesti 4.05.1940; Päevaleht 4.05.1940/
Erta, Mootoritetööstus  Kentmanni 5 (32-34)
DKW	32-33
1934. a. veebruaris registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris "Mootorrataste ja autode töökoda Erta, Ernst Tammann", aadressil Tallinn Kentmanni 5, ning lõpetati samas asunud firma "Erta, mootorrataste, autode ja jalgrataste tööstus, Carl Tammann". Ettevõtted AS Karl Tammann & Ko, Carl Tammann & Stephan Traustel ning Erta olid järjest üksteisest nö "välja kasvanud". Erta müüs ka DKW mootorrattaid. 1935. aastal tegutses Kentmanni 5 "Väärtmetallide lahutustööstus Erta". Ernst Tammann kolis juba enne II maailmasõda Lõuna-Aafrika Vabariiki, kus elas kuni surmani 1983. aastal. /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 6/1934 jm/
Carl Tammann & Stephan Traustel  ka Km Tammann & Traustel  ka Kü K. Tammann & St. Traustel    Kentmanni 5 (30-31)
DKW	30-31	ainuesitaja 30
AS Karl Tammann & Ko  Kauba ja tööstuse OÜ Karl Tammann & Ko (20-21)  Carl Tammann (27-29)    Dunkri 4 (20-28); Pikk 19 (-01.11.1927) – Kentmanni 5 (1927-29)
Horchwerke AG, Zwickau i/S esitaja Eestis 23
DKW	29	ainuesindaja 29
HORCH	23-24
DAAG-HORCH	24
?	21
Firmad Karl Tammann & Ko ja Tammann & Traustel müüsid peale DKW autode ka DKW mootorrattaid, esindasid Eestis jalgrattatehaseid Champion, BSA ja Opel ning Dunlop rehve. 1921. aastal hõlmas Kauba ja tööstuse OÜ Karl Tammann & Ko järgmised osakonnad: "Eesti-Aga" (valgustus, keevitus- jm seadmed, oma atsetüleeni ja õhuhapniku tööstused), "Lux" (akud, elektrilambid jm), "Tehnika" (masinad, tööstuste sisseseade, auto- ja jalgrattarehvid, autod, mootor- ja jalgrattad, mootorpaadid, kirjutusmasinad jm), "Mereasjandus" (laeva- ja kalandustarbed), "Tooresained ja kemikaalid" (tööstustarbed, ravimid, kosmeetika), "Manufaktuur ja pudukaup", "Royal Derby" Haapsalus (nahakaubad, siid ja kootud esemed, ehted). 1922. aasta alguses asutasid Karl Tammann & Ko ning Ühisus Körting-Gürtler uue kaubandusettevõtte AS Konzentra. Karl Tammann & Ko omanike hulka kuulusid sel ajal Karl ja Aleksander Tammann.
Auto-Service?  Hollandi 50 (33)
ADLER	33	ainuesindus 33
1930. aastate I poolel asus Hollandi 50 Alfred Minding'i autoparandustöökoda Auto-Service, kus remonditi sõidu- ja veoautosid, tehti värvimistöid, üüriti välja garaazhe jne. 1934. aasta septembris asus Hollandi 50 Auto-Service ruumes "G. Grenzmanni auto- ja plekisepa töökoda", kus valmistati ja parandati autokeresid, poritiibu, radiaatoreid, mootorikatteid jm autode metallosi, tehti veevarustuse ja vasesepa töid. 1935. aastal tegutses Hollandi 50 "Autoparanduse- ja metalli-töökoda Auto-Service", mille omanik oli A. Sanderkoff ja mis tegeles autode, mootorite, mootorrataste, autokerede, poritiibade, radiaatorite, akude jm parandusega, garaazhide üürimisega jne.
Alex. Schmidt import agentuur  Suur-Brookusmägi 16-3 (1928-32) - Toompuiestee 21-1 (35-1940?)
NASH	32
1932. aastal kuulus Alex. Schmidtile ka Cherry Blossom saapakreemi, Mansion Polish poonimisvaha ja Colman's Mustard sinepi ainumüügiõigus Eestis. 1938 müüs ta G.F. Beljagini teed, Colman ja Sarta inglise sinepit, B.S. sojakastet, Nugget inglise saapakreemi jm kaupu.
Oskar Alt (asut. 1930)  Narva mnt 12 (1930-32) - Narva mnt 23 (35)
Willys Overland Crossley Ltd ainuesindaja Eestis 1930-31
Marmon Motor Car Company ainuesindaja Eestis 1930-
WILLYS	1930-32
WILLYS-KNIGHT	1930-	ainuesindaja 1930-
OVERLAND WHIPPET	1930-	ainuesindaja 1930-
MARMON	1930-	ainuesindaja 1930-
ROOSEVELT	1930-
MANCHESTER	1930-31
Endine Hans Winnali ärijuht ja H. Winnali abikaasa Helene vend Oskar Alt avas varsti pärast Winnali firma likvideerimist 1930. aasta alguses oma autoäri, hakates Willys-Overlandi ja Marmoni "sõidu-, veo- ja omnibus-automobiilide, kõigis suurustes, alates lihtsast ja odavahinnalisest ning lõpetades kõige suurema ja kallima luksusautoga" Eesti esindajaks. 1935. aastal oli Alt'i käes rehvide Palmer Eesti esindus.
Friedrich John  Aia 10 (1.10.1929-31)
RENAULT	1929-31
GRAHAM-(PAIGE)	1929-31
FEDERAL	30-31
Konzentra Ins F. John (27-1929) - Konzentra AS (1922-26)  Pikk 39 (1922-1.10.1929)
Graham-Paige Motors Corp, Detroit, Mich. esindaja alates 1928
GRAHAM-PAIGE	1928-1929	peaesindaja -1929
RENAULT	24-1929	ainuesitaja 25-27, peaesindaja 28-1929
HORCH	1922-23	ainumüük 22
OPEL	23
ADLER	23
BÜSSING	23
VOMAG	23
Konzentra asutasid 1922. aasta alguses firmad Karl Tammann & Ko ning Ühisus Körting-Gürtler. Esimese poolt olid asutajateks Karl ja Aleksander Tammann, teise poolt Alfons Körting. Konzentra põhikapitaliks oli 5 miljonit marka ja see jagunes 250 osatäheks a 20 000.- marka. 1922. aasta novembris rajas Konzentra Miinisadamasse autode- ja mootorrataste parandustöökoja. Esmalt müüs Konzentra Saksa tehaste autosid, lisaks DKW abimootoreid, Adler, Presto ja Enfield jalgrattaid, Dunlop ja Avon rehve. 1923/24 sai firma endale Renault' tehaste esinduse Eestis ja hakkas müüma Renault sõidu- ja veoautosid, busse, traktoreid, paadi- ja laevamootoreid, lennukimootoreid, elektrijaamu, tõstkraanasid, sildu jne. 1926/27 või ka juba varem sai Konzentra omanikuks ilmselt insener Friedrich John, kes loobus 1929. aastal nimest Konzentra ja võttis äri nimeks Friedrich John. Hiljem tegutses ta autoesinduses Leho Taos.
Kaubanduskontor Feldt & Hoessel  Lembitu 7-b (30-31)
OPEL	30-1931	esinduse üleminek 1931
Ernst Feldt (asut. 1912)  Pikk 16 (21-27) - Vanaturg 6 (35-37)
OPEL	30
Fotoäri Ernst Feldt asutaja ja omanik oli Ernst Feldt (1885-?), kes lõpetas Tallinnas Nikolai gümnaasiumi, töötas mitmes Tallinna fotoäris ja rajas 1912. aastal oma firma. 1930. aastate II pooleks oli Ernst Feldt Tallinna üks vanemaid fotoärisid ja firmat juhtis asutaja poeg. Lühikest aega oli Ernst Feldt ka Opeli autode ametlik edasimüüja Eestis. /Päevaleht 31.03.1937, Waba Maa 27.03.1937/
Ins. Th. Hoessel & E. Borchert  Viru 8 (28)
OPEL	28	ainuesindaja 28; peaesindaja 28
G. F. Beljagin, Kaubanduskontor  Vana turg 1 (07) - Vana turu kael 1 (11-13) - Troonipärija pst 11 ( -1921) – Veneturg 1 (01.01.1922-1930)    – S. Brookusmägi 16-2 (1930-31)
NASH	29-31	ainuesindaja 29-31
1907. aastal müüs G. F. Beljagin teed (kuulsad margid nagu K. ja S. Popov, Karavan, Vassili Perlov ja Pojad, Gublin & Kuznetsov, Võssotski jt), kohvi ja suhkrut.
AS Schilling ja Wolkmar (26-1934)  Lai 28 (26-32) - Lai 38 (1934) - Väike-Roosikrantsi 9-2 (1934, likvideerimise ajal)
CITROEN	26-30	peaesindaja 26-29
CHRYSLER	27-30	Eesti esitaja 27; peaesind. 28; ainuesind. 30
PLYMOUTH	1928-29	peaesindaja 1928-29
FARGO	29-30	ainuesindaja 29
1934. a-l teatati Kaubandus-Tööstuskoja äriregistrile, et on asutud AS Schilling & Wolkmar likvideerimisele. Likvideerimiskomisjoni kuulusid Arvid Nottbeck, Olga Arzybaschev ja Dittmar Schilling. Viimase surma järel samal aastal valiti komisjoni Gustav Kesel. / Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 4/1934, 10/1934 /
AS Silva (1919-1931)  Merepuiestee 17 (21-1930?), Estonia pst 19 (1929-1931 – J. Puhk & Pojad võttis üle)
The Studebaker Corporation of America ainuesindaja Eestis 1927-28
Brockway Motor Truck Corporation esindaja Eestis 28
STUDEBAKER	1927-30	ainuesindaja 1927-30
ERSKINE	1927-30	ainuesindaja 28-30
BROCKWAY	28-30	ainuesindaja 28-30
Ühe Eesti suurima omaaegse kaubandus- ja metsatööstusettevõtte AS Silva tegevus lõppes tollase Eesti Vabariigi ühe skandaalsema pankrotiga. Silva asutasid eestlastest ärimehed 1919. aastal metsasaadustega kauplemiseks. Ettevõte hakkas jõudsalt arenema: osteti kokku suuri metsaga maatükke üle Eesti ja mitu saeveskit puidu ümbertöötlemiseks. Varustati Eestit ja suurtes kogustes müüdi puitu ka välismaale. 1929. aastal maailma tabanud suur majanduskriis ja mitmed muud tegurid viisid aga selleni, et 1930. aasta kevadel pidas Börsikomitee poolt moodustatud komisjon vajalikuks AS Silva juhtimine administratsioonile allutada. Samal ajal töötas Silva erinevais osakondades ja haruettevõtetes üle Eesti kokku enam kui 400 töölist ja 150 ametnikku. Olukorda hinnati veel suhteliselt optimistlikult, bilansi esialgsel inspekteerimisel leiti, et umbkaudu pool ettevõte põhikapitalist oli alles. Kuid 30. mail 1931 tunnistas Tallinn-Haapsalu rahukogu AS Silva maksujõuetuks. Ettevõttel oli võlgu summas 3 231 600 krooni. Samal aastal müüdi ühe AS Silva direktori maja Tartus oksjonil 61 000 krooni eest. AS Silva kauples veel ka põllumajandustarvetega (loorehad, McCormick ja Deering heina- ja viljaniidumasinad, koorelahutajad); mootoritega (McCormick, Petters); petrooleumi, bensiini ja õlidega (Shelli ainuesindaja Eestis); ehitusmaterjalidega jne. Autokaupadest esindati Eestis Firestone rehve (ainuesindaja alates kevadest 1927), Studebaker Corporationi autosid Studebaker ja Erskine (alates 1927. aastast), veoautosid Brockway. 1929. aasta märtsis ostis Silva raskustesse sattunud AS W. Schneider & Co põllumajandusmasinate ja rauakaupade laovaru ja võttis rendile firma ruumid Estonia pst 19 (1931 omandas maja ja kaupluse firma J. Puhk & Pojad). Silva puutöökojas ehitati muuhulgas ka bussikeresid. AS Silva juhtide ja omanike hulka kuulusid mitmed Eesti tuntud äritegelased. Üks AS Silva asutajaid, juhte ja omanikke oli Jüri Parik (16.04.1889-21.05.1929), kelle äritegevuse haare oli 1920. aastatel sedavõrd lai, et ajalehed nimetasid teda Saksa terasemagnaadi eeskujul "Eesti Stinneseks". Jüri Parik sündis Viljandimaal Kolga-Jaanis, õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis, sooritas abituuriumi Peterburi kadetikorpuses, lõpetas 1914 Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1914-1918 tegutses Tartus advokaadina, kuulus samal ajal ka Postimehe toimetusse ja lõi kaasa Noor-Eesti liikumises. 1918. aasta lõpus siirdus Tallinna, asutas 1919 AS Silva, oli mõnda aega Eesti Panga juriskonsult, valiti Eesti Kommertspanga nõukogu esimeheks, tsemendivabriku AS Asserin juhatuse esimeheks, AS Eesti Tulitikumonopol ja AS Franz Krull juhatuse liikmeks. Oli Pärnu õlletehase OÜ A. Bliebernicht ja OÜ T. Virkhaus & Ko üks asutajaid, Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse osanik, Riigi Põlevkivitööstuse esimese nõukogu liige ja abiesimees, klubi Centum asutajaliige, Eesti Jahimeeste Seltsi liige. J. Parik kuulus ka Ajutisse Maanõukokku, oli I Riigikogu liige, Kreeka peakonsul Eestis ja konsulaarkorpuse vanem, EÜSi vilistlaskogu liige. Ta oli suur kunstihuviline ja väidetavalt kuulus talle üks suuremaid tolleaegseid Eesti kunstnike tööde kogusid. Jüri Parik oli abielus Villem Reimani tütre Lindaga ja neil oli 7 last. AS Silva juhtide hulka kuulus ärimees ja tööstur Eduard Kusik (13.11.1867-14.06.1932). Ta sündis Tartumaal Pataste mõisa kupja pojana, asus tööle juba 16-aastaselt, sai peagi Torma mõisa valitsejaks ning Kõnnu, Torma ja Toikvere mõisate rentnikuks. Hiljem ostis Toikvere mõisa, mis kuulus talle kuni maade võõrandamiseni. Asus 1906 Tartusse, kus tegutses metsakaupmehe ning puidu- ja mööblitöösturina. 1919 siirdus Tallinnasse, oli AS Silva üks asutajaid ja juhte, tsemendivabriku AS Asserin juhatuse liige, tegev veel Eesti Kommertspangas. Oli Rumeenia konsul Eestis. AS Silva asutajaid ja juhte oli ka Robert Artur Holst (21.12.1885-19.04.1943). Robert Holst sündis Tartumaal Kambja vallas, lõpetas Tartu reaalkooli, õppis Tartu ülikoolis õigusteadust, töötas 1909. a-st oma isa äris Tartus ärijuhina, a-st 1921 oli Tallinnasse üle viidud ja aktsiaseltsiks muudetud äri Rob. Holst & Ko direktor; 1921-1928 tegutsenud lennuühingu AS Aeronaut üks asutajaid, omanikke ja juhte; mõnda aega Tartu AS H. Tõnisson ja Ko ning Tallinna Aktsiapanga direktor; OÜ Systema osanik. 1927. aastast kompveki- ja shokolaadivabriku OÜ Riola asutaja, omanik ja direktor. Robert Holst oli tegev ka Tartu seltsides Vanemuine ja Taara, töötas mõnda aega toitlustusministeeriumis ja kaubandus-tööstusministeeriumis, oli 1920-1930 Börsikomitee liige ja 1922-1932 Austria aukonsul Eestis, osales Tallinna Meestelaulu Seltsi ja Laulumeeste Klubi tegevuses. Robert Holst arreteeriti 1941 ja küüditati Siberisse, kus ta 1943. aastal suri. AS Silva juhatusse kuulus 1923. aastast ka ärimees ja tööstur Alfred Sinisoff (31.12.1888-?). Ta sündis Tallinnas ehitusettevõtja ja kaupmehe Hans Sinisoffi pojana, lõpetas 1908 Peterburis gümnaasiumi, 1916 Riia polütehnikumi dipl.-ins. tehnoloogina. I maailmasõjas osales suurtükiväe ohvitserina, Vabadussõja ajal oli sõjaministeeriumi varustusvalitsuse ülem ja hiljem varustusvalitsuse esindaja Londonis ja Pariisis. A. Sinisoff oli mitmete ettevõtete osanik ja juht. 1926. aastast oli ta peamiselt tegev enda asutatud metalli-, õliriide- ja kivitööstuse ettevõtetes, mida juhtis ka 1938. aastal. A. Sinisoff oli üle 10 aasta Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige. Üks AS Silva juhatuse liige oli ka August Janson, kes oli Eesti Panga nõukogu liige ja seotud AS-iga Atlanta ja Harju Pangaga. Vt ka: Rahva Hääl 3.02.1993, Julius Põldmäe, Vesivõsud Eesti ettevõtluses /Kes on kes Eesti majanduses 2000; Eesti Biograafilise Leksikoni täiendusköide 1940; Päevaleht 22.05.1929, 01.06.1931, 30.12.1938; Waba Maa 23.05.1929, 16.07.1932, 20.12.1935; Kaja 16.07.1932; www.okupatsioon.ee jm/
OÜ T. Virkhaus & Ko (29-30) / OÜ C. A. Wirkhaus (30) / AS C. A. Wirkhaus (asut. 1880)  Tallinn (osakond), Vana-Viru 15-2 (24-1927) - Väike Karja 1 krt 5 (1927-28) - Estonia pst 19 (29-30)  Tartu, Peterburi 42 (98-1928) - Narva 42 (1928- ) - Narva 42-44 (29-30)
CHRYSLER	28-30	Tartu ja Lõuna-Eesti esindaja 28
1914. aastal oli Tartu äri C. A. Wirkhaus Thermaenius peksugarnituuride, Mathildedal lokomobiilide ning Clayton & Shuttleworth Ltd lokomobiilide ja peksumasinate esindaja Põhja-Liivimaal ja Eestimaal. 1920. aastatel müüdi põllutööriistu ja -masinaid, rehepeksumasinaid (Thermaenius, Lanz), lokomobiile (Mathildedahl), naftamootoreid, meiereide masinaid ja seadmeid, jalgrattaid, õlisid, masinarihmu, kaalusid, heeringat, soola jpm; 1920. aastate lõpus ka sõidu- ja veoautosid. Firmale kuulus Rootsi põllutöömasinate ainuesindus Eestis. Äri asutaja ja omanik oli Adalbert Wirkhaus (1875-1928). Ta lõpetas Tartu reaalkooli ja õppis Riia polütehnikumis, mida aga ei lõpetanud, vaid asus tööle isa Karl Wirkhausi ärisse Tartus. Seal tegeles ta välisesindustega, kolis peagi Riiga ja reisis Saksa firmade esindajana aastaid mööda Venemaad. Pärast isa surma naases ta Tartusse ning venna Oskari surma järel sai pere äriettevõtte juhiks. Adalbert Wirkahus oli Rootsi viitsekonsul. 1929. aasta alguses, varsti peale Adalbert Wirkhausi ootamatut surma, tulid ilmsiks firma suured võlad ja tekkisid makseraskused. Esialgu arvestati ligikaudu 100 000 kroonise kahjuga, kuid as-i finantsolukorra uurimiseks moodustatud komisjon selgitas välja, et äri kahjud ulatusid mitmekordselt üle põhikapitali - enam kui 230 000 kroonini. Uurimise käigus selgus ka, et firma oli juba aastaid kahjumiga tegutsenud. Alguse sai see väidetavalt kauplemisest Nõukogude Venemaaga, edaspidise allakäigu põhjustena toodi välja tugeva konkurendi Tartu Eesti Majandusühisuse tegevus, äri juhi A. Wirkhausi kehv tervis ja võlgu müüdud suured rehepeksugarnituurid. Sisuliselt oli AS C. A. Wirkhaus pankrotis, kuid võlausaldajad üritasid ettevõtet (ja vähemalt osa oma rahast) päästa, kandsid maha 135 000 krooni ja kavatsesid suuremate kreeditoride (paar Rootsi firmat ja Eesti ärimehed) toel asutada sama nime all uue, 100 000 kroonise põhikapitaliga aktsiaseltsi. Tegelikult loodi mingil põhjusel aga koguni kaks osaühingut - OÜ C. A. Wirkhaus ja OÜ T. Virkhaus & Ko, millele paraku pikka iga ei jätkunud. OÜ T. Virkhaus & Ko üks asutajaid oli suurärimees, AS Silva üks omanikke ja juhte Jüri Parik (1889-1929). /Postimees 24.11.1928, Waba Maa 22.02.1929/ Vt Autoärid teistes Eesti linnades
G. Herzenberg ja J. Hirschhorn  Viru 12 (23) - Viru 19 (24-30)  autoosakond likvideeriti 1930
General Motors International AS ainuesindaja Eestis 29
BUICK	1929-1930	ainuesindaja 29
OLDSMOBILE	1929-1930	ainuesindaja 29
G. Herzenberg ja J. Hirschhorn kauples peamiselt toiduainetega (rukis, kaer, tatratang, sinep jne). 1934. a-l registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris agentuuräri Gerson Herzenberg, aadress Tallinn, Viru 12. 1935. a-l kolis Joseph Hirschhorni firma ("välismaa firmade esindus") Tallinnas Veizenbergi 16-2 aadressilt uude asukohta Suur-Roosikrantsi 4-4. Tõenäoliselt tegutsesid G. Herzenberg ja J. Hirschhorn peale ühise äri lõpetamist edasi iseseisvate ettevõtjatena. /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 10/1934, 8/1935 jm/
Kaubandus Tööstus-kontor Aug. Puskar  Pikk 36-19 (30)
MATHIS	30	ainuesindaja 30
1930. aastate II poolel oli August Puskar (5.10.1886-7.04.1942) shokolaadivabriku AS A. Brandmann kaasomanik ja asjaajaja-direktor. Ta oli ka üks TÜ Agentuurkeskus A.I.K. Joh. Lorup & Co (1939) ning AS Carl F. Gahlnbäck (1940) asutajaid ja omanikke. Arreteeriti 1941, suri vangilaagris. /www.okupatsioon.ee jm/
Hans Winnal (1916?-1929)  Tatari 1 (20) - Suur Tatari 1 (21-1929)
General Motors International AS ainuesindaja Eestis 27 / General Motors Company ainuesitaja Eestis    27-28
Soc. Anon. FIAT ainuesitaja (22,27), esindaja (28) Eestis
Ford Motor Company ainuesitaja Eestis 21-23
FIAT	1922-1929	ainuesitaja 1922-27
CHEVROLET	25-1929	ainuesitaja 25-28
OAKLAND	25-1929	ainuesitaja 25-28
OLDSMOBILE	26-1929	ainuesitaja 26-28
BUICK	26-1929	ainuesitaja 26-28
CADILLAC	26-28	ainuesitaja 27-28
PONTIAC	27-1929	ainuesitaja 27-28
LA SALLE	27-1929	ainuesitaja 27-28
NASH	28
PACKARD	28
MARMON	28
FORD	21-1925	ainuesitus 21-23
LAURIN & KLEMENT	22-25
GMC	27-28	ainuesitus 27
SPA	26-27	autobussid ja -alusvankrid 26
DAAG	22-23	veoautod 23
Hans Winnalit kutsuti kahekümnendatel aastatel Eesti autokuningaks. See on ka mõistetav, kui vaadata automarkide hulka, mida ta esindas. Erinevatel aastatel müüs ta kümnest Eestis tol ajal levinumast automargist tervelt 5 (Ford, Chevrolet, Fiat, Buick, Oldsmobile). Tolleaegsete hinnangute järgi oli koguni ligi kolmveerand Eestis 1928. aastal liikunud autodest ostetud Hans Winnali äri kaudu. 1928. a. kevadel, vahetult enne esimese Eesti autonäituse algust, oli Hans Winnali firma garaazhides ligi 80 uut autot. Hans Winnal (20.06.1882-14.07.1928) sündis Viljandimaal Loodi vallas Evarti talu omaniku pojana. Peale Paistu kihelkonnakooli lõpetamist töötas Einmannis maapoes, Tamsalus onu kaupluses ja lubjatööstuses, seejärel töötas ja õppis kaks aastat Peterburis, siis siirdus Tallinnasse, kus töötas kaks aastat Chr. Rotermanni kaubamajas, peale mida läks kaupmees W. J. Gorbatshewi juurde ärijuhiks ja prokuristiks. 1915. aasta märtsis lahkus H. Winnal Gorbatshewi teenistusest ja ostis Tallinnas värvi- ja lakivabriku. Kui võimud tööstuse sisseseade sõja tõttu evakueerisid, asus ta tegutsema kaubanduse alal, müües alguses väga erinevaid kaupu nagu nahad, rauakaubad, jahu, suhkur, katusetõrv, värnits, õlid, katusepapp, traat ja naelad jne. Peagi keskendus ta aga masinatele, mille abil õnnestus tal tõusta oma aja üheks suuremaks kaupmeheks Eestis. Lisaks autodele müüs Hans Winnal veel põllumajandusmasinaid (Clayton & Shuttleworth rehepeksugarnituurid ja -masinad ning lokomobiilid; Oliver adrad, äkked ja kultivaatorid, A. Daubler põllutöömasinad jne), traktoreid (Fordson, Fiat, Clayton), mootoreid (Clayton, Keigley gaasimootorid, Eilenburger laevamootorid), jahu- ja saeveskimasinaid jm. Firma parandustöökojas oli 1928. a. kevadel ametis ligi 50 töölist. Selle maalri-, mehaanika-, sadulsepa- ja puusepaosakondades parandati autosid jm masinaid, tehti värvimis- ja keevitustöid ning ehitati veoautodele keresid (vt KERETEHASED). 1925. aasta mais avas ta Fiat autobussidega ühenduse Tallinna ja Pärnu vahel. Hans Winnal oli seotud veel mitmete äriettevõtetega (AS Näitus juhatuse liige, Krediitpanga nõukogu liige) ja talle kuulus hulgaliselt kinnisvara Tallinnas. Ta oli ka Tshiili aukonsul Eestis ja Eesti Autoklubi aseesimees, lisaks tegev veel Tallinna Kaupmeeste Seltsis, Tallinna Pühavaimu koguduses, Kaitseliidus jm. Hans Winnali elu- ja edutee katkes traagiliselt - ta hukkus enda põhjustatud autoavariis. 1928. aasta 14. juulil, laupäeva õhtupoolikul, sõitis Hans Winnal koos General Motors International AS esindaja taanlase Harald Sigetty ja oma abikaasa Helene Winnaliga Tallinnast Narva-Jõesuusse. Autoks oli lahtine La Salle, mida algul juhtis Valter Einmann, Winnali autojuht, kuid kelle peagi vahetas roolis välja Hans Winnal ise. Paarkümmend kilomeetrit Rakverest Narva poole libises auto ühes kurvis äkki teelt välja, sööstis suurel kiirusel vastu kivi ja rullus üle katuse. Sõitjad pudenesid lahtisest autost välja. Hans Winnal kukkus vastu kivi ja suri kümmekond minutit pärast õnnetust, Sigetty ja pr Winnal said samuti tõsiselt vigastada, kuid kosusid mõlemad piisavalt kiiresti, et osaleda Hans Winnali matustel. Autojuht Einmann pääses kergete vigastustega. Arvati, et autot juhtinud Hans Winnal ajas kogemata segi piduri- ja gaasipedaali ning enne kurvi aeglustamise asemel hoopis lisas kiirust. Põhjuseks peeti seda, et tema tähelepanu hajutas vestlus kaassõitjatega, mida ta tavapäraselt roolis olles eriti ei harrastanud. Matused peeti neljapäeva, 19. juuli õhtul. Inglismaalt sõitis kohale Hans Winnali tütar Luule, Viljandimaalt 81-aastane isa ja teised sugulased. Matuserongkäik suundus Suur Tatari 1 maja juurest läbi vanalinna Pühavaimu kirikusse, kus peeti jumalateenistus. Sealt liikus rongkäik matusetalitusele Rahumäe kalmistule. Ajalehtede teatel olevat tänavatel matuserongkäigu liikumist jälginud koguni "kümnedtuhanded" inimesed. Kõige ees liikus kirst, mida kuni Suur Pärnu maantee raudteeülesõiduni kanti kätel. Seejärel kõndisid matuselised ning lõpus sõitis 58 autost koosnev kolonn. Kirikust kalmistule jõudmiseks kulus 2 tundi. Matustel viibisid Hans Winnali ametnikud ja töölised, konsulaarkorpuse, Kaubandus-Tööstuskoja, Kaitseliidu, Pühavaimu koguduse, Eesti Autoklubi, autospordiseltsi Union, AS Krediit Panga, AS Näitus'e, Põhja Kinnitus-aktsiaseltsi, General Motors International AS-i, Tallinna Majaomanike Seltsi jmt ettevõtte ja organisatsiooni, kus Hans Winnal oli tegev olnud, esindajad. Pärgade panek koos matusekõnedega kestis terve tunni. Oma varasemate korralduste järgi nimetas Hans Winnal talle kuulunud kaubandusettevõtete hooldajateks senise ärijuhi, naisevenna Oskar Alt'i (vt Oskar Alt) ja Hugo Tallmeistri. Hans Winnali testament avati 8. veebruaril 1929. Selle järgi soovis ta kõigi talle kuulunud ettevõtete (va. aktsiad) likvideerimist, kusjuures nime "Hans Winnal" ei tohtinud keegi peale tema naise ja tütre kasutada ega firmat selle nime all ka mitte mingil juhul edasi müüa, sest see tema edu aluseks olnud nimi olevat olnud nii aus ja puhas, et teistes kätes võinuks see mõne plekiga määritud saada. Kogu vara pärandas ta oma tütrele ja abikaasale, ehete müügist saadud raha aga Pühavaimu kirikule. Firma Hans Winnal likvideerimisel pidi ettevõtte töötajatele (tema hukkumise ajal oli neid kokku umbes 50) makstama välja vastavalt aasta või kauem töötanutele 6 kuu palk ja lühemat aega teenistuses olnutele 3 kuu palk. 1929. a. aprillis asutigi firma järk-järgulisele likvideerimisele. Uusi sõidukeid enam lattu ei muretsetud, olemasolevat laovaru - umbes 40 autot - hakati realiseerima, esindused läksid aga üle teistele firmadele: CHEVROLET - J. Puhk & Pojad; BUICK - esmalt G. Herzenberg ja J. Hirschhorn ning 1930 samuti J. Puhk & Pojad; OAKLAND - OÜ Tarmo; OLDSMOBILE - esmalt G. Herzenberg ja J. Hirschhorn ning seejärel(?) AS Rotermanni Tehased; FIAT - ETK Hans Winnali tütar Luule abiellus 1934. aastal hilisema AS Saku Õlletehase direktori ja AS Mobile väikeaktsionäri Elmar Uroviga (20.02.1906-7.02.1943). Urovite pere ja Hans Winnali lesk Helene Winnal arreteeriti ja küüditati Siberisse. Vangilaagris surid 1941. aastal tütar Anne Urov (8.03.1939-2.11.1941), 1943. aastal Elmar Urov ja 1955. aastal Helene Vinnal. Luule ja poeg Kaarli Urov (s. 29.05.1937) vabanesid 1956. /Eesti Biograafiline Leksikon, KÜ Loodus, Tartu, 1926-1929; Waba Maa juuli 1928; Päevaleht 16.07.1928, 17.07.1928; Sakala 17.07.1928; Uudisleht 25.04.1928; www.okupatsioon.ee jm/
Hans Winnali firma asukoht Tallinnas Suur Tatari 1. Foto: Odamees 1/1922 /Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee)/ Hans Winnali LA SALLE pärast avariid, nurgas sõõris autojuht Valter Einmann. Foto: Waba Maa 18.07.1928 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ Obelisk Hans Winnali hukkumiskohal. Vasakul enne sõda (postkaart M. Brachmann, Mustvee), paremal 2003. a-l. Postkaart ja foto: Heiki Muda
E. H. Ingman  F. H. Maultzsch'i kontoris Pikk 33 (29), ladu V. Tartu mnt 9 (28-29), Estonia pst 19 (28-29)
OVERLAND-WHIPPET	28-29
WHIPPET	29
WILLYS-KNIGHT	28
E. H. Ingman esindas ja müüs Overlandi tehaste autosid ühiselt või koostöös firmaga AS W. Schneider & Co.
AS W. Schneider & Co (1909-1929)  Turu promenadi 17 (1909- ) - Uue turu promenadi 21 (11) - Viruvärava pst 19 / Estonia pst 19 (20-1929 -    AS Silva võttis üle), Väike Tartu mnt 9 (1924-28)  Vabrik (asut 1920) ja parandustöökoda (asut 1921) Telliskivi 3 (22)
OVERLAND-WHIPPET	27-28
WILLYS-KNIGHT	28
STEYR	22-24	peaesitaja 22
1904. aasta mai lõpus avasid Walfried Schneider ja H. Schröder Tallinnas Suur-Karja ja Müürivahe tänava nurgal Austeri uues majas raua- ja teraskaupade äri Schneider & Schröder. Alates 1909. aastast pidas W. Schneider oma iseseisvat äri, laiendades kaubavalikut ka masinatele ja põllutööriistadele. "Põllutööriistade, -masinate ja ehitustarbeasjade ladu W. Schneider" müüs tsaariajal rehepeksumasinaid ja lokomobiile (Richard Garret & Sons, Torps, Wolrath), stift-rehepeksumasinaid (Southern-Star, Verensen, Fr. Richter, Pensylvania), naftamootoreid (Drott, Robeur, Torps, Avance jt) jm. 1913 muutis W. Schneider firma kommandiitühinguks Kaubandusühisus W. Schneider & Co ning 1920 tegevuse edasise laiendamise käigus aktsiaseltsiks W. Schneider & Co. 1920. aastatel kasvas AS W. Schneider & Co oma ala üheks suuremaks ettevõtteks Eestis, müües laias valikus mitmesugused rauakaupu, ehitusmaterjale, põllumajandusmasinaid (viljapeksugarnituurid Gloria, Mayfarth, Weipert, R. Wolf; lokomobiilid R. Wolf, traktorid June; vilja- ja heinaniidumasinad Massey-Harris, Hawa jm), mootoreid (Massey-Harris, Witte), äkkeid, sahku (Heiligenbeil) ja muid põllutööriistu; kaubavalikusse lisandusid aga ka autod, elektri- ja tuulemootorid, raadioaparaadid, veeturbiinid, tuletõrjepritsid, meiereide seadmed, koorelahutajad, puu- ja rauatööstuse masinad, saekaatrid jpm; firma esindas Eestis Orenstein & Koppel AG raudteetehaseid jne. 1924. a. lõpus avati Väike Tartu maantee 9 masinate ja põllutööriistade ladu; hoone esimesel korrusel oli 4 meetri kõrgune avar näituseruum masinatele ja mootoritele, mille tõstmiseks kasutati firma Demag elektrikraanasid; teise korruse saalis asusid kergemad masinad ja põllutööriistad ning firma oma raadiojaam. Ettevõttel oli ostukontor Berliinis. 1920. aastal rajatud töökojas valmistati põllutööriistu, vankriasse, naelu, puur- ja viiliraiumise masinaid; viimaseid müüdi ka ekspordiks. Peale selle parandati masinaid, autosid, mootoreid, lokomobiile, pumpasid, põllutööriistu jm. Edukalt tegutsenud ja arenenud ettevõte sattus raskustesse juba kümnendi keskel, aga neist saadi aktsiakapitali suurendamise teel esialgu üle. Kuid 1928. aasta lõpus tabasid AS-i W. Schneider & Co taas tõsised raskused, mille tekkimise üks peamisi põhjuseid oli Eduard Pohli riidekaubamaja AS Ladu pankrott, sest kaks firmat olid omavahel üsnagi suurte finantskohustuste kaudu seotud. 1929. aasta jaanuaris müüdi Schneideri tööstusmasinate, vineeri jm kaupade ladu ehk tehniline osakond selle senistele juhatajatele ning endistes ruumides jätkas tegevust uus äri Kordes & Wupperfeld. Veebruaris tutvus võimaliku ülevõtmise eesmärgil Schneideri raamatupidamisega teine suur põllutööriistade, masinate ja autoäri AS Silva (omalaadne saatuse iroonia, kuna Silva läks peagi ise pankrotti). Silvaga jõutigi kokkuleppele, mille järgi ostis firma Schneideri põllumajandusmasinate ja rauakaupade laovaru ning rentis pikaajaliselt äri- ja laoruumid. Märtsis olid Schneideri sildid Estonia pst 19 majalt juba kadunud. Aktsionärid otsutasid aktsiaseltsi W. Schneider & Co likvideerida, lootes pankroti väljakuulutamise vältimiseks võlausaldajatega kokku leppida. Eesti pankadele loodeti võlad tasuda, need olid kaetud kinnisvaratagatisega ja kaupadega, mille eest maksis Silva. Kahjusid pidid kandma vaid välisfirmad, mida Schneider Eestis esindas. AS W. Schneider & Co likvideerimine ei kulgenud siiski kõiki osapooli rahuldavalt. Veel 1938. aasta kevadel kutsuti W. Schneider võlausaldajate nõudel Tallinna ringkonnakohtusse, kus ta tunnistas, et elab oma tütarde juures, teenib mõningate ärioperatsioonidega 50-60 krooni kuus ja tal puudub igasugune vara, mida saaks aktsiaseltsi võlgade katteks realiseerida. Küll aga olevat AS-ile W. Schneider & Co suuri summasid võlgu teised isikud. 1930. aastal avati Estonia pst 23 kauplus H. W. Schneider, mis müüs rauakaupu, ehitus- ja majapidamistarbeid ning mille asutajaks oli tõenäoliselt Walfried Schneideri poeg Hartwig. Kuid 1933. a-l likvideeriti ka see äri. Firma asutaja, suuromanik ja peadirektor Walfried Schneider (17.04.1878-?) sündis Viljandis käsitöömeistri Karl Schneideri pojana, töötas A. Oheimi äris Tallinnas ja Tapal, seejärel oli kuni 1904. aastani Paul Schifferi juures ärijuhiks. 1904 asutas koos H. Schröderiga kaupluse, 1909 sai äri ainuomanikuks. Oli ka Diskonto- ja Laenupanga (hilisema Kaubanduse Ühispanga) juhatuse liige 1920-1925 ja esimees kuni 1929; kindlustusseltsi Turis juhatuse esimees a-ni 1929; Kaupmeeste seltsi Abi juhatuse liige a-st 1909, esimees 1918-1928 ja hiljem auliige; AS Näitus juhatuse liige; Börsikomitee liige 1922-1929; Eesti Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu liige ja 2. sektsiooni (suur- ja keskkaubandus) esimees; Tallinna Kaupmeeste Koja ja Kaupmeeste Liidu juhatuse liige; Norra konsul 1924-1929. Aastast 1938 oli W. Schneider agentuurkontori Schneider & Ko juhataja Tallinnas. /Eesti Biograafiline Leksikon, KÜ Loodus, Tartu 1926-1929; Eesti Biograafilise Leksikoni täiendusköide 1940; Päevaleht 17.04.1928; Waba Maa 12.05.1925, 08.02.1929; Pealinna Teataja 8.03.1938 jm/
AS W. Schneider & Co uus masinate ja põllutöö- riistade ladu Väike Tartu maantee 9. Foto: Agu 46/1924 /Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee)/
V. Engel / Voldemar Engel / KM V. Engel & Poeg / V. Engel & Ko  Pikk 45 (25-1.08.1934) – Pikk 39 (1.08.1934-1940)
OPEL	28-30	(kaas)ainuesindaja 28; peaesindaja 28
Voldemar Engeli elektrotehnikabüroo müüs igasuguseid elektritarbeid ja -seadmeid, raadioaparaate, jalgrattaid jm. Lühikest aega müüdi koos firmaga Ins. Th. Hoessel & E. Borchert kaasesindajana ka Opel autosid. Elektrotehnikatööstuses (V. Engel ja Ko, ka TÜ Võime) valmistati elektrimootoreid, elektrilisi lokkimisaparaate Wellen, kõrgepingeaparaate, -lülijaid ja -kaitseid jm aparaate, samuti teostati igasuguseid parandus- ja installeerimistöid. Alguses oli äri kaasomandis ja kandis nime Ins. T. Gangnus & W. Engel, kuid peagi sai Voldemar Engelist ilmselt äri ainuomanik. Voldemar Engel (21.06.1880-30.01.1942) sündis Tartus kaupmehe pojana. Töötas Tallinnas Volta, Harkovis AEG ja Moskvas Dünamo tehases. 1920. aastal rajas Tallinnas elektritarvete äri ja tööstuse. Kuulus Meistrite Ühingusse, Jahimeeste Seltsi, Kaupmeeste Seltsi jm organisatsioonidesse. Arreteeriti, suri vangilaagris. /Uus Eesti 21.06.1940; www.okupatsioon.ee jm/
Alfred F. Pent  Alam-Luha 5 (27-1928) - Narva mnt 19 (1928-)
Willys Overland Crossley Ltd (England) autovabrikute ainuesindaja 27-28
OVERLAND WHIPPET	27-28	ainuesindaja 27-28
WILLYS KNIGHT	27-28	ainuesindaja 27-28; 1927 ka Willys Knight veoautod
OVERLAND ENGLAND	27	ainuesindaja 27, veoautod
Eestipolmin (asut. 1925)  Eesti-Poola Petrooleumi Ühisus S. Przemyski & Ko Eestipolmin (26-28)  Eesti-Poola petrooleumiühisus P. Blitek ja Ko Eestipolmin (30-1936)  Kaubanduskontor Eestipolmin E. Schütz (1936- )    Vene 11a (1925-26) - Lai 1 (28-29) - Tatari 2 (30) - Liivalaia 44 (36)
Chandler-Cleveland Motors Corporation esindaja 28
CHANDLER	28	ainuesindaja 28
HUPMOBILE	28
1925. aasta sügisel avas "Poola Riikline Petrooleumi Ühisus" ehk Polish State Petroleum Company - Panstwowe Zaklady Naftowe peakorteriga Danzigis osakonna Tallinnas, mis hakkas Eestis müüma Galiitsia naftasaaduste ümbertöötlemistehaste saadusi. Ettevõte avas rea bensiinijaamu üle maa, 1928. aastal asusid osakonnad Tartus, Pärnus, Viljandis, Võrus, Rakveres, Narvas, Valgas ja Kuressaares. Mõnda aega tegeleti 1920. aastate lõpus autoäriga, muuhulgas kuulus firmale ka Fisk rehvide ainuesindus Eestis. Hiljem vahetus ettevõttel tihti omanik. 1936. a-l teatati Kaubandus-Tööstuskoja äriregistrile, et "Eesti-Poola petrooleumiühisus P. Blitek ja Ko Eestipolmin" on läinud üle Eugen Schützile, kes tegutseb edasi "ainuisikulise äripidajana firma all "Kaubanduskontor Eestipolmin E. Schütz"". /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 5/1936 jm/
Franco-Colonia  Raekoja plats 13 (28)
PEUGEOT	28
Ins. Säkk  Suur Roosikrantsi 11 (28)
KRUPP	28
Artos Kaubandus Ühisus / Artos Limited / AS Artos Ltd  Viruvärava puiestee 25 (21) - Suur Karja 18 (01.01.1923-28)
MORRIS	26-28	ainuesitaja Eestis 26-27
?	21
Firma Artos juhatajaks oli Briti kodanik Charles John Swatridge.
Otto Eggers  Mere promenaad 3 (11-14) - Harju 29 (22-29) - Pikk 30 (30-1932) - Jaani 6 (1932-1934) - Niine 7-3    (1934- )  Parandustöökoda Harju 29 (27)
THORNYCROFT	22-26
Enne I maailmasõda tegeles Otto Eggers paatide ja laevade ehitamisega, ettevõtte täielik nimi oli Jahtlaevade- ja paatidetehas Otto Eggers. Tehases valmistati ka mootorpaate ning näiteks 1911. a-l esindas Otto Eggers Eestis Taani naftamootoreid Alpha ja Dan. 1920. aastatel oli Otto Eggersi käes mootorite Skandia, Thornycroft ja Penta ning mootorrataste AJS ja Husqvarna ainuesindus Eestis, müüdi veel mootorrattaid Cleveland, Husqvarna kudumismasinaid, õmblusmasinaid ja malmahje jpm. Ettevõttel oli oma töökoda, kus parandati jalgrattaid, mootorrattaid, mootoreid jm. Autodest esindati teadaolevalt vaid Inglise Thornycroft veoautosid ja -aluseid, mida vist(?) Eestisse müüa ei õnnestunudki. 1930. aastal esindati elektri-tolmuimejaid Vampyr, müüdi elektrilisi keedunõusid, petrooleumi- ja koksiahje. 1879. aastal sündinud Otto Eggers suri 29. novembril 1925, firmat pidas edasi tema lesk Nelly Eggers: 1934. a-l oli agentuuräri Otto Eggers asukohaks Niine 7-3 (varem Jaani 6) ja ainuomanikuks Nelly Eggers. 1937. a. märtsis registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris muudatus, mille kohaselt läks Lai 28 asunud speditsiooniäri Otto-Ernst Eggers üle 3000.- kroonise osakapitaliga täisühingule, mille täisosanikeks olid Otto-Ernst Eggers, Georg Eggers ja Adele Forsmann ning prokuristiks (ärijuht või allkirjaõigusega isik) Nikolai Ufkin. Ettevõtte ärialana näidati speditsioon, import-eksport ja esindused. Pole teada, kas tegu oli kunagise Otto Eggersi äri järglase või iseseisva firmaga. /Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 18/1934, 8/1937 jm/
E. Sultson  Suur Karja 3 (25) - Harju 30 (1926- )
BERLIET	1926
"Autodekontor E. Sultson" tegeles kasutatud autode, traktorite, naftamootorite, lokomobiilide, peksumasinate, saeraamide jm ostu-müügiga ja korraldas auto-traktorikursusi. 1926. aasta juuni alguses teatas E. Sultson, et on võtnud endale firma Berliet sõidu- ja veoautode esinduse, lähemail päevil pidid Tallinna jõudma Berliet 7 CV 5-istmelised sõiduautod ja 1,5-2 tonnised veoautoshassiid. Kuid juba sama aasta septembris oli Berliet autode esindajaks AS Hoone. 1925. aastal ehitas ilmselt oma töökojas ka keresid veoautodele (vt KERETEHASED).
AS Hans Koch  Hans Koch ja Ko (21)    Lai 48 krt 9 (21) - Vene 11a (22-25)
PROTOS	21-25
HANSA-LLOYD	22-25	ainuesitus 24
MAXWELL	23-25	peaesitaja 23; ainuesitus 24
AUSTRO-DAIMLER	23-25
AUSTRO-FIAT	23-25
PUCH	23-25
OAKLAND	24-25	ainuesitus 24
AUSTIN	24
BRENNABOR?	24
AGA	21
MANNESMANN-MULAG	21-25
MAN	21-25
1921. aastal tegutses Tallinnas firma Hans Koch ja Ko. 1922. a. augustis sai Helsingi firma AB Hans Koch OY kaubandus-tööstusministeeriumilt tegevusloa Eestis 10 aastaks. Eesti osakonna põhikapitaliks oli 2 miljonit Emk. AS Hans Koch esindas veel mootorrattaid D-Rad ja Evans, traktoreid Hanomag, tuletõrjetarbeid Hermann Koebe.
Joh. Pitka & Pojad  Suur Batarei 20 (20) - peakontor Uus 14 (4.10.1920-1922) - Suur-Karja 18 (01.12.1922- ) - Meripuiestee    5 (15.09.1925- ) - Suur-Karja 18 (16.09.1929-34)
OVERLAND	23-24
WILLYS KNIGHT	24
Joh. Pitka & Pojad kuulus speditsiooni- ja laevandusärile AS Tallinna Laevaühisus, mille üks asutajaid ja omanikke oli ka Johannes Pitka. Firma Joh. Pitka & Pojad põhitegevusalaks olid laevaühisuse tollioperatsioonid, laevamaakleri- ja speditsiooniteenused, inkasso, kindlustus. 1929. aastal oli Tallinna Laevaühisusel veel söeosakond (Meripuiestee 3), laevatarvete kauplus (Sadama 3) ja töökojad (Suur Patarei 18).
Joh. Pitka junr. & Co  ? ( -23.01.1922) - Vana Sadama 5/3 (24.01.1922-23) – Suur Batarei 18 ja Puuvilla 12 (24)
OVERLAND	23-24
WILLYS KNIGHT	23-24
1922. aasta alguses tegutses firma John Pitka Junr metsaagentuurina, sisse- ja väljaveo- ning laevamaaklerikontorina; samal ajal pidas firma omanik ajalehekuulutustes eksituste vältimiseks vajalikuks teatada, et "... minu ettevõttel ühist pole ekspeditsioonifirma Joh. Pitka & Pojad'ega."
A/B S. Nikolajeff J:or O/Y Eesti osakond  Lai 13 (21-24)
BENZ	22-24
HUDSON	23-24
DURANT	24
STAR	23-24
RUGBY	24
MINERVA	22
BENZ-GAGGENAU	22-24
Ühisus Körting-Gürtler / AS Körting-Gürtler  Berliin, Kronenstrasse 72 (21); osakond Tallinn, Narva mnt 50 (21-24) - Vanaturg 6 (25)
Adam Opel, Rüsselsheim peaesitaja 21-22
OPEL	21-24	peaesitaja Eesti- ja Lätimaa jaoks 21, peaesitaja 22
Körting-Gürtler esindas Eestis mitmete Saksa vabrikute toodangut. Peamiselt müüdi mitmesuguseid masinaid, seadmeid, aparaate jm tehnilist kaupa. Näiteks 1922. aastal esindati firmasid Adam Opel (autod ja jalgrattad); Darmstädter Motorenfabrik (naftamootorid ja mootorlokomobiilid); Rud. Sack (põllumajandusmasinad); Flammger, Zudse & Co (lina- ja ristikheinaseemnete puhastusmasinad); Deutsche-Werke (tööriistad); Carl Flohr (elektrimootorid, reisi- ja koormakatted); Vorm. Nagel & Kaemp (veskid, kraanad, kivipurustamismasinad); Hermsdorfer Mühlsteinfabrik (veskikivid); Friedr. Bayer & Co (värvid); AG Hahn (niveliirtarbed, lukud, kinoaparaadid); C. P. Goerz AG (optikaseadmed, fotoaparaadid ja -tarbed). 1922. aasta alguses asutasid Ühisus Körting-Gürtler ning Karl Tammann & Ko uue kaubandusettevõtte AS Konzentra. Körting-Gürtleri poolseks asutajaks oli Alfons Körting.
Kaubamaja M. J. Tõnisson  Narva mnt 29 (23); Müürivahe 7 ( -07.1923) - Kalevi kaubahoone (07.1923- ) - Narva mnt 42 (24)
APOLLO	23-24
AS Atlanta (1919-1924?)  Viru 4 (1919-23), abikauplus Jaani 6 (21)
ELITE	1921-23	ainuesitus Eesti-, Läti- ja Leedumaal 1921-22
AS Atlanta tegutses lühikest aega ja ettevõtte tegevus lõppes skandaalselt. Firma asutati Vabadussõja ajal 1919. aasta juulis 500 000 marga suuruse osakapitaliga. Tegeleti mitmesuguste kaupade sisseveo ja metsa väljaveoga. 1921. aastal oli aktsiaseltsiks muudetud Atlantal kaks kauplust Tallinnas ja üks Tartus; osakonnad Berliinis, Kopenhaagenis ja Londonis; müüdi manufaktuur-, pudu-, koloniaal-, keemia-, apteegi- ja kosmeetika- ning elektrikaupu, seadmeid ja masinaid; esindati Eestis Diamant jalgrattaid ja kudumismasinaid. Samal aastal võttis AS Atlanta endale Elite sõidu- ja elektriveoautode esinduse Eestis, Lätis ja Leedus (1921. aasta augustis olid firma laos Tallinnas tutvumiseks näha 15/50 hj sõiduautod ja elektriveokid). Atlantale kuulusid seebivabrik ja keemialaboratoorium Laborator, saeveskid ja metsalangid, naela- ja nööbivabrik. Teenistust leidis firmas 212 inimest. Ettevõte ajas äri ka Nõukogude Venemaaga. 1923. a. aprillis olid Tallinnas laos olemas Elite 12/42 ja 15/50 hj lahtised faetonid (kinnised coupe-landaulet ja pullman-limousine autod olid saadaval tellimisel). Kuid 1924. aastal võeti AS Atlanta maksujõuetuse tõttu riikliku kontrolli alla. Eesti Pangale oldi võlgu 9,3 miljonit marka. Atlanta ümber tekkinud segadust arutati isegi Riigikogus. 1926. aastal sai riik Atlantale Berliinis kuulunud maja müügist siiski oma raha tagasi. AS Atlanta riismetel tegutses 1924. a-st teadmata aja edasi "Metsatööstuse AS Lignum (end AS Atlanta lauavabrik)". /Päevaleht 7.04.1921 jm/ Vt ka: Rahva Hääl 2.02.1993, Julis Põldmäe, Vesivõsud Eesti ettevõtluses.
AS Derkahag  S-Brookusmägi 16-3 (22)
PHÄNOMOBILE	22
VOMAG	22
KM Vennad B. ja W. Linde & Ko  ? ( -12.1921) - Suur-Karja 21 (12.1921-22)
MATHIS	22	ainuesitaja 22
Paljudele 1920. a-te I poole kaubakontoritele iseloomulikult müüs ka KM Vennad B. ja W. Linde & Ko väga mitmesuguseid kaupu, näiteks suhkrut, jahu, soola, riisi, mannat, sahariini, rasvaheeringaid, kondiliimi, antikloori, maarjajääd, äädikhapet, kloorkalja, küünlaid, koloniaalkaupu, aknaklaasi, kemikaale ning "Bayer'i gaasivalgusel kopeeritavaid postkaarte fotograafia otstarbeks". 1922 esindati Eestis Mathis autosid. 1922. aasta 9. mail lükkas Kaubamaja B. ja W. Linde ja Ko Päevalehes ümber ajalehes Novoje Vremja ilmunud väited, justkui oleks tegemist "endiste vene ohvitseride firmaga", mis "suurelt Venemaaga kaupleb, ammutades selleks kapitaalisid Saksamaalt". Teatati, et firma omanikeks on: B. Linde, isa poolt eestlane ja ema poolt inglane, "mitte kunagi ohvitser olnud"; W. Linde, Eesti suurtükiväe leitnant reservis, "1917 Eesti väkke üle toodud"; H. Toll, "venestunud sakslane, mitte kunagi sõjaväes teeninud"; Bernhard Linde, kirjastuse Varrak juhatuse esimees. Üks firma omanikest oli kirjanik ja tõlkija Bernhard Linde (4.04.1886-23.08.1954). Ta lõpetas 1908. aastal H. Treffneri gümnaasiumi, õppis Tartu ülikoolis õigus- ja keeleteadust, oli 1912-15 Noor-Eesti kirjastuse juhataja, andis 1914-15 välja ajakirja Vaba Sõna. I maailmasõja ajal teenis Minski ja Vilno kubermangus, 1918 siirdus Siberisse, juhatades Tomskis ülesiberilist Eesti asunduste kongressi. 1919 pöördus tagasi Eestisse, juhtis 1920-24 kirjastust Varrak, 1927 lõpetas Tartu ülikooli slaavi filoloogia erialal. Oli Eesti Draamastuudio Seltsi esimees, Draamateatri Seltsi juhatuse liige ja OÜ Draamateater juhatuse esimees. Avaldas jutustusi, esseesid, biograafiaid, reisikirju, arvustusi; tõlkis hulgaliselt väliskirjandust. Oli 1944-49 TPI keeltekateedri juhataja, vangistati 1951, vabanes vahetult enne surma. / EE 5 (1990), Postimees 3.04.1936, Päevaleht 9.05.1922 jm /
Anglo-Estonian Import Co. Ltd. / Inglis-Eesti Import Ko AS  Merepuiestee 17 (20) - Vana-Viru 12 (21-23)
Nationale Automobilgesellschaft, Berlin-Oberschönewelde   ainuesitajad Eestis 22
NAG	22-23	peaesitus 22; ainuesitus 22
Imex, Import-Export Comp.  Narva mnt 4 (22)
Stoewer-Werke Akt.-selts, end. Wennad Stoewer, Stettin   peaesitus Eestis 22
STOEWER	22	peaesitus 22; veo- ja sõiduautod
F. Badendieck & Ko  Pikk 43 (21-25); Väike Karja 1/7 (1925- ) - Väike Karja 8 (01.07.1926-28) - Rüütli 32 II korrus (1929-32)
Selve Automobilwerke Act. Ges., Hameln   ainuesitaja Eesti jaoks 22
SELVE	22	ainuesitaja 22
F. Badendieck & Ko müüs palle, spordijaltseid, kalosse, ujumisriideid, vihmamantleid, jalamatte, vahariiet, rihmu, rehve (1922 oli näiteks autorehvide Bergougnon ainuesindaja Eestis) jm kummikaupu.
Georg Weigelin  Raua 22 (21) - Viruvärava pst 25 (3.05.1922- ) - Estonia pst 25 (24)
RENAULT	21-22
PEUGEOT	21-22
MARCAY	21-22
ARIES	21
3. mail 1922 avas Georg Weigelin Estonia teatri vastas Viruvärava pst 25 kaupluse, kus müüs põllumajandustarbeid, kirveid, saage, labidaid, vikateid, kaalusid, lukke, katuseplekki jms. 1924. aastal müüs Georg Weigelin ka vene veelookasid, köögilaudu ja kappe.
E. Talwik  Vana Posti 8 (21-23)
STOEWER	21	ainuesitaja sa, va, ob 21
1921. aastal müüs E. Talwik veel trükikodade sisseaseadeid, paberit, trükivärve jms. 1923. aastal esindas Max Krause paberikaupu. 1931. aastal tegutses Tatari 4 graafikatööstus E. Talvik, mis koosnes klisheetehasest, trükikojast ja litograafiaosakonnast.
Insener E. Schütte  Peetri plats Peetri võõrastemaja (21)
BENZ	21	esitaja sa, va 21
Peale autode esindas E. Schütte ka Benz mootoreid, laevamasinaid, traktoreid, mootoratru, mootorlokomotiive.
Fr. Nikolai (asut. 1882)  Viru tn-l Palmbergi majas (88) - Viru 330 (95-99) - Viru 7 (06-14)
OPEL	13-14
1897. aastal müüs Fr. Nikolai (ka Nicolai) äri õmblusmasinaid (Triumph), jalgrattaid, kudumismasinaid, trükimasinaid, pesukuivatusmasinaid, gaasi- ja petrooleumimootoreid. Firmal oli abikauplus Narvas Lossi tänaval Otto majas ning "asemikud" ehk esindajad Rakveres (Eugen Jegorov), Paides (H. Kull), Volmaris (O. Gnadeberg) ja Võnnus (A. Rittig). 1913-14 müüs äri samuti õmblusmasinaid, jalgrattaid (Wanderer, Record, Russia / Leutner, Dux, Triumpf), kudumismasinaid, kirjutusmasinaid, "väänamisemasinaid" ja pesurulle. Lisaks autodele Opel esindas Fr. Nikolai 1914. aastal Eestimaal ka NSU mootorrattaid ja Original Gaulois rehve. Äril oli suur tagavaraosade ladu ja oma parandustöökoda, kus remonditi õmblus- ja kirjutusmasinaid ning jalgrattaid.
Vennaksed Hanshoff  Suur Pärnu mnt 14 (13-14)
DARRACQ	13-14	peaesitajad Baltimaal 13
HUPMOBILE	13-14
Vendade Hanshoffide autoäri juures asus ka autoparandustöökoda, samuti sai ärist autosid üürida. Autosid Hupmobile reklaamiti järgmiselt: "Lihtsad, tugevad, odavad. Halbade teede jaoks ehitatud. Lahtine torpedo ühes tarbeasjadega 12/32 HP - 3000 rbl. Vabrik valmistab 100 masinat päevas."
A. Bergmann  Narva mnt 15 (14)
STUDEBAKER	14	Eestimaa asemik 14
?  Kloostri 11
BENZ	14	Tallinna asemik 14
Ed. Otsing & Ko (1888-1940)  Tartu, Rüütli 8 (01) - Rüütli 11 (11-24) - Rüütli 13 (26-1940) / Julius Müller (1940) - Julius Müller, endine Firma Otsing (37) - Firma Otsing, om. Jul. Müller (35) - Firma Otsing (32-36) - Firma Ed. Otsing, mehaanika, jalgrataste ja automobiilide tööstus (24) - Ed. Otsing & Co, mehanika, automobilide, jalg- ja mootorrataste tööstus (11) - Otsing´i mehanika töötuba (01)
NSU	13-14	ainumüüja Liivimaal (13-14) ja Eestimaal (13)
1911. aastal oli "Mehanika, automobilide, jalg-ja mootorrataste tööstuse Ed. Otsing & Co" käes A. Leutner & Co "Rossija" ja Corona tehase jalgrataste, Provodniku autorehvide ja Minimax tulekustutite ainumüügiõigus (Tartus). Lisaks müüdi teiste vabrikute jalgrattaid, igasuguseid jalg- ja mootorrataste ning autode osi, Vacuum Oil Company õlisid ja määrdeid; tehti kõiksuguseid parandus-, nikeldamis- ja emaileerimistöid; monteeriti välismaa osadest jalgrattaid (vt JALGRATTATÖÖSTUSED); teostati elektri- ja telefonipaigaldustöid jne. Äri juures oli autogaraazh. 1913 oli Ed. Otsing & Ko NSU autode ja mootorrataste esindaja Liivi- ja Eestimaal, 1914 NSU autode ainumüüja Liivimaal. 1920. a-tel ja 1930. a-te alguses müüs äri jalgrattaid ja kõiki sinna juurde kuuluvaid tarbeid, vahepeal ka autosid, mootorrattaid ja nende varuosi. Töökojas parandati autosid, mootorrattaid ja jalgrattaid, tehti emaileerimistöid. Hiljemalt 1933. aastal sai Firma Otsing omanikuks Julius Müller. 1935. aastal esindas firma Tartus Studebaker autosid (vt Autoärid teistes Eesti linnades). Mõne aja pärast andis uus omanik firmale ka oma nime - Julius Müller. 1940. aastal tegeles tema töökoda igasuguste mootorsõidukite parandamise, silindrite puurimise ning jalgrataste emailimise ja parandamisega.
H. W. Weckram (1900-1918*)  Tartu, Rüütli 9 (09-14)
? /Saksa/	14
FORD	14	tellis esindajalt
*1900 asutatud H. W. Weckrami äri ostsid 1918. aastal seniselt omanikult ära K. Sersant, A. Hausenberg ja G. F. Liblik ning see tegutses edasi nime all Sersant, Liblik & Hausenberg. Peale G. F. Libliku eraldumist (asutas omanimelise äri) tegutses firma edasi nime all K. Sersant & A. Hausenberg. Peale A. Hausenbergi lahkumist (asutas samuti omanimelise äri) 1926. aastal jäi firma tegutsema K. Sersanti nime all. Mõne aja pärast muutis omanik taas äri nime ning firmana Jõud & Valgus tegutses see Tartus kuni 1930. aastate lõpuni. Vt Autoärid teistes Eesti linnades
Carl Jürgens  Piiritusevabrik (14)
REX-SIMPLEX	14	tellimuste vastuvõtja 14
MANNESMANN-MULAG	14	tellimuste vastuvõtja 14
Tellimusi Rex-Simplex sõiduautodele ja Mannesmann-Mulag veoautodele, tuletõrjeautodele ja bussidele võttis Tallinnas vastu Carl Jürgens. Peaesindaja John Spinck & Ko asus Riias, Suur Jakobi 12, garaazh ja näituseruumid Aleksandri 75.
Gustav Tuisk  Suur Pärnu mnt 6 (13)
BRENNABOR	13	pea asemik 13
Gustav Tuisk oli raamatukaupmees. 1913. a-l ilmunud reklaamidest võib lugeda, et autod olid esindaja juures eksponeeritud ja "antakse ka automobiilisid väljasõidu peale".
eag@unicweb.ee
galerii@hot.ee