|
 |
|
 |
|
|
|
|
|
OÜ MOOTORI TEGEVUST KAJASTAVAD ARTIKLID
|
| |
1933
Waba Maa Nr 117 20.05.1933 (dea.nlib.ee)
Kirjaviis muutmata.
O/ü. "Mootor"
Eesti suuremaks autobuseliinide pidajaks on kahtlemata o.-ü. "Mootor", kelle asutamisaastat märgitakse 1923.
O.-ü. "Mootori" ettevõte oma tegevusaja jooksul on alati sammu pidanud moodsa liiklemistehnika nõuetega. Selleks telliti ja ehitati
alatasa juurde kõige moodsamaid ning ajakohasemaid omnibuse, et kodanikule võimaldada odavat, rahulikku ja kiiret edasiliikumist.
Seda asjaolu on omnibuse tarvitajad ka vääriliselt hinnanud, mis omakorda tagab, et o.-ü. "Mootorile" on renditud kõik nimetamiseväärt
liinide kasutamise õigus Tallinnas ja selle ümbruskonnas.
Ka siin on hästi korraldatud ja hoolitsetud kalliste masinate vastupidavuse eest, milleks asutatud eeskujulikud remonditöökojad ja
avarad garaashid. Üks garaashidest asub Tartu maanteel, kuna teine on osaühisuse peakontori juures Kopli tänaval. Samas asuvad ka
parandusetöökojad. Nendes võib autode järelevaatusest ja ehitusest märkida järgmisi faase: Esimene suur töökoda on mõeldud autobuste
puuosade ehitamiseks, kus valmistatakse ka kõiksuguseid autobuste keresid ja tehakse muid parandusi ning kapitaalremonte. Sama töökoja
teisel korral, kuhu masinad sõidavad betoonist ehitatud lamedat teed mööda üles, on osakond, kus kõrvaldatakse vähemaid vigastusi ja
rikkeid. Huvitav on märkida seda jaoskonda, kuhu autod sõidutatakse siis, kui nendele tehakse põhjalikku järelevaatust, mis teatava aja
järele kordub. Siis viiakse masin rööbastele, kus alt on õõnes, nii et all on võimalik ühel või rohkem töölistel ka alumisi masina
osasid järele vaadata ja proovida. Ka siin on võimalik masinat põhjalikult parandada. Peale siinnimetatud töökodade on ettevõttel
värvimise osakond, tisleri töökoda ja lukusepa- ning mehaanikatööstus. Ka on olemas oma vedrutehas, mis asub Lutheri tänaval.
Nendes töökodades tehakse peaaegu kõik auto-osad, mida tarvitatakse kulunud osade asendamisel uutega. Et võimalik oleks osasid valmistada,
siis on olemas erilised tööriistad ja masinad, mis seda võimaldavad. Eestis mujal kuskil neid eriülesandeid täitvaid tööriistu ega
masinaid pole. Kuid selle peale vaatamata tuleb küllalt autotarbeid välismaalt tuua. Neid leidub siin suurtes ladudes. Ladu üks nurk
on täidetud kummidega, missugused on parimate firmade omad.
Olgu veel märgitud, et siin on töölisteks kõigiti kvalifitseeritud töölised, kelledel suured kogemused ja praktika, ning omakorda töötavad
asjatundjate valve all.
O.-ü. "Mootor" omab 56 autobust + veoautod, mis on paigutatud kahte garaashi, 2 lumesahka ja 2 oma bensiini-automaati, 3 linna liini -
Jakobsoni-Soo, Magasini-Pelgulinn ja Turg-Lilleküla, 2 linnaümbruse liini - Pirita ja Kose ning 11 maaliini ja 2 kaubaliini.
Üks moodsamaist parandusetöökodadest, kõik tööd tehakse oma töökodades, o.-ü. on teenistuses 180-200 inimest.
Tarvitatakse kodumaa bensiini, mis on osutunud üle ootuste heaks. (Gold Fields, New Consolidated, Ltd.).
O.-ü. "Mootor" on üks kõige suurematest bensiinitarvitajatest Eestis.
O.-ü. "Mootori" autobuseliinid Tallinnas moodustavad terve võrgu, mis on omavahel ühendatud ümberistumise võimalusega. Igal liinil
on oma kindel sõiduplaan, kus on ära märgitud liini alg- ja lõpppeatustest väljasõidud kui ka liinil kohalejõudmise ajad kuni
pooleminutilise täpsusega.
Liikumist juhib Vene turul valvel olev liikumiskorraldaja, kes annab sõitjaile igasugust informatsiooni ja valvab, et kaaskodanikud
saaks kiirelt ja mugavalt ühest linnaotsast teise - ilma ajakaotuseta! Igasuguste õnnetujuhtumite ja autobuste liinilt väljalangemise
võimalused on kiiresti likvideeritavad, sest on olemas nii autobuste kui ka teenijate reserv, mis asub Vene turul ja töökoja-garaashis.
O.-ü. "Mootori" linnaümbruse liinid: Pirita ja Kose, liikumine sõiduplaani järgi, kuid tarviduse korral lisamasinad. Suvel soojadel ja
päikesepaistelistel ilmadel iseäranis pühapäevadel väljub iga 2 minuti järgi üks autobus Piritale.
O.-ü. "Mootori" maaliinid ja kaubaveoliinid asuvad Tallinna ümbruses - Harjumaal ja ühendavad ka teisi maakondi Tallinnaga. Maaliinide
üldpikkus kokku on 757,3 kilomeetrit.
|
| |
1937
Auto Nr 2 1937
Kirjaviis muutmata.
Ringkäik o/ü. "Mootori" töökodades
O/Ü. "MOOTORI" ettevõte, mis seni asus Tallinnas laialipillatult kolme kohta, on nüüd omale leidnud uue asukoha Sadama tänaval. Suure
ruumika õue ääres asuvad kaks hoonet, kuhu on mahutatud kõik töökojad, bürooruumid, garaazh, laod jne. Asume o/ü. "Mootori" tehnilise
direktori hr Freivaldi juhtimisel ringkäigule, et saada ülevaadet meie suurema omnibustevõrgu valdaja käitistest.
Avaral õuel, kus omnibustel soodus manööverdada, peatume kõigepealt bensiiniautomaadi juures, kust sõidukid oma "igapäevast leiba" -
bensiini - ammutavad. Maa sees asuvad kaks suurt bensiinitanki, mis mahutavad kokku 30 000 liitrit bensiini. Garaazhi tagant jookseb
mööda raudteeliin, mida kasutatakse bensiinitsisternide kohaletoimetamiseks ja millistest maa-aluste torustikkude kaudu õuel asuvad
tankid täis pumbatakse. O/ü. "Mootori" aastane bensiinitarvitus on küllalt suur - 700 tonni! Samas õuel asub ka toorõlitank omnibuste
jaoks.
Suur garaazh on põhjalikult ümber ehitatud endisest sadamalaohoonest ja on 100 m pikk ning 21 m lai. Õieti on see täiesti uus hoone, kuna
vanast aidast on säilinud vaid osake alusmüüri. Garaazh on avar, kõrge ja tema lagi toetub erilisele raudkonstruktsioonile. Garaazhi ühes
otsas asub pesemisruum, kus sõidukeid pestakse kõrgsurve all kuni 25 atm. Samas on kaks õlitamis- ja kontrollimiskanalit, mis seest
vooderdatud kahvelkividega ja varustatud elektrivalgustusega. Siin teostatakse ka pisemaid parandusi ja pestakse masinaid alt. Mootorite
loputamist toimetatakse selleks määratud seadistega. Seintel ripuvad voolikud, millistest täidetakse mootorite jahutajaid. Selleks
tarvitatakse erilist prepareeritud vett, mis hoiab ära kivi tekkimise jahutajas.
Ühe kanali kohal on omnibus tungrauaga üles tõstetud ja selle all askeldavad montöörid.
Garaazhi köetakse sooja õhuga. Suur plekktoru, milles voolab soe õhk, läbistab kogu hoone. Sama seadeldise kaudu toimub ka ventilatsioon.
Keskmine hooneosa on omnibuste park, mis mahutab kuni 66 suurt omnibust. Siin teostatakse ka pisemaid remonte.
Garaazhi teises otsas ehitatakse uusi omnibusi. Ehitusel on parajasti 12 suurt masinat, milliste valmistamine algusest lõpuni sünnib
o/ü. "Mootori" oma töökodades. Siin näeme juba valminud shassiisid ja suuri puust keremudeleid, millede järele klopitakse välja terasplekist
kered. Üldse ehitatakse kõik uued sõidukid eranditult terasest ja välditakse võimalikult puu tarvitamist.
Siirdume üle õue teise hoonesse, kus asuvad töökojad, bürooruumid jne.
Kogu käitist kütab moodne keskküte, mida köetakse kivisöega. Ahi on ehitatud nii, et seda kütta saab ka teiste kütteainetega, näit.
naftaga. Suur ventilaator, mida ümber ajab 15-HJ mootor, imeb sisse värske õhu, kust see siis kandub kuumenduskehasse. Viimasest läheb
kuum õhk otse garaazhi kütteks, kuna see enne bürooruumidesse saabumist läbistab veel filtri, kust saab tarviliku niiskuse. On parajasti
kütmise lõpp ja soojamõõtja kuumenduskehal näitab 90 kraadi.
Teisel korral asub tööliste riietusruum. Igal ühel on oma isiklik riietekapp, kuhu mahutatakse vahetusele tulles riided. Riietusruum on
nägus ja puhas, samuti avar on ka pesemisruum.
Laduruumis asub riiulitel tohutuhulk pakendeid tagavaraosade ja kõige mõeldavaga, mis omnibuste juures vaja läheb. Siin on ka rida
valmismonteeritud mootoreid, mis kohe tarvitusele võivad minna. Raskemaid asju tõstetakse siin laesoleva elektrivintsiga.
Teisel korral asub veel meistri korter ja majahoidja eluruum ning teenijaskonna klubiruumid.
Klubiruumideks on kaks tuba, kus o/ü. "Mootori" poolt korraldatakse kogu personalile täienduskursusi. Näeme seinal suurt tahvlit
joonestamiseks, laual mootorite mudeleid ja seintel diagramme. Ei puudu ka lugemislaud ja mitmesugused ajaviitemängud.
Veel leiame siin sadulsepatöökoja, kus valmistatakse omnibuste nahkistmeid, polstreid jne.
Alumisel korral on sepikoda, kus tules helendab parajasti teraslatt, millest valmib kaar uuele omnibusele. Ääs töötab siin elektriventilaatori
abil.
/ Siit on lõik või lause puudu /
Aga praegu keeb siin töö samuti kui teistes osakondades. Kostab höövlite sahin, kõikjal saepuru ja poolvalmid esemed: uksed, liistud jne.
Puutöökoja kõrval on kõige tähtsam osakond - remonttöökoda. Treipinkide juures muutuvad vormitud metallitükid omnibuste mootoriosadeks,
ja töökoda on nii täielik, et siin valmistatakse isegi kolbisid. Näeme ainukest omasarnast seadist, millega õgvendatakse väntvõlli-ellipsit.
Samas on hüdrauliline press, mille surve 40 tonni sm2 peale. Huvitav on silindripuurimise masin, millega on saavutatud nii täpsed
silindrid, millised rakendatakse mootorite juure ilma järellihvimiseta! Täpne hea silinder on aga eriti tähtis diiselmootorite juures.
Kuna o/ü. "Mootori" kõik uued omnibused on varustatud diiselmootoritega, tasub ennast puurmasina hind - 10 000 kr. - täiesti ära. Mainitud
tööriist on ka ainuke Eestis.
Töökojas leiduv keevitus-sisseseade on üks moodsamaid. Viimane leiab elavat kasutamist, sest kõik omnibuste teraskered tulevad keevitada
elektriga.
Moodsate omnibuste sisustusse kuulub terastorumööbel. Remonttöökojas painutatakse ka terastorusid mööbli ehitamiseks. Painutatakse külmalt
kuni 4 sm läbimõõduga torusid.
Keset töökoda asuvad suured remontkanalid, milliste põhjas liiguvad tungrauad masinate tõstmiseks. Silmapilgul on siin remondis buss, mis
remondist remondini jooksnud 145 000 km.
Lae all on rööbastik, mida mööda liigub elektrivints, millega tõstetakse raskeid esemeid.
Kogu remonttöökoda on varustatud suruõhu-seadeldisega, mida kasutatakse puhastamiseks ja suruõhu-tööriistade jaoks. Töökojas on iga töö
jaoks spetsialiseerunud töölised. Igaüks teeb järjekindlalt üht ja sama tööd.
Maalritöökojas särab punase värvi all esimene valminud terasomnibus. See on kolossaalne sõiduk: mahutab eneses 42 istekohta, on lahtikäiva
laega. Sõiduk on maksma läinud 2,5 miljonit senti ja ta rakendatakse sõitu kuhugi suvitusliinile. Samas asub veel pidurite seadmise laud.
Omnibuste pidurid on aukartustäratavad - pidurilindi laius on mõningail 9".
Maalritöökoja kõrval on akulaadimise ja -paranduse ruum. Ukse kõrval on umformer, kust saab alalist voolu akude laadimiseks.
Korrapidaja ruumis asuvad täispumbatud kummid ja kummivahetamise seadis. Viimane on tarvilik, kuna omnibuste kummid on käsitsi mahavõtmiseks
liialt rasked - kuni 100 kg. Selles ruumis asub veel elektritsentraalkapp, mis muudab käitisse saabuva kõrgepinge harilikuks vooluks.
Ülemisel korral asuvad bürooruumid on avarad, valged, õhurikkad ja varustatud moodsa sisustusega. Domineerib terastorumööbel.
Silmapilgul on o/ü. "Mootori" oma pargis 71 sõidukit, milledest 68 reisijateveo-autobust ja 3 veoautot. Park suudab korraga vastu võtta
üle 2000 reisija.
Teenijaskonna koosseis käesoleval talvel on järgmine: ametnikke 12, autojuhte 73, konduktoreid 59, töökoja töölisi ja garaazhi teenijaid 77,
kokku 221 inimest. Suvekuudel see arv tõuseb 50-60 võrra.
O/ü. "Mootori" peaosanikuks on A/s. Krediit Pank ja o/ü. juhtivaks jõuks peadirektor A. Kerem, keda abistab tehniline direktor Freivald.
/Artikkel oli kahjuks illustreerimata. Lisatud piltidel on ülevalt alla:
OÜ Mootori hoov 1939. aastal. Vasakul garaazhid, paremal hoone töökodade, tööliste- ja bürooruumidega. Paremal nurgas tankimisautomaadid.
Foto: Eero Olander'i kogust
Bussi ehitamine 1939. aastal. Foto: Eero Olander'i kogust
OÜ Mootori hoov 1940. aastal. Foto: Eero Olander'i kogust
1937 valminud Büssing-NAGi Nr 77 interjöör, "moodsa terastorumööbliga". Foto: Eero Olander'i kogust
Arvatavasti maalritöökojas punase värvi all säranud lahtikäiva laega "kolossaalne sõiduk" ehk 1936 valminud ja tegelikult 41-kohaline
Büssing-NAG Nr 71 Pirita suvitusliinil 1937. a. suvel. Foto: Eero Olander'i kogust /
|
| |
1937
Uudisleht 14.10.1937, lk 7
Kirjaviis muutmata.
Sündinud omnibuses
Punased sõidukid ja nende juhtide keerulised ülesanded. - Kordamööda ämmaemand ja suretaja. - Pool miljonit kilomeetrit rooli
taga ja ei ühtki õnnetust. - Inimesed on hajameelsed. Paarsada tuhat autobuse pingi all. - 20 unustatud kella
"Sündinud sel ja sel kuupäeval autobuses, selle ja selle kilomeetri tulba juures" - niisuguse märkuse võiks Eestis kanda nii mõnegi
maailmakodaniku sünnitunnistusele. Ja tegelikult ongi vähemalt Tallinnas nii, et paaril väikemehel, kes juba teevad oma esimesi samme,
tõepoolest on esimeseks hälliks suur punane hiigelsõiduk. Sest kurg on moodsal ajal läinud nii isemeelikuks ja upsakaks, et ta ei
küsi ajast ega kohast tühjade hällide täitmisel.
Lood punastes sõidukites ilmale tulnud lastest on aga ühenduses autobusejuhtidega ja ülirohkete kohustustega, mida nendelt nõuab
rooli hoidmise kõrval nende vastutusrohke amet. Sest olgu juba sissejuhatuseks üteldud, et kilomeetrite neelamise kõrval nendel
ametmeestel tuleb vahest ka täita ämmaemanda kohustusi.
Viimati üks selliseid juhtumisi oli Tallinn-Nõmme liinil alles oktoobrikuus. Hiiul tuleb peale keegi naissõitja, kuid autobuse jõudes
Valdekini oli sõitjate arv juba ühe võrra suurenenud, ilma et autobus vahepeal oleks peatunud. Jällegi oli autobusejuht see,
kes esimesena pidi abistamist korraldama. See siiski toimus suurema vaevata, kuna samas tänavanurgal elas vajalise elukutsega inimene.
Kutsuti välja ka Punase Risti sanitaarauto, ja vastsündinu koos emaga toimetati haiglasse. Kuid praegu autobuses ilmale tulnu siiski
enam ei kuulu elavate nimekirja.
Kuid parajaks pisipõnniks on juba võrsunud ühe Viinistu kaluri poeg, kes kaks aastat tagasi esmakordselt nägi päevavalgust autobuses,
kui see parajasti kihutas läbi Kolga küla. Niisuguse erakorralise sündmuse puhul tuli punane sõiduk muidugi peatada. Esmaabi järele
juht kiirustas lähemasse majja, tõi sealt puhtad linad ja telefoneeris Viinistule, et kalamees nüüd tulgu juba vastu kahele...
Noorel ilmakodanikul, kui tal oli taipu ja tahtmist ringi vahtida, võis aga esimene mulje maailmast olla hoopis kummaline - üksainus
suur kihutamine suure müra saatel...
Kolmas teadaolev juhtumine, kus jällegi ühe noore ilmakodaniku sünnipaigana võib märkida autobuse, oli Juuru-Kaiu liinil. Seal
sõitis autobusega linna noor abielunaine. Ta sõidul oli kindel eesmärk, kuid punane sõiduk polnud siiki küllalt kiire kilomeetreid
neelama...
Kuid on nii, et autobuses ei kuulda üksnes noore maailmakodaniku esimesi häälitsusi. Juhtub sedagi, et autobus on inimesele
surivoodiks. Sest ka vikatimees alati ju ei küsi ajast ega kohast. Viimane selline juhtumine, kus surm tabas sõitjat autobuses,
oli Tallinnas Soo-Jakobsoni liinil. Siin varises südamerabanduse tagajärjel kokku Linholmi plekitööstuse kasseerija. Nüüd
olukord oli keerulisem lahendada, kui uue kodaniku sünni puhul. Ka siin oli juhi esimeseks ülesandeks mõtelda esmaabile, siis
järjekorras arsti ja politseiniku kutsumisele, kuna sõitjail tuli autobusest lahkuda. Kuid kohalekutsutud ametmeestest oli siin
midagi teha üksnes politseinikul - surmajuhtumise protokolli kandmisega.
Teadagi, et abistamine sellistel juhtumistel nõuab autobusejuhilt ka teadmisi. Ja - õigust ütelda, need teadmised punaste sõidukite
juhtidel ka ei puudu. Vähemalt o.-ü. "Mootor" kui suurim Tallinna ja kogu Eesti veoäri on oma sõidukite juhtidele kui ka
konduktoritele korraldanud mitmesuguseid kursusi mitte üksi käitumise vaid ka esmaabi alal. Tuleb korraldada ka tehnilisi kursusi,
et juhid tutvuksid uut liiki masinatega, nahvtamootoritega j.t., mis meil nüüd tarvitusele on võetud.
Päevast päeva kihutavad punased hiigelsõidukid mööda maanteid, turnivad ja laveerivad Tallinna kitsastel tänavatel ja järskudel
kurvidel päris köietantsija osavusega. Võiks arvata, et päris kerge ja lõbus nende meeste amet, muudkui sõida nagu saks kunagi. Aga
õieti on see töö üsna kaugel kergest. Istuda päevas kaheksa tundi rooli taga, seda eriti elava liiklemisega ja järskude nurkadega
Tallinna tänavail, see nõuab ülimat pingutust närvidelt. Ja päevas tuleb maha kihutada linna liinidel kuni 130 km, aastas kokku
juba 30 000 - 40 000 km. See teiste sõnadega on peaaegu sama palju, nagu kihutamine ümber maakera. O.-ü. "Mootori" teenistuses
on juhte, kes siin töötanud juba 11 a. ja enne seda sõitnud ka teistel autobustel. Nii mõnigi mees on maha vuristanud juba
500 000 km. ja selle juures pole tal veel juhtunud ühtki tõsisemat liiklemisõnnetust. Ehk kui neid on olnud, siis enamasti teiste
süü läbi. Pole ka imestada, et nii rohkete sõitude juures pole juhtunud õnnetusi, kui teame, millise tiheda sõela läbi pääseb autobuse
rooli taha. Sest enne kui autojuhi kätte usaldatakse teiste inimeste sõidutamine, eriarst uurib tal läbi ka iga närvijupi. Ja
rääkida sellest, et autobusejuhid tarvitavad alkoholi, on liigne. Näiteks o.-ü. "Mootori" juures maksab kord, et juht, kui ta juures
tuntakse viinalõhna, saadetakse silmapilkselt töölt ja ühtlasi ka vallandatakse.
Autobusejuht tohib olla kõike, kuid mitte hajameelne. Kui temal jatkuks samal määral hajameelsust nagu enamikul sõitjail, siis
sõidukiga juhtuks küll päris uperpalle. See sõitjate hajameelsus on omaette huvitav peatükk.
Igapäev unustatakse Tallinna autobustesse kümmekond mitmesugust asja. Nende seas igasuguseid võimalikke esemeid, peamiselt küll
aga rahakotte, jalutuskeppe ja vihmavarje. Kuid üks mees unustas maha paki pükstega, teine kuuega jne. Möödunud aasta jooksul toodi
"Mootori" kontorisse tervelt üle 2000 mitmesuguse asja. Kõigile nendele pole seni ikka järele tuldud. Sellest leitud asjade kogust
võiks mitu meest pealaest jalatallani panna riidesse, ja ka uhke kell taskusse pista!
Kui lohakalt inimesed käituvad rahaga, selle kohta hiljutine lugu Tallinn-Pirita liinilt. Autobusest leitakse paberisse mähitud pakk.
Ja lähemal uurimisel leitakse sellest paarsadatuhat senti raha. Teisel juhul unustas "Tivoli" kassapidaja autobusesse paarkümmendtuhat
senti. Mõnekümnekroonised leiud on üsna tavalised. Ja kõik nad on ikka oma kätte saanud. Selle juures autobuse teenijad ei pretendeeri
ka kolmandikule leitud raha väärtusest, mis neile oleks seadusega kindlustatud. Kui aga mõni autobusesse unustatud pakk läheb kaduma,
siis ei tule selles süüdistada autobuse-rahvast. Paki võib ju kaasa võtta ka mõni teine sõitja. Nii unustas möödunud reedel Rubini
kellasepaäri ametnik autobusesse kakskümmend taskukella. Hiljem pole kelladest enam midagi kuulda olnud. Mine tea, kelle taskus
nad praegu tiksuvad...
Õiglasest käitumisest on ka tingitud suur usaldus autobusejuhtide vastu. Nii, eriti maaliinidel autobusejuhtidele usaldatakse
ülesandeid, milliseid sageli ei anta ka lähedase inimese hooleks. On üsna tavaline, et niiütelda näopeale annab mõni ärimees,
metsakaupmees jne. autobusejuhi kätte paarsadatuhat senti edasiandmiseks linnas. Seni nendel pole olnud põhjusi kurta, et
autobusejuhid nende usaldust kurjasti on kasutanud. Siis veel purjus mehed. Kuigi bussijuhil on sõidukis politseilised õigused -
ta võib purjus mehe samas välja tõsta - ometi ei saa seda õigust alati kasutada. Sest peab olema viisakas ja kannatlik.
Selles närvepingutavas töös on siis väikesteks naljapaladeks ning meelelahutuseks näiteks niisugused naissõitjad, kellele juht äkki
hakkab meeldima. Et olla oma salajase lemmiku läheduses, ta sõidab kas või pool päeva ikka mööda üht ja sama liini. Ja maksab iga
"otsa" eest ikka raha.
|
| |
1938
Waba Maa Nr 46 24.02.1938 (dea.nlib.ee)
Kirjaviis muutmata.
O-ü. "Mootorit" külastamas.
Jutuajamine dir. Keremiga.
Kindlasti vist iga tallinlane on korra o.-ü. "Mootori" omnibusega lühema või pikema tiiru linnas sõitnud. Me oleme näinud, kuidas järjest
omnibused on muutunud modernsemaks, kuidas neid ikka järjest on kohandatud tarvitajaskonna nõuetele. Endise 12-istmelise omnibuse asemele
on nüüd lastud käiku 50-istmelised, muidugi käivad sellega kaasas veel mitmed muud uuendused. Et kõigist neist küsimustest ülevaadet saada,
pöördusime o.-ü. "Mootori" juhatuse esimehe härra Keremi poole.
Sadama tän. nr. 3 leiamegi juhataja moodsais bürooruumides keset ameerikalikku ümbrust.
"Teie sõidukid käivad küll vist mitu korda ümber maakera ühe aasta vältel," algame juttu.
"Seda nüüd küll," vastab härra direktor. "Kui näiteks arvestada kõik kilomeetrid kokku, mis o.-ü. "Mootori" omnibused maha kihutavad, siis
saab möödunud aasta aruande järele umbes 3 miljonit 200 tuhat kilomeetrit. See "lint" peaks ulatuma, kui ma ei eksi, korda sada ümber maakera."
29 liinil 75 omnibust.
"Kui palju teil liine praegu on kasutamiseks?"
"Üldse on praegu 29 liini, nendest 2 kaubaveoliini: Tallinn-Loksa ja Tallinn-Leesi. Kõige pikem liin on Tallinn-Virtsu - 144 km. Sellele
järgneb Tallinn-Pärnu 142 km ja edasi teised, kõige lühem liin on Tallinn-Lilleküla - 4,1 km."
"Kunas teil on tegevus kõige hoogsam?"
"Kõrgeseisukuudeks on juuni, juuli ja august. Neil kuudel on liiklemine kõige intensiivsem. Suvel tõuseb liiklemine haripunktile
jaanipäeval. On kujunenud nii, et jaanipäev oma eel- ja järelpäevadega ei jäta meil ühtki tagavarabussi minutikski koju. Oleme katsunud
reisijatele vastu tulla ja hoolitseme, et meil selleks päevaks ükski buss töökotta seisma ei jääks. Kõige väiksem on muidugi talvine
liiklemine ja seda eriti tänavu talvel. Lummetuisanud teede tõttu seisukord jõulude ajal oli kaunis täbar. Praegu talveliinidest on kõige
pikem Tallinn-Loksa-Viinistu. Peale selle on veel käigus Tallinn-Anija, Tallinn-Leesi, Tallinn-Riguldi, Tallinn-Märjamaa, Tallinn-Rabala."
"Kuipalju teil praegu busse käigus on?"
"Arvu järele on praegu sõidus 75 bussi, kuid see arv võib lähemal ajal suureneda, üldse on meie firma juures ametis praegu üle kolmesaja
inimese, kes jagunevad töökotta, juhtideks, konduktoriteks, ametnikkudeks jne."
"Alguses oli teil rahvast vist vähem?"
"Noh, võiks öelda, et hakati pihta umbes 20 bussiga. Osaühing asutati õieti ostuteel Kangro ja Ko firmalt omandatud bussidega jaanuaris 1926.
Areng toimus üsna kiiresti ja 1933. aastal oli käigus juba 45 bussi. Nüüd on 3-4 aasta jooksul see arv poole võrra suurenenud. Liiklemine
on aga kaugelt tõusnud üle poole, sest busside maht on mitmekordistunud. Kui enne võisid bussid peale võtta 300-400 inimest, siis võivad
nad nüüd mahutada 2500 inimest. Sealjuures on reisijail olek omnibusel muutunud palju mugavamaks. Võiks öelda, et möödunud aastal on iga
eestlane sõitnud o.-ü. "Mootori" omnibusel 5 korda - sest aasta kestel oli üle viie miljoni sõitja. Muidugi suurem osa sõitjaid oli
linnaliinidel."
Nudi peaga omnibused ehitatakse Eestis.
Edasi seletab veel härra direktor, et seni meil käigus olnud bussid toodi sisse välismaalt - Soomest ja mujalt. Viimasel ajal on aga neid
hakatud siin ehitama. Ja alati nimelt "buldogi"-kujuliste bussidega. Nüüd on ka kõige moodsamad Tallinna ja Nõmme vahel käigus olevad
bussid Eestis ehitatud. Shassiidena eelistatakse "Scania-Vabise" aluseid vastupidavuse ja diiselmootori hüvede tõttu.
"Kuidas on kavatsetud teie tulevikuväljavaated?"
"Tulevikus peaks rohkem tähelepanu pühendama turismile - ja seda kodumaal, mitte niipalju tormama välismaale. Meie ei ole oma omnibusi seni
kasutanud välisreiside otstarbeks ega kasuta neid ka tulevikus. Meil on küllalt inimesi, kes pole oma kodumaad näinud ega oma sellest
mingit ülevaadet. On juba kõigile selge, et kodumaaga tutvumiseks on kõige otstarbekohasemaks liiklemisvahendiks kujunenud omnibused.
Seks otstarbeks tahab meiegi firma suveks mõned bussid rakendada. Välismail leidub mitmeid erifirmasid ainuüksi ringsõitude korraldamiseks,
küll nädalate, päevade ja isegi tundide vältelisi. Nii kuidas kellelgi aega ja majanduslikult võimalik, nii võib ta siis valida omale vastava
bussi väljasõidu kavas. Ei oleks meilgi ülearused mõnepäevased ringsõidud Lõuna-Eestisse - ilusale Võrumaale, Petserisse või jälle Tartu,
Võrtsjärve, Viljandi. Säärastel grupisõitudel saaksid kodanikud võimaluse odavalt ja mugavalt oma kodumaal natuke ringi vaadata ja meie
vaatamisväärsete kohtadega tutvuda."
Pildil: moodne o.-ü. "Mootori" autobus ja tema "esiisa".
/Artikli illustreerimiseks oli kasutatud kahte fotot: parempoolset (Ford-TT Nr 3 1926. aastal Vene turul) ja vasakpoolse asemel
teistsugust pilti Nõmme liini uuest Scania-Vabisest Tallinna kesklinnas./
|
|
|
eag@unicweb.ee |
| galerii@hot.ee |
|
|
