|
 |
|
 |
|
Viimati täiendatud: 23. 11. 2009
|
|
| |
EESTI JALG- JA MOOTORRATTATÖÖSTUS.
EESTI JALGRATASTE NIMEKIRI
TARTU JALGRATTATURG KEVAD-SUVEL 1938 ja 1939
Vähemalt üks jalgrattatehas tegutses Eestis juba tsaariajal - Matador Tallinnas. Jalgrattaid valmistati ja monteeriti välismaalt
sisse veetud osadest ka väiksemates töökodades, teadaolevalt näiteks A. Rammo Tallinnas; K. G. Reinhold, Ed. Kiwi ja Ed. Otsing &
Ko Tartus; G. Leetberg Rakveres jt. 1920. aastatel katsetasid jalgrataste valmistamist mitmed töökojad ja ärid üle Eesti, tõsisemaks
tegijaks võiks ehk pidada August Pankseppa, kes ehitas jalgrattaid kunagise tuntud Riia tehase A. Leutner kaubamärgi Rossia all.
Mitmed töökojad hakkasid jalgrattaid ehitama ja monteerima majanduskriisi ajal 1930. aastate alguses, kui oluliselt tõsteti
sisseveetavate valmistoodete tolle. Kuid jalgrataste tootmine sai Eestis õige hoo sisse alles 1930. aastate lõpus. 1938 oli Eestis
4 suuremat jalgrattatööstust (ETK Metallitehased, Endel Are Masinatehas ja Otto Saare Metallitööstus Tallinnas ning K. Reinholdi
Niagara Tartus), lisaks mitmeid väiksemaid töökodasid, kus samuti jalgrattaid valmistati.
|
Majandusministeeriumi väljaandes Majandusteated Nr 27/1939 avaldati ülevaade Eesti jalgrattaturust ja
-tööstusest:
|
Aasta |
Registreeritud jalgrattaid |
Imporditi jalgrattaid |
Eesti jr-tööstusi |
Eesti jr-toodang |
Väärtus (kr) |
|
|
1938 |
161 313 |
28 088 |
4 |
ca 3500* |
320 000 |
|
|
1937 |
132 090 |
21 058 |
4 |
3070 |
276 000 |
|
|
1936 |
102 757 |
9874 |
3 |
1735 |
160 000 |
|
|
1921 |
5930 |
|
|
|
|
|
* Tegelikult rohkem, ligikaudu 5000.
Ajalehes Uus Eesti ilmus 9. septembril 1939 samuti väike ülevaade Eesti jalgrattaturust, mille ajendiks oli valitsuse äsjane otsus
arvata kodumaise tööstuse edendamise ja üksikute riikide lõikes kaubandusbilansi soodustamise huvides ka jalgrataste sissevedu
reglementeeritavate tegevusvaldkondade hulka (st valitsus võttis endale õiguse otsustada, millistest riikidest ja kui suures koguses
tohtisid ettevõtjad jalgrattaid importida; sama põhimõte toimis muude kaupade hulgas näiteks ka autode ja raadioaparaatide sisseveo
puhul).
Artikli põhjal imporditi Eestisse:
1939. a. 7 kuuga 21 983 jalgratast 1 535 418.- krooni väärtuses
1938. a. 28 088 jalgratast 1 875 281.- krooni väärtuses
1937. a. 21 058 jalgratast 1 354 386.- krooni väärtuses
1936. a. 9874 jalgratast 585 787.- krooni väärtuses
Eestis toodeti:
1939. a. I poolel ca 6000 jalgratast
1938. aastal ca 5000 jalgratast
Lisaks jalgratastele hakati Otto Saare Metallitööstuses 1937. aastal esmakordselt Eestis valmistama ka mootorrattaid.
|
|
ETK (1937-1940/41)
ETK Metallitehased, jalgrattaosakond (1937-1940)
Tallinn, Kopli
1937. aastaks oli ETK suurema osa varem erinevates asukohtades paiknenud metallitehaseid koondanud Koplisse 12 000 ruutmeetri
suurustesse ruumidesse. Metallitehastel oli 7 osakonda: valukoda, sepikoda, stantsimise-, mehaanika-, jalgratta-, puutööstuse- ja
maalriosakond. Koplisse ei olnud üle toodud naelatehast ning plekissepa- ja remonditöökodasid. ETK Kopli tehastes oli kokku (koos
keemiatehastega) ametis üle 325 töölise, tehaste üldjuhatajaks oli direktor J. Prööm, metallitehase juhtideks G. Liidemann ja
A. Orav.
1937. aastal rajati metallitehaste juurde jalgrattaosakond ja veebruaris alustati jalgrataste valmistamist. Mai lõpuks oli valmistatud
juba 200-300 jalgratast, päevas lasti müügile keskmiselt 15-20 ratast ja kogutoodanguks kavandati sel aastal 1000 jalgratast (nõudmine
nende järele oli pidevalt suurem, kui valmistada jõuti). Kõik jalgrataste üksikosad - peale mõnede välismaalt imporditud patenteeritud
detailide - toodeti oma tööstuses.
ETK andis välja ka vähemalt kaks jalgrataste kataloogi:
ETK jalgrattad, müügil tarvitajate- ja majandusühinguis (1939)
Jalgrataste ja nende osade nimekiri, ETK (1938)
/Päevaleht 26.05.1937, Waba Maa 26.05.1937 jm/
ETK jalgrattaid:
|
ETEKA |
(38-40) |
|
|
|
|
|
|
LUX |
(38-40) |
|
|
|
|
|
|
ORIGINAL/ORIGINAAL |
(38-40) |
|
|
|
|
|
|
ORIGINAL-LUKSUS |
(40) |
|
|
|
|
|
|
OLYMPIA |
(38-39) |
|
|
|
|
|
|

Kataloog: ETK jalgrattad, müügil tarvitajate- ja majandusühinguis (1939)
|

Kataloog: Jalgrataste ja nende osade nimekiri, ETK (1938) - osaliselt
|

ETK jalgratas ETEKA 2006. a. vanatehnikanäitusel Palmse mõisas.
|
ETK jalgrataste embleeme.
Priit Kasikovi kogu, Janis Sereginsi jalgrattamuuseum Lätis (rohelisel taustal) /via Priit Kasikov/, Hindrek Kuke kogu
(puitvarrel) /via Priit Kasikov/.
|
|
KR. SAAR & KO (34-1935) - OTTO SAAR (1935-1940) - SÄDE (1940- )
Otto Saar, Metallitööstus (38-40) - Otto Saar, Jalgrataste ja nende osade tööstus - Mehaaniline metallitööstus Otto Saar (35) -
Kr. Saar & Ko, Jalgrattaosade tööstus (34-35)
Tallinn, tööstus Kopli 11 (35-39), kontor Viru 3 (38)
Tallinnas Viru 3 asunud vana ja tuntud põllumajandusmasinate ja jalgrataste äri
Kr. Saar & Ko omanik Kristjan Saar alustas jalgrataste ja nende osade valmistamist
esialgu oma äri töökojas. Ta ise meenutas seda nii: "Kui mina hakkasin ärimeheks, oli jalgratas haruldus. Kibedasti hakati ostma
jalgrattaid alles pärast maailmasõda. Kauplesime peaasjalikult Inglise ja Saksa ratastega. Kui maksma pandi tollid ja tekkisid
sisseveoraskused, pidin hädaga ise hakkama valmistama jalgrattaosi. Sellest vabrik alguse saigi." (Pealinna Teataja 7.09.1935)
1935. aasta kevadel märgiti, et jalgrattaosade valmistamisega alustas Kristjan Saar "mõni aasta tagasi", peagi hakati ehitama ka
jalgrattaid.
1934. aasta 1. septembril kuulutati Päevalehes: "Oma jalgrataste ja nende osade töökojad. Valmistame võistlemata odavate hindadega
ja täielise vastutusega jalgrattaid ja nende igasuguseid osi, nagu pöidi, pakiraame, porilaudu, kodaraid, pedaale, juhtraudu,
kahvleid, asse jne. Jälgige meie väljapanekuid 9. Eesti Näitus-messil."
1935. aastal asutati spetsiaaltööstus, mis kandis Kristjan Saare poja Otto Saare nime ja registreeriti augustis Kaubandus-Tööstuskoja
äriregistris kui "Mehaaniline metallitööstus Otto Saar", aadress Kopli 11, eriala "jalgrataste ja nende osade valmistamine" ning
prokuristiks (ärijuht või volitatud isik) Kristjan Saar (Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 17/1935).
Kristjan Saar: "Praegu /septembris 1935/ töötab meil vabrikus 80 töölist. Oleme suutnud soetada tarvilikud sisseseaded ja tööd on meil
küllalt. Hooajal pidime töötama isegi kolme vahetusega." (Pealinna Teataja 7.09.1935)
Toormaterjal telliti Rootsist, Inglismaalt ja Saksamaalt. Suurt rõhku pandi kvaliteedile. Kristjan Saar: "Võtame näiteks raami.
Rootsi raamitorud tõmmatakse tavalise puusöetule peal, selle läbi hoidub metallis süsinik ja tema loomulik sitkus. Edasi torude
liitmine. Kui liitekohti shveisida, põletab see torule sisse, liitekoha pind on väike ja nii liidetud raam puruneb hõlpsasti. Meie
joodame liitekohad vasega. Sellega saame pika liitpinna ja vastupidava raami. Osad, mida sageli peab vahetama, Saksamaal stantsitakse
välja, meil aga treitakse, mis neile annab suurema vastupidavuse ja täpsuse. See teeb ratta valmistamise küll kallimaks, aga ka
paremaks. Et aga välismaa saadustelt võetakse tolli, võime meie omi rattaid kodumaal müüa isegi paarkümmend krooni odavamalt kui
välismaa omi. Ja pean ütlema, et tarvitajaskonnas usaldus Eesti jalgratta vastu on tõusnud. Järjest enam tuleb ostjaid, kes nõuavad
Eesti ratast. Meil on osakond Tartus ja müügivõrk üle maa. Loodan, et mõne aasta pärast meil Eestis sõidetakse ainult Eesti ratastega."
(Pealinna Teataja 7.09.1935)
Tööstus koosnes sepikojast, treimisosakonnast (treiti kuullaagreid ja võlve), lukussepaosakonnast (monteeriti raame), pöiaosakonnast
(valmistati pöide, porilaudu, rattakodaraid - 8000 tk päevas, painutati torusid, pressiti detaile jne), maalritöökojast (seal toimus
200-kraadises ahjus detailide emailimine-värvimine, nikeldamine (7 nikeldamisvanni, kavas oli muretseda ka kroomnikeldamise sisseseade)
ja käsitsi kaunistamine maalermeistrite poolt) ja pakkimisruumist (rataste komplekteerimine). Lisaks oli tööstuses juhataja enda
kavandite järgi ehitatud tsementeerimisahi, kus karastati terasdetaile. Tööstuse sisseseade oli suures osas omavalmistatud.
(Pealinna Teataja 7.09.1935)
1936: "Jalgrattad Rex, Indian, Original meie oma tööstusest on: tugeva ehitusega, võrratu kerge käiguga ja suurepärase välimusega.
Kirjalik vastutus 1 aasta."
1938: "kodumaa suurim jalgrattatehas ja metallitööstus: jalgrattad, mootorrattad, transportrattad, jalgrattaosad"; "oma vabriku
jalgrattad, firma "Saar", mis varustatud tähega "S"".
Otto Saare metallitööstuses alustati 1937. aastal esmakordselt Eestis ka mootorrataste seeriatootmist. Esmalt hakati valmistama
98ccm Sachs-mootoriga kergemootorrattaid, millel nimeks Saar & Ko. Hiljem lisandusid 125ccm Villiers-mootoriga rattad Tempo.
Lisaks ehitati veel mõned 200ccm ja 250ccm Villiers-mootoriga rattad. 2008. aasta lõpu seisuga on säilinud ja restaureeritud üks
125ccm Saare vabriku Tempo 1937. a-st ja üks 125ccm Villiers-mootoriga võidusõiduratas 1938. a-st, lisaks on säilinud veel mõne
Saare mootorratta raamid jm osi (vt ka Unic-Moto).
Pole täpselt teada, kui palju mootorrattaid kokku valmistati. Eesti Statistika Kuukirjas Nr 221 (4) aprill 1940 avaldatud statistika
järgi oli Eestis 1.01.1940 registreeritud:
2 mootorratast Saar & Ko
23 mootorratast Tempo
16 väikemootorratast Saar & Ko
6 väikemootorratast Tempo
Seega kokku vähemalt 47 Saare vabriku ratast. Kuid lisaks oli arvel veel ka 41+6 mootorratast Villiers ja 33 kergemootorratast Sachs.
Kusjuures Sachsi tehases toodeti tegelikult vaid mootoreid, mida kasutasid väga paljud mootorrattatehased. Ehk peitus nende numbrite
taga veel teatud kogus Saare rattaid?
Mootorrataste tootmine jätkus tõenäoliselt vähemalt 1940. a. suveni.
Metallitööstus Otto Saar natsionaliseeriti 1940. a. suvel ja nimetati sama aasta novembris ümber Jalgrattatööstuseks Säde. 1941.
a. jaanuaris allutati Säde jalgrattatööstuse Kiir (ehk endise E. ARE) direktori Arnold Rekkaro juhtimisele
(ENSV Teataja 41/1940, 3/1941).
Võimalikud SAAR'e jalgrattad (kaldkirjas kaheldavad margid, mida müüdi Kr. Saar & Ko äris):
|
S. ORIGINAL |
(40) |
|
|
|
|
|
|
ORIGINAL ("S") |
(36-38) |
|
|
|
|
|
|
KOSMOS |
(40) |
|
|
|
|
|
|
BALTIK |
(37-39) |
|
|
|
|
|
|
TEMPO |
(38-39) |
|
|
|
|
|
|
RET |
(37) |
|
|
|
|
|
|
S |
(36) |
|
|
|
|
|
|
REX |
(36) |
|
|
|
|
|
|
INDIAN / I.N.D. |
(36) |
|
|
|
|
|
|
CHAMPION |
(36) |
|
|
|
|
|
|
IDEAL |
(36) |
|
|
|
|
|
|
|
Saare jalgrataste embleeme.
Priit Kasikovi kogu, Hindrek Kuke kogu (puitvarrel), Janis Sereginsi jalgrattamuuseum Lätis (rohelisel taustal),
Ilmar Tiitsmaa kogu /kõik via Priit Kasikov/.
|

Otto Saare metallitööstuse reklaam,
Pärnumaa Teataja 23.02.1938
/Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/
125ccm Villiers-Tempo reklaam 1938. a-st.
|
Restaureeritud 1937. a. Tempo.
Fotod: 1. ja 2. näitus Vana ja Uus Tallinna Linnahallis 1997 /2. foto: Mobilisti/, 3. ja 4. u. 2005 /fotod: Tony Laan/.
|


Eesti Mootorispordi Ajaloo Ühingu poolt Mootorispordi muuseumi tarbeks restaureeritud Saar & Co 125ccm Villiers-mootoriga
võidusõidumootorratas 1938. aastast. Fotod: EMSA /via Arno Sillat/.
|
|
ARE (1938-1940) - KIIR (1940- )
(E.) Are Metallitööstus (40) - MT E. Are (39) - Endel Are Masinatehas (39) - E. Are Jalgrataste töökoda (38) - AS Are Tehased
(38) - AS Are Jalgrataste töökoda
Tallinn, Tulbi 9 (1938-1940) - V. Viru 13 (1938); AS Are Tallinn, Reimani 11 (1936-1940/41)
Märtsis 1938 kuulutati reklaamides, et AS ARE TEHASED
(suur raadiotehas) hakkasid valmistama jalgrattaid, mis aprillis juba ka müügil olid. 1938. a. suvel teatati Kaubandus-Tööstuskoja
äriregistrile ka täiendusest Elektrotehnika Tehaste AS Are ärialal: lisandus "jalgrataste kokkupanemise tööstus ja müük"
(Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 15/1938). Peagi läks aga jalgrataste tootmine üle vastasutatud E. Are töökojale. Nimelt oli Are
Raadiotehase asutaja ja ainuomanik ning hilisema AS-i ARE üks asutajatest ja omanikest Endel Are lahkunud 1938./1939. aastal AS ARE
aktsionäride hulgast, ostnud Vana Viru 13 asunud AUGUST KALDE jalgrattatööstuse ning asutanud E. Are
jalgrataste töökoja. 1939 koosnes Endel Are Masinatehas galvanotehnika-, mehaanika-, maalritööde- ja müügiosakonnast.
Riigiarhiivi Kaubandus-Tööstuskoja äriregistri põhjal alustas Endel Are ainuomanduses olev Endel Are Masinatehas aadressil
Vana-Viru 13 tegevust 1. aprillil 1938. Alates 1. novembrist 1938 asus ettevõte Tulbi 9. Tehase ärialaks oli märgitud V järgu
jalgrataste-, elektri- ja mehaanikamasinate tööstus.
E. Are tehasel oli Eestis ka vähemalt kolm müügiesindust: Tallinnas, Tartus ja Rakveres. MT E. Are müügiesindus asus 1939-1940
Tallinnas, Narva mnt 30. Tartus asutasid 1937. a. juulis Endel Are ja UÜ Maja teenistusest lahkunud Olimar Bergmann 10 000.-
kroonise osakapitaliga raadio-, fototarvete- ja jalgrataste äri TÜ Are, Endel Are & Ko, mis avati Tartus Suurturg 10 31. juulil 1937.
Täisühing lõpetati 1939. a. lõpus, kuid äri tegutses Olimar Ilmet'i (eestistatud nimega O. Bergmann?) omanduses 1940. a-ni nime all
"AS Are Tartu ladu, om O. Ilmet (end TÜ Are)". 1939. a-l avas MT E. Are Tartus, Riia 85 jalgrataste, elektri- ja mehaanikamasinate
kaupluse, mille prokuristiks (ärijuht) oli Heino Ploom ja mis 1940. a-l asus F-ma E. Are Lõuna-Eesti osakonna nime all aadressil
Suurturg 15. Rakveres asutasid Endel Are ja Tõnis Piliste 1938. a. lõpus 4000 kroonise osakapitaliga raadio-, fototarvete-, mootor-
ja jalgrataste äri TÜ Are ja Ko, mis hiljem muutus KM Are'ks ja tegutses 1940. a-ni.
1940. a. novembris nimetati Natsionaliseeritud E. Are Masinatehas ümber Jalgrattatööstuseks Kiir. 1940. a. detsembris allutati
Kiire direktori Arnold Rekkaro juhtimisele ka jalgrattatööstus Säde ehk endine OTTO SAAR (ENSV Teataja
53/1940, 3/1941).
Teadaolevalt trükiti vähemalt kaks Are jalgrataste reklaamkataloogi - 1938. ja 1939. aaastal.
Endel Are /a-ni 1935 Davidov/ (16.08.1910-23.07.1987) hakkas 1926 ehitama ja müüma raadioaparaate, 1932 asutas raadioaparaatide
parandustöökoja ja tööstuse E. Davidov, mille muutis 1935 Are raadioaparaatide tööstuseks. AS Are elektrotehnikatehase asutaja (1937)
ja aktsionär kuni 1938/39, juhatuse esimees (1938-1939?). Masinatehase Endel Are asutaja (1938) ja omanik. Lõpetas 1929 Riigi
Tehnikagümnaasiumi, täiendas end hiljem raadiotehnika alal välismaal. Oli Raadiotöösturite Ühingu asutaja ja juhatuse esimees (a-st
1935), ajakirja Raadiotehnika (1935-1936) ja raadiolehe RS asutaja ja vastutav toimetaja. Põgenes Eestist ilmselt 1944, siirdus
Ameerikasse, kus elas kuni surmani.
/Eesti Majandustegelased (1938); Raadio 202, 15.02.1935; www.okupatsioon.ee
jm/
ARE jalgrattaid:
|
ALFA |
(40) |
meesteratas |
125.- kr |
naisteratas |
130.- kr |
|
|
SPORT |
(40) |
" |
143.- kr |
" |
148.- kr |
|
|
TITAAN |
(40) |
" |
143.- kr |
" |
148.- kr |
|
|
TITAAN LUXUS |
(40) |
" |
153.- kr |
" |
158.- kr |
|
|
ARE |
(38-39) |
|
|
|
|
|
|
SIRIUS/SIIRIUS |
(38-39) |
" |
118.- kr |
" |
123.- kr |
|
|
KOTKAS |
(38-39) |
" |
126.- kr |
" |
131.- kr |
|
|
KOTKAS luksusmudel |
(38) |
" |
139.- kr |
" |
144.- kr |
|
|
KALJU |
(39) |
|
|
|
|
|
|
Kataloog: ARE jalgrattad (1938) /via Priit Kasikov/.
|
Kataloog: ARE jalgrattad (1939) /via Priit Kasikov/.
|
ARE reklaam, Päevaleht 29.02.1940 /via Priit Kasikov/. ARE jalgratta tööriistakott /via Priit Kasikov/ ja
porilauamärk (Ilmar Tiitsmaa kogu /via Priit Kasikov/).
|
Are jalgrataste embleeme.
Priit Kasikovi kogu, Hindrek Kuke kogu (puitvarrel) /via Priit Kasikov/, Janis Sereginsi jalgrattamuuseum Lätis
(rohelisel taustal) /via Priit Kasikov/.
|
|
K. G. REINHOLD / NIAGARA (1931-1940) - TEMPO (1940-42)
Niagara, K. Reinhold, Jalgrataste ja nende osade tööstus (38) - K. Reinhold, Jalgrattatööstus (40) - K. G. Reinholdi KM
jalgrattatööstus Tempo (41-42)
Tartu, Aleksandri (31-34) - Rebase 5 (40) - Rüütli 2 (41-42)
Karl-Gustav Reinhold asutas Kaubamaja K. G. Reinhold Tartus 1904. aastal. Alguses asus see aadressil Uusturg 13, 1926. kuni 1940.
a-ni aga Suurturg 5. Äris müüdi õmblusmasinaid, jalg- ja mootorrattaid, grammofone, elektritarbeid, laske- ja muusikariistu, kella-
ja kullassepakaupu jpm. 1929 asutas K. Reinhold Elvas grammofonitööstuse ning 1931. a-l Tartusse ka jalgrattatööstuse, kus
valmistati jalgrataste osi (mida müüdi ka Tallinna jt linnade ärides) ja jalgrattaid.
Juba enne I maailmasõda oli Reinholdi äril oma "spetsiaaljalgrattatööstus" ehk töökoda, kus monteeriti välismaalt saabunud osadest
jalgrattaid. Töökojas ja kaupluses töötas sel ajal kokku 28 inimest. (Postimees 28.11.1928)
1928-1930 müüs kaubamaja muude markide hulgas ka jalgrattaid Export Dux, Lord Enfield, Record Sterling (viited tuntud ja Eestis
levinud välismaistele ratastele Dux, Royal-Enfield ja Sterling), Alepo, Lion, World-Eagle, Columbus (sama nime kandsid Reinholdi
1929. aastal Elvas asutatud tööstuses valmistatud grammofonid); võimalik, et osa neist olid äri oma töökojas valmistatud või mõnest
Tartu tööstusest tellitud rattad.
1934: "Rohkesti valmistatakse ka jalgrattaid, mis lühikese aja jooksul tähelepanu võitnud. Kuigi ostjaskonnas veel teatav umbusk
eesti töö vastu valitseb, võib siiski julgesti kinnitada, et omamaa saadused väärtuse poolest välismaa toodetest sugugi maha ei jää.
Hinnalt on nad aga palju kättesaadavamad."
1934. aasta kaubamaja juubelihinnakirjas pakuti jalgrattaid THE LION CYCLE (märgil "Estonian Made"), WORLD-EAGLE (märgil "Mod.
Estonia") ja COLUMBUS (märgil "Made in Estonia") ning 1937 müüdi jalgrattaid IMPERATOR, ILMARINE ja NIAGARA, mis tõenäoliselt olid
oma tööstuses valmistatud (kuid eraldi seda ära ei märgitud).
1938: "Jällemüüjad! ... 4000 tk välis- ja 2000 tk omatööstuse jalgratast, mootorratast, õmblusmasinaid, nende kõiki üksikosi, kumme
jne seisab ... Teie käsutuses. K. G. Reinholdi k.-m. Suurturg 5"
1940. aastal oli K. Reinholdi jalgrattatööstuses 25 töölist.
1940. a. detsembris nimetati Natsionaliseeritud K. Reinholdi jalgrattatööstus Niagara ümber Jalgrattatööstuseks Tempo
(ENSV Teataja 65/1940), mis tegutses edasi ka Saksa okupatsiooni ajal.
1942: "K. G. Reinhold'i K.-m. jalgrattatööstus "Tempo", Tartus, Rüütli 2. Linnapanga majas. Võtab vastu ja täidab kiiresti ja korral.
igasugu: jalgrataste, mootorrataste, õmblusmasinate, grammofonide, kellasepa jne. parandustööd. Kroomimise, nikeldamise, emaileerimise,
keevitamise, treimise jne. tööd. Jalgrataste ja masinate üksikosade valmistamine." (Postimees 7.02.1942)
Seosed Reinholdi Niagara ja 1930. aastatel Tartus Aleksandri 111-a tegutsenud Jalgrattaosade, nikeldamis- ja metallitööstuse
NIAGARA, H. SAARIK vahel pole teada.
|
NIAGARA embleem (Standard mudel) ja oletatavad NIAGARA embleemid (World-Eagle, The Lion-Cycle, Alepo, Ilmarine).
Hindrek Kuke kogu (puitvarrel), Janis Sereginsi jalgrattamuuseum Lätis (rohelisel taustal), Margus Tiitsmaa kogu (Alepo)
/kõik via Priit Kasikov/, Sander Sabolotni kogu (The Lion-Cycle).
|
|
AUG. KÜTTIM (30-40)
Aug. Küttim'i mehaanikatööstus (30) - Eesti jalgratta-tööstus Aug. Küttim (32) - Aug. Küttim, Jalgrattatööstus (31-40)
Tallinn, Väike Tartu mnt 24 (30-35) - Sakala 7 (39-1940)
1931: "... Jalgrattad on valmistatud Rootsi ja Inglise terastorudest, mis meie teedele vastavad. Oleme valmistanud ka Eesti
ja Läti sõjaväele jalgrattaid. Emaileerimine kõige parema värviga. ... Jalgrataste hinnad 85 krooni alates ja kallimad."
1932. aasta septembris näitas A. Küttim oma jalgrattaid Tallinnas toimunud 8. Eesti näitus-messil:
"Muuseas näitab kodumaa metallitööstus oma võimeid jalgrataste valmistamisel. Esineb Aug. Küttimi tööstus Tallinnas. On
välja pandud niihästi daamide kui ka härrade rattaid mitmesuguses valikus. Tooresmaterjalina tarvitatav õõnesteras, samuti
rattad, hammasrattad, sadulad ja muud osad tulevad välismaalt, kuid hiljem kavatsetakse ka osade valmistamist alustada kodumaal.
Tööstuse omanik kurdab tollitariifi pärast, mis jalgratta osadelt nõuab kogusummas kõrgemat tolli kui valmisrattalt. Muidu
minevat ettevõte hästi ja tööd olevat alati." (Postimees 6.09.1932)
1932: "Valmistab uusi jalgrattaid, raame, harusid, muhve, parandab jalgrattaid. Emaileerib ahjus, põletatud lakiga."
1937: valmistab meeste ja naiste jalgrattaid.
Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas 6/1935 ilmus KTK äriregistri sissekanne, mille põhjal "August Küttim jätkab äritegevust, pidades
Tallinnas, Väike Tartu mnt 24, lukusepatööstust ja jalgratta- ning elektriäri, firma all "Aug. Küttim"."
1937. aastal valmistas August Küttimi töökoda rootsi terastorudest meeste- ja naisterattaid, rattaraame jm osi, tegi emaileerimis-
ja parandustöid. A. Küttim oli selleks ajaks tegutsenud oma erialal juba üle 30 aasta. Alguses oli ta rajanud väikese töökoja,
hiljem selle juurde ka äri. (Maa Hääl 23.04.1937)
Võimalikud AUG. KÜTTIM'i jalgrattad (kaldkirjas kaheldavad margid, mida müüdi Aug. Küttimi äris):
|
A. KÜTTIM |
(31-32) |
|
|
|
|
|
|
DOLLAR USA |
(31-32) |
|
|
|
|
|
|
IDROTT |
(31-32) |
|
|
|
|
|
|
L.B.C. |
(31-32) |
|
|
|
|
|
|
PALADIN |
(31-32) |
|
|
|
|
|
|
ROYAL |
(31-32) |
|
|
|
|
|
|
SPLENDID |
(31-32) |
|
|
|
|
|
|
|
ALEX. LAUR (1925-41)
Alex. Laur, mehaanika- ja lukusepatööstus (26) - Alex. Laur, mehaanikatööstus (27) - Alex. Laur, mehaanika- ja jalgrattatööstus
(28-40) - Alex Laur'i mehaanikatööstus (41)
Tartu, Holmi 7 (26-1932) - Holmi 1/3 (1932-40) - Narva 23 (41)
1927: "valmistab uusi jalgrattaid"
1929-1932: "emaileerib jalgrattaid vastupidavalt, valmistab ka uusi, mis vastupidavad kodumaa teedel"
1934: "valmistab ja emaileerib uusi jalgrattaid ja nende üksikuid uusi osasid"
1940: "valmistame uusi jalgrattaid ja nende üksikosi"
1941, oktoober: "võetakse vastu igasuguseid parandustöid ja tellimisi"
Tööstuse omanikuks oli Aleksander Laur. Lisaks jalgratastele valmistati ka traatvõrkaedu, mille kudumiseks vajalikud masinad
olid A. Lauri enda konstrueeritud ja oma tööstuses valmistatud ning mida tellimisel ehitati ka teistele soovijatele.
|
|
VOLD. LAANBERG (1936?-40), äri (32-40)
Vold. Laanberg, Jalgrataste ja elektritarvete tööstus (37-40) - Vold. Laanberg'i jalgratta ja elektriarmatuuri tööstus ning äri
(40) - Armatuuridetööstus ja kauplus Vold Laanberg (39) - V. Laanberg, jalgratta- ja armatuuridetööstus (36)
Tallinn, (Suur) Tartu mnt 42 (1936?-40), Saali 2 (38)
äri: Tallinn, (Suur) Tartu mnt 42 (32-40), jr-osade äri Laadaplats 10 (1939- ) - Suur Tartu mnt 2 (1938) - Laadaplats 10 (34-1938)
1936. a. oktoobris registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris muudatus, mille järgi Voldemar Laanberg jätkas äritegevust,
avades "Suur-Tartu mnt 42 endise firma V. Laanberg all jalgratta- ja armatuuridetööstuse", pidades edasi samas asunud jalgratta- ja
elektritarvetekauplust ja Tallinnas Laadaplats 10 asunud jalgrattaosadekauplust (Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 22/1936).
1939: "kaubaveojalgrattaid ja kärusid ostate soodsasti otse tööstusest, valmistan ka eritellimisel"
1939: "Suures valikus kodu- ja välismaa jalgrattaid, rattaraame ja nende osi. Oma tööstus ja kauplus. Minu tööstuses valmistatud
kaubaveokärud ja jalgrattad on valmistatud heast materjalist mitmesuguste tehniliste uuenduste ja paremustega. Töö kvaliteedi tagab
15-a. praktika. Valmistan ka eritellimise peale ostjate soovi kohaselt."
Voldemar Laanberg ehitas kolmerattalisi kaubaveojalgrattaid.
Voldemar Laanberg (31.08.1894-12.06.1943) küüditati koos abikaasa ja kahe tütrega Siberisse. Abikaasa Melanie ning tütred Tony (Tooni)
ja Esta tulid 1947 tagasi Eestisse, arreteeriti ja saadeti uuesti Siberisse 1949, vabanesid 1950-52 ja saadeti tagasi asumisele,
vabanesid lõplikult 1958.
Pildil V. Laanbergi reklaam Päevalehes 18.09.1939 (klikkides suurem pilt).
/www.okupatsioon.ee jm/
|
|
A. ÖÖPIK / EDDA (38-40)
A. Ööpik, Jalgratta-, foto- ja raadioäri (38-40)
Tallinn, Vene 1 (6.04.1939-40) - Pärnu mnt 6 (38-5.04.1939) - Telliskivi 46-26 (38)
Aleksander Ööpik reklaamis Edda kaubaveojalgrattaid nii "otse oma tööstusest" kui "valmistab F-a Edda Eestis".
1938: "Eestis valm kaubaveo-jalgratas", "valmistab F-a Edda Eestis, ainumüügikoht A. Ööpik"
1938. a. sügisel toimunud 31. Tallinna põllumajanduse näitusel demonstreeris kaubaveojalgrattaid "Aleksander Ööpik, Telliskivi
46-26".
1939: "Teadaanne! Kuna viimasel ajal on hakatud meie kaubaveo-jalgrattaid järele tegema, siis teatame lgp. ostjaskonnale, et
leiutaja ja kaubaveo-jalgrataste "EDDA" esimene valmistaja Eestis on Firma A. Ööpik Raadio- ja kaubaveo-jalgrataste äri.
Kaubaveo-jalgrattad "EDDA" on tarvitajaskonnas saavutanud täieliku tunnustuse ja näitustel kroonitud I auhindadega."
Päevaleht 3.04.1939)
1940: "otse oma tööstusest ja ärist", "Edda - I Eestis valm. kaubaveo-jalgratas"
/Pildil Kaubaveojalgratta Edda reklaam Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas 14. 04. 1938
(klikkides suurem pilt)./
A. ÖÖPIK'u / EDDA jalgrattaid:
|
EDDA |
(38-40) |
kaubaveojalgratas |
|
|
|
|
|
|
AUG. KALDE (32-39)
Kodumaa jalgratta tööstus Aug. Kalde (end. A. Panksepp) (32) - Aug. Kalde, jalgratta & elektri-tarvete kauplus (32) - Kodumaa
jalgrattatööstus Aug. Kalde (32-35) - A. Kalde jalgrattatööstus (36-39)
Tallinn, Suur-Pärnu mnt 10 (32-33) - Vana Viru 13 (35-39)
August Kalde tööstus tegutses alguses A. Panksepp'a jalgrattatööstuse Rossia endistes ruumides Suur-Pärnu mnt 10 (vt
AUG. PANKSEPP, kes oli oma ettevõtte kolinud Nõmmele oma majja).
1932: "Omas tööstuses valmistatud tugevad jalgrattad; jalgrataste, õmblusmasinate, grammofonide jne parandus; jalgrataste
emaileerimine ja nikeldamine."
1933: "Omas tööstuses valmistatud tugevad jalgrattad, mis võistlematud oma vastupidavuse ja kergusega."
1937. a-l oli A. Kalde tööstuses 10 töölist. 1938 müüs August Kalde majandusministeeriumi andmetel oma tööstuse Endel Arele
(MT E. ARE). Kuid 1939. aasta mais reklaamiti Aug. Kalde jalgrattatööstust, mis asus endistes ruumides
Vana Viru 13 ja kus emaileeriti ja parandati jalgrattaid.
August Kalde (27.03.1890-?) tegutses iseseisva metallitöösturina alates 1921. a-st, erialaks oli jalgrataste ja nende osade
valmistamine (album Tallinna Metallitöösturite Ühing (1937)).
|
|
AS KAPSI & KO (1919-1940)
Tallinn, Harju 46 (1921-39) - Väike Karja 1 (20)
Elektritarvete ja mootorsõidukite parandustöökoda Rüütli 15 (38)
Vt AUTOESINDUSED EESTIS
1926. aastal oli AS Kapsi & Ko üheks ärialaks põhikirja järgi "jalgrataste tööstus ja kaubandus"
1937: "Kroomrattad oma tööstusest."
(1929-31 müüdi jalgrattaid Excelsior, The Royal Cycle, Royal Velo, Virginia, Maraton, Runwell. 1937-38 müüdi (ja võimalik, et
esindati Eestis) jalgrattaid Hercules (Inglise), Raleigh (Inglise), Diamant (Elite Diamantwerke AG, ka kaubaveojr-d), Bora
(Brennabor Werke AG), Sirius (Triumph Werke AG), Pfeil (L. Bauer & Co), Eldi, Kurmark, Alpina, Rialto, Cyklon.)
|
|
F. REINSON / F. REINSAR (1928-1937-39)
F. Reinson, jalgrataste ja viilitööstus (1937- ) - F. Reinsar'i mehaaniline jalgratta- ja viilitööstus (39)
Pärnu, Allika 3 (1937-39)
1937. a. jaanuaris viis F. Reinson oma 1928. a-l avatud jalgrataste ja viilitööstuse J. Neemanni juurest uude asukohta Allika 3.
1937: "uute rataste ja üksikosade valmistamine", jalgrataste parandused ja värvimine, uute viilide valmistamine
1939: "valmistab uusi tugevaid jalgrattaid, nende osi, parandustöid ja kindlat emaileerimist"
|
J. NEEMANN / J. NEEM (1900-1937-38)
Pärnu, Jänesselja 19 (29-32) - Tallinna mnt 19 (1937) - Laadaplats 14 (1937-38)
1932: valmistati jalgrattaid
1937: valmistati jalgrattaid ja tehti parandustöid; sama aasta hilissuvel viis J. Neem oma jalgrattatööstuse uude asukohta oma
majja Laadaplats 14
1938: "jalgratta eriteadlasena kauaaegsetel kogemustel valmistan jalgrattaid"
|
J. NEEMANN JA F. REINSON (33-1937) / J. NEEMANN (29-32) / F. REINSON (1928- )
Mehaanik F. Reinson (1928) - J. Neemann (29) - Jalgrataste tööstus ja kauplus J. Neemann (32) - J. Neemann ja F. Reinson (33) -
Kodumaa jalgratta tööstus ja viilitööstus J. Neemann ja F. Reinson (36)
Pärnu, Jänesselja 19 (1928-33) - Tallinna mnt 19 (36-1937)
J. Neemann ja F. Reinson reklaamisid oma ärisid ja tööstusi mõnikord eraldi, mõnikord koos. 1937. a. jaanuaris viis F. Reinson
oma jalgrataste ja viilitööstuse uude asukohta ja sellest ajast tegutsesid firmad eraldi (vt J. NEEM ja F. REINSAR
(nimed eestistatud)).
J. Neemanni firma asutati juba 1900. aastal.
1. juulil 1928 avas mehaanik F. Reinson oma "Inglise, Daani ja Tshehho-Slovakkia vabrikute" jalgrataste ja jalgrattaosade äri
aadressil Jänesselja 19; samas asus ka parandus- ja emaileerimistöökoda.
1929. a. kevadel asus asunud J. Neemanni äri samuti Jänesselja 19.
1932 valmistas Jalgrataste tööstus ja kauplus J. Neemann uusi jalgrattaid.
1933 müüs J. Neemanni ja F. Reinsoni äri "kodumaal valmistatud jalgrattaid Brampton"; oma tööstuses valmistati porialudu.
1936. a. Pärnu Põllumeeste Seltsi korraldatud Põllumajanduse-, tööstuse- ja käsitöö näitusel Pärnus demonstreeris J. Neemann'i
ja F. Reinson'i tööstus omavalmistatud jalgrattaid ja viile. Trükitud näituse nimekirjas avaldatud reklaamis soovitati "soodsate
hindadega oma tööstuses valmistatud tugevaid Eesti teeoludele kohaseid jalgrattaid ja nende osi".
|
|
A. E. NESTRA (32-37)
A. E. Nestra, Mehaanikatööstus (37) - Mehaanika- ja jalgrattatööstus A. E. Nestra (32)
Tartu, Holmi 26 (32-37)
1932: "Valmistan moodsaid meeste- ja naisterahva jalgrattaid, mis eriti vastupidavad ja kohased meie teedele."
Lisaks jalgrataste osade valmistamine, emaileerimine ja lakeerimine, parandamine; auto, mootorite ja masinate
osade valmistamine.
1936: "Mootorrataste ja jalgrataste emaileerimine. Uute jalgrataste valmistamine tellimise peale. Töökoda uuema
aja nõuetele vastava sisseseadega."
1937: "valmistan uusi jalgrattaid"
|
|
EVALD PURKIN (37)
Tallinn, Liiva 4-29 (37)
1937. a. 30. Tallinna põllumajanduse näitusel eksponeeris Evald Purkin "kolmerattaga jalgrattaid kraamiveoks".
|
|
A. NURK (36-37)
A. Nurk, jalgrattatööstus (36)
Tartu, Riia 24 (36) / Riia 44 (37)
1936: "Valmistan uusi ning teen kõiksugu jalgratta parandustöid".
|
|
ALFRED HAUSBERG (36)
Alfred Hausberg, mehaaniline rauatööstus (36)
Hiiumaa, Ulja ag. 26, Harju k. (36)
1936: "Valmistan doppelt raamiga jalgrattaid Rootsi torudest. Inglisosadest", veel valmistas raudvoodeid.
|
|
AUG. PANKSEPP / ROSSIA (22-35)
Aug. Panksepp, mehaanika töökoda (22) - Rossia Jalgratastetööstus, Aug. Panksepp (27) - Rossia Jalgratastetööstus (27-30) -
Aug. Panksepp, jalgrattatööstus (32-34) - Aug. Panksepp, jalgratta- ja lapsevankritööstus (27-35)
Tallinn, töökoda Peetri plats ( -1922) - töökoda Väike Pärnu mnt 26a (1922- ) - kauplus Suur Pärnu mnt 12
(23-27), tööstus Tõnismäe 18 (22-26) - Suur Pärnu mnt 10 (30-31) - Nõmme, Põllu 12 (32-35); äri Raudtee 13 /jaama vastas/ (34)
Abikauplus Tartu, Raatuse 10 (1927- ); müügikohad K. Kriis Võrus ja Jakobson Kuressaares (27)
1922. aasta 20. aprillil avas töökoja uuesti, suuremates ruumides.
1923. aastal valmistas mehaanikatöökojas raudvoodeid, äris müüs õmblusmasinaid ja koorelahutajaid.
1925. aasta septembris peetud Viljandi näitusel eksponeeris Panksepp oma jalgrattaid: "Ed./?/ Panksepp ("Rossia") Tallinnast
on näitusele toonud mitmed omatööstuse jalgrattad, mis torkavad silma oma tugeva ehituse poolest ja on selle juures ka kaunis
nägusad. Jalgrattad sarnanevad endise Riia "Leutneri" vabriku omadele. Ed. Panksepa ("Rossia") tööstus on alles võrdlemisi
hiljuti asutatud, kuid võistleb tugevasti teiste samalaadiliste tööstustega Eestis." (Sakala 22.09.1925)
1926: ""Rossia" jalgrattaid (end. Leutner), mida enne Riias valmistati, valmistatakse nüüd Eestis, ning on samas headuses, mis
ennegi. Raamid on pika ehitusega, välismuhvidega ja ilusa väljanägemisega. Seda tõendab ka see, et jalgrattad näitusel said I
auhinna, suure hõbeauraha. Praegu on rattaid ladus suurem tagavara. Eksituse ärahoidmiseks teatan, et minul on ainuõigus Eestis
"Rossia" jalgrataste peale ega mina ole ühelegi ärile neis rattaid jällemüügiks annud." (Päevaleht 31.03.1926)
Jalgrataste ehitamisel "tarvitatakse parimates Rootsi tehastes valmistatud osasid ... Tuleval hooajal loodetakse "Rossia"
jalgrattaid turule lasta 1000 ümber." (Waba Maa 27.06.1926). Tööstuses oli ametis 6 töölist.
1927: ""Rossia" Jalgratastetööstus on omandanud ainuõiguse "Rossia" jalgrataste peale ja hoiatab seda firmat järele võltsimast,
nagu seda mõned alanud teevad, nimetades oma äris olevaid jalgrattaid "Rossiadeks", milledel aga tegelikult ei ole midagi ühist,
vaid on see ainult reklaam. Panksepa "Rossia" jalgrattad on valmistatud täiesti nendest osadest, milledest Leutnergi "Rossia"
jalgrattaid valmistas. "Rossia" jalgrattad on omandanud suure kuulsuse oma vastupidavusega ning on igalpool näitustel saanud
esimesed auhinnad. Jalgrattad on alati saadaval tööstuse laost, Suur Pärnu mnt. nr. 12. Aug. Panksepp."
Tõenäoliselt 1932. a-l kolis A. Panksepp tööstuse Nõmmele oma majja (endistes ruumides Suur Pärnu mnt 10 tegutses edasi August
Kalde jalgrattatööstus - vt AUG. KALDE), kus valmistas jalgrattaosi (juhtrauad, sadulakonksud, pakiraamid
jne). 1934. a. märtsis asus Aug. Pankseppa jalgrattatööstuse äri Nõmmel jaama vastas Raudtee 13 ning seal müüdi lapsevankreid,
raudvoodeid, jalgrattaosi, ehitustarbeid, lukke, praeahje, katuseplekki jms.
August Panksepp (19.09.1881-?) tegutses iseseisva metallitöösturina alates 1909. a-st, oli tegev Tallinna Metallitöösturite
Ühingus ja veel 1937. a-l märgiti tema erialana jalgrataste valmistamine (album Tallinna Metallitöösturite Ühing (1937)).
AUG. PANKSEPP'a jalgrattaid:
A. Panksepp'a jalgrattatööstuse Rossia kataloog, mudelid Nr 50, 51, 52 ja 53.
Erakogu /via Priit Kasikov/.
A. Panksepp'a jalgratta ROSSIA mudel 53 embleem (Priit Kasikovi kogu), mudel 52 embleem (Hindrek Kuke kogu /via Priit Kasikov/)
ja rattakella kapsel (Erakogu /via Priit Kasikov/).
|
|
ED. OTSING & KO - Firma OTSING (1888-36) - JULIUS MÜLLER (37-1940)
Julius Müller (1940) - Julius Müller, endine Firma Otsing (37) - Firma Otsing, om. Jul. Müller (35) - Firma Otsing (32-36) -
Firma Ed. Otsing, mehaanika, jalgrataste ja automobiilide tööstus (24) - Ed. Otsing & Co, mehanika, automobilide, jalg- ja
mootorrataste tööstus (11) - Otsing´i mehanika töötuba (01)
Tartu, Rüütli 8 (01) - Rüütli 13 (26-1940) - Rüütli 11 (11-24)
Tartus 1888. aastal asutatud Ed. Otsing & Ko oli 1911. aastal A. Leutner & Ko "Rossija" ja Corona tehase jalgrataste, Provodniku
autorehvide ja Minimax tulekustutite ainumüüja Tartus. Lisaks müüs äri teiste vabrikute jalgrattaid, igasuguseid jalg- ja
mootorrataste ning autode osi, Vacuum Oil Company õlisid ja määrdeid; tegi kõiksuguseid parandus-, nikeldamis- ja emaileerimistöid;
teostati elektri- ja telefonipaigaldustöid jne. Vahetult enne I maailmasõda oli Ed. Otsing & Ko NSU autode ainumüüja Liivimaal (vt
AUTOESINDUSED).
1920. a-tel ja 1930. a-te alguses müüdi jalgrattaid ja kõiki sinna juurde kuuluvaid tarbeid, vahepeal ka autosid, mootorrattaid ja
varuosi. Töökojas parandati autosid, mootorrattaid ja jalgrattaid, tehti emaileerimistöid. Viimase jaoks ehitati spetsiaalne
180-kraadise kuumuse saavutav ahi.
Hiljemalt 1933. aastal sai Firma Otsing omanikuks Julius Müller. 1940. aastal tegeles tema töökoda igasuguste mootorsõidukite
parandamise, silindrite puurimise ning jalgrataste emailimise ja parandamisega.
1911. aastal monteeriti välismaa osadest jalgrattaid ("Et tööstus elektri- ja naftamootorite jõuul ja kõige uuemate abinõuudega
töötab, siis saavad kõik mehanikatööd ruttu, hästi ja odavalt tehtud ja saavad ka uued jalgrattad, kõige paremates välja- ja Venemaa
vabrikutes tehtud jagudest kokku pandud igaühe tellija maitse järele.")
1924: "soovitab suures väljavalikus jalgrattaid, valmistatud paremast Rootsi terasest"
1933: "äris on müügil oma tööstuses valmistatud ja ka välismaa parimate vabrikute jalgrattaid"
1934. aastal valmistati töökojas igasuguseid jalgrattaosi ja "tellimise peale jalgrattaid, millised näitustel rea auhindu omandanud".
Julius Müller (21.01.1888-22.09.1942) küüditati koos abikaasa Therese ja kasutütre Hellaga Siberisse. Julius suri vangilaagris, Therese
ja Hella vabanesid 1954.
/www.okupatsioon.ee jm/
|
|
LEONID VALOIS (1873-1934?)
Masinameister Valois (90) - Leonid Valois, Jalgratta tööstus, asut 1873 (22-24) - Leonid Valois, Jalgratta parandus- ja
mehaanikatööstus (34) - Leonid Valois, mehhaanikatööstus (34)
Tartu, Küütri ( -1890) - Vene 7 (1890- ) - Riia 24 (22-24) - Aleksandri 8 (32) - Aleksandri 111a ( -1934?)
1890. aastal tegi masinameister Valois igasuguseid mehaanikatöid, parandusi ja rauatreimistöid. Laos olid mitmesugused pritsid,
masinad jm.
1922. aastal parandati jalgrattaid ja valmistati neile uusi osasid, parandati õmblusmasinaid, parandati ja ehitati ümber relvi.
1923. aastal ehitati oma töökojas uusi jalgrattaid ja tehti igasuguseid jalgrataste parandustöid.
1932. a-l parandati ja emaileeriti jalgrattaid ning valmistati uusi raame.
1934. a. oktoobris teatati Kaubandus-Tööstuskoja äriregistrile mehhaanikatööstuse Leonid Valois, Tartu, Aleksandri 111a,
lõpetamisest ning samal aadressil registreeriti HANS SAARIKU NIAGARA (Kaubandus-Tööstuskoja
Teataja 22/1934).
|
|
J. SUITS (25-34), äri (1907-36)
Viljandi, Tartu 55 (25-27) - Tartu 4 (28) - Tallinna 5 (31) - Lossi 37 / Posti nurk (34-36)
Juhan Suits pidas Viljandis jalgrataste, laskeriistade, grammofonide, raadioaparaatide jne äri.
1925: "... oma töökojas valmistatud meeste- ja naisterahva jalgrattad ..."
1926: "Soovitan ... omas töökojas valmistatud meesterahva ja naisterahva jalgrattaid, mis oma väljanägemise ja kerge
käigu poolest väljaspool võistlust. ... Emaileerin ja parandan igasug. jalgrattaid."
1927. aasta septembris peetud Viljandi näitusel eksponeeris J. Suits oma töökojas valmistatud jalgrattaid: "J. Suitsu
poolt esitatud ratastekogu on tõestuseks, et meie teedele kõige kohasemaid jalgrattaid võib valmistada ikkagi ainult
kodumaa tööstus. Muidugi on siin üksikud osad tellitud väljamaalt, kuid konstruktsioon on eriti meie halbadele teedele
vastavalt tugev." (Sakala 18. september 1927)
1927: "... Pääle selle laos oma töökojas valmistatud jalgrattad, missugused valmistatud eriti meie teedele vastavalt.
Oma pika raami (52 tolli), ilusa välimuse, kerge käigu ja suure vastupidavuse tõttu on nad jalgrattasõitjatele saanud
eelistavamaks jalgrattaks. Senini on nad kroonitud näitustel igal väljapanekul suurte kuld- ja hõbeaurahadega. Annan
nende kui ka "Göricke" jalgrataste pääle täieliku vastutuse vähemalt aasta kestel. ..."
1928: "... Pääle selle laos oma töökojas valmistatud jalgrattad, eriti meie teedele vastavad pika raami ja toreda
väljanägemisega endine mudel "Leutner", kroonitud väljanäitustel suurte kuld- ja hõbeaurahadega. ..."
1934: "... valmistan oma töökojas jalgrattaid ..."
|
|
K. PAURSON (1928-34)
K. Paurson, jalgratta tööstus (29-34) - K. Paursoni kaalude, jalgratta ja mehaanika tööstus (1928-33)
Tartu, Riia 24 (1928-34)
Asutati 1928. aasta kevadel. Tööstuses valmistati jalgrattaid ("mille juures on silmas peetud meie teede olusid, mispärast siin
valmistatud jalgrattad võrreldes välismaa omadega on kaugelt suurema vastupidavusega") ning igasuguseid kaale ja kaaluvihte;
toodang oli näitustel auhindadega kroonitud. Samuti korrastati ja tembeldati kaale, parandati jalgrattaid ning tehti emaileerimis-
nikeldamis- ja keevitamistöid.
"Tööstus on kiirelt kasvanud ja kasvab päev-päevalt ikka suuremaks" (Postimees 23.11.1928).
K. Paurson konstrueeris ka invaliidisõiduki, "mis võimaldab jalutul käte abil kergelt edasiliikumist" (Postimees 23.11.1929).
1929: "valmistan täielikult meie teedele vastavaid tugeva ehitusega uusi jalgrattaid"
1933: "valmistatakse meie teedele vastavaid tugeva ehitusega jalgrattaid, millised Tartu näitustel saanud mitmel korral kõrgemaid
auhindu."
1934: "K. Paursoni jalgrattatööstus on täielikum uute rataste valmistuse ning paranduse, emaileerimise ja nikelduse tööalal."
|
|
K. PEHKA (1927-34)
K. Pehka jalgrattatööstus (34) - K. Pehka (28-29)
Tartu, Vene 20 (1927-34)
1927: "Teatan ... et olen mehaanika töökojast Velo, Riia 24 lahkunud ja iseseisvalt töökoja
avanud Vene 20. Teen igasuguseid jalgratta parandustöid ning ka uusi jalgrattaid. K. Pehka." (Postimees 10.04.1927)
1928: "Valmistab tellimise peale uusi jalgrattaid igas mõõdus ja hinnas. Vastutus uute kui ka vanade parandatud jalgratta
raamide eest 3 aasta peale."
1934: "Valmistan uusi jalgrattaid ja nende osi. Jalgrataste emaileerimine ja parandustööd."
|
|
G. LEETBERG / G. LEETBERG & POEG (enne I ms, 1925-29), äri (25-38)
Rakvere, Tallinna 19 (25-26) - Lai 8 (1929-38)
Gustav Leetberg oli mehaanikatöökoja ja kaupluse omanik, üks esimesi Rakvere autoentusiaste. Ta ehitas jalgrattaid juba enne
I maailmasõda, sellest ajast on üks sportratas VIRU ka säilinud. 1925 taasalustati jalgrataste valmistamist. 1926-28 reklaamiti
oma tööstuse jalgrattaid sageli näiteks kohalikus ajalehes Wirulane.
1926: "Rakveresse uus jalgratta töökoda "Wiru" asutatud. Juba üle 20 aasta tagasi asutas tuntud mehaanik G. Leetberg oma töökojas
jalgratta töökoja; selles töökojas valmistatud uued jalgrattad leidsid suurt poolehoidu tarvitajate juures. 1925. alustas sama
G. Leetberg uuesti katkestatud tööd ja tänavu suve hooajal laseb suurema hulga oma tehtud jalgrattaid Rakveres müügile."
(Virulane 23.01.1926)
1929: "... jalgrattad Viru, mis kodumaa töö ja oma headuse poolest laialt tuntud ..."
Täpselt kui kaua ja kui palju G. Leetberg jalgrattaid valmistas, pole teada. Leetbergi äri tegutses Rakveres erinevate
nimede (G. Leetberg, Firma G(ustav). Leetberg & Poeg, F-a A. Leetberg, KM A. Leetberg) all tõenäoliselt kuni 1940. a-ni.
G. LEETBERG'i jalgrattaid:
|
G. Leetbergi rattakella kapsel.
Ilmar Tiitsmaa kogu /via Priit Kasikov/.
|
|
P. LESTA (1925-38)
P. Lesta, Mehaanika- ja jalgratta tööstus, asut 1925 (38)
Tartu, Fortuuna 16 (28-34) - Narva 2 (38)
1928: "teen tellimise peale uusi jalgrattaid"
Samal aastal tegeles P. Lesta tööstus veel jalgrataste emaileerimise ja nikeldamisega, parandas õmblus- ja kirjutusmasinaid,
grammofone, raadioaparaate, koorelahutajaid.
|
|
A. EICHE (1919-33)
A. J. Eiche mootor- ja jalgrataste töötuba (33) - Mehaanika töökoda A. Eiche (27-32) - Mehaanik Eiche (27)
Võru, Kreuzwaldi 36 (27-33)
1927: "Teatan, et olen avanud jalgrataste tööstuse, kus saavad inglise osadest valmistatud uued tugevad, kena välimusega ja kerge
käiguga jalgrattad "firma Eiche". Nimetatud jalgrattad ei ole mitte mõne endise mudeli järele tehtud (näit. nagu nüüd tihti
kuulutatakse: end. Rossia, mis aga tõeliselt on ainult reklaam) vaid täitsa iseseisvalt väljatöötatud, kõige uuemate nõuete
kohaselt. Loodan, et leian palju ostjaid, kes oma kodumaa tööd oskavad hinnata." (Võru Teataja 14.04.1927)
Samal ajal müüs Eiche veel jalgrattaid Swift ja Royal-Enfield ning igasuguseid jalgrattaosi ja -tarbeid.
A. Eiche oli varem töötanud Venemaal, seejärel Tartus, Narvas ja Valgas. Võrru saabudes asutas ta 1919. aastal oma mehaanikatöökoja.
(Elu 21.12.1927)
1932 parandas A. Eiche jalgrattaid, mootorrattaid, laskeriistu jm; 1933 parandas relvi ja ehitas rihmaveoga mootorrattaid ümber
ketiveole.
EICHE jalgrattaid:
|
|
A. RAMMO (11-14)
Tallinn, töökoda Viru 13 (1911- ) - Valli 6 (12-14)
1914: "tellimise peale valmistan jalgrattaid"
A. Rammo müüs oma autoparandustöökojas veel autotarbeid (akud, magneetod, küünlad, manomeetrid, laternad, pasunad jne), bensiini,
rehve (Continental, Provodnik, Treugolnik), jalgrattaid (Dürkopp, Sterling); oli Michelin & Cie rehvide esindaja Eestis.
|
|
ED. KIWI (11-14)
Ed. Kiwi mehanika-tööstus (14) - Ed. Kiwi mehanika-töökoda (11-12)
Tartu, Peterburi 29 (11-12) - Holmi 7 (14)
1911: "soovitan oma töökojas valmistatud uusi jalgrattaid, kõige parematest väljamaa jagudest"
1912: "soovitan oma töökojas valmistatud 1. kl. jalgrattaid ilusa ehitusega, kerge käigu ja hea vastupidamisega"
1914: "jalgrataste valmistamine"
"Soovitan vedrutava apparadiga uusi jalgrattaid, mille läbi põrutus jalgratta juures ära kaob, vedru apparat hoiab jalgratast
mitmesuguste katkemiste eest, nagu ratta kaheksaks minemise ja torude mõranemise eest. Selle uue apparadi läbi on jalgrattaga
väga pehme sõita. Suures väljavalikus kõiksugu värsket jalgratta materjali. Tellimised ja parandused saavad korralikult tehtud.
Olen oma tööstust palju suurendanud ja igapidi täiendanud. Töötamine mootori jõul. Et suurel hulgal uusi jalgrattaid valmistan,
teen hinnad tänavu odavamad, kui kunagi enne." (Postimees 29.03.1914)
1912. aastal tehti Ed. Kiwi töökojas veel jalgrataste parandus- ja ümberehitustöid, emaileerimist, nikeldamist, parandati
õmblusmasinaid, koorelahutajaid, kudumismasinaid jne. Valmistati ka piksevardaid.
|
|
MATADOR, JOHN SCHÜMANN & KO (97-06, jalgrattad 97-1905)
John Schümann & Ko (97-06) / Jalgratta-vabrik "Matador" (01-05) / The Matador Cycle Manufactory (98)
Tallinn, kontor Vene 218 (98-01) - Vene 29 (04-06)
1897: "Tallinna Matador-jalgratta vabriku J. Schümann & Co pää-agentuur "Põllumehe" kontor Jurjevis, Peterburi uul. 3.
Hinnakirjad!" (Postimees 23.05.1897)
1898: "Jalgrattad John Schümann & Komp. Matador-jalgratta-vabrikust ("The Matador Cycle Manufactory") Tallinnas on ja jäävad
kõige paremateks. Nende asjatundlik ehitus, laitmata tore väljanägemine ja ainult hoolega välja otsitud materjali tarvitamine
teevad neid esimesteks ratasteks, mis ülepää olemas. Kes üht kõigiti väljavalitud pikasõidu jalgratast soovib, ostab
"Matador-masina". Abikauplus Moskvas, Stoleshnikov pereulok nr. 8. Agendid: Peterburis, Jurjevis (Tartus), Pihkvas, Dünaburis,
Vitebskis, Rjasanis, Tuulas, Kalugas, Kurskis, Orelis, Voroneshis, Harkovis, Jekaterinoslavis, Rostovis Doni jõe ääres,
Jekaterinodaris, Vladikavkasis, Bakus, Tiflisis, Batumis, Simferopolis, Odessas, Kishinevis, Elisavetgradis, Brest-Litovskis,
Novorossiskis, Blagoveshtshenskis, Omskis. Kus asjaajajaid veel mitte ei ole, sääl otsitakse selleks ustavaid mehi." (Eesti
Postimees 18.06.1898)
1898: "Matador jalgrataste pääl võideti 1898. a. Eestimaal:
Tallinnas, 28. juunil - 3 auhinda (1 I, 1 II, 1 III)
Haapsalus, 12. juulil - 4 auhinda (2 II, 2 III)
Tallinnas, 19. juulil - 13 auhinda (4 I, 3 II, 6 III)
Paides, 16. juulil - 4 auhinda (2 I, 2 III)
Tallinnas, 28. juulil - tunni- ja verstasõit
Tallinnas, 2. aug. - 12 auhinda (4 I, 4 II, 4 III)
Paides, 16. aug. - tunnisõit
Matador jalgrattaid soovitavad 90 rublast pääle The Matador Cycle Manufactory John Schümann & Co. Vabriku kontor
Tallinnas, Vene uul. nr. 218." (Eesti Postimees 3.09.1898)
1898: "Praegu olen saanud kõige uuema selle aasta viisi järele tehtud jalgrattaid "The Matador Cycle Manufactory" John Schümann'i
vabrikust ja soovitan kõigile rattasõidu armastajatele, niihästi võidusõiduks kui ka muidu lõbusõiduks, väga kerged (28n.)
ilusaid ja kaua kestvaid jalgrattaid haruldase odava hinnaga. "Põllumehe" kontor Jurjevis, Peterburi uul. nr. 3." (Postimees
23.05.1898)
1900: "Matador-jalgrattad on kõige paremad. Jalgratta-vabrik "Matador" John Schümann ja komp. Tallinnas, Vene uul. nr. 218.
Tähele panna! Partii uusi (mineva-aastaseid), kui ka pruugitud jalgrattaid 45 rublast pääle on ruumipuudusel müüa." (Eesti
Postimees 22.06.1900)
1901: "Matador-jalgrattad annavad ostjale kõige suurema kindluse, sest et vabrik siinsamas on. Kõige odavamad hinnad 80 rublast
pääle kuni 165 rublani. Kui mitu jalgratast korraga võetakse, arvatakse veel iseäralised protsendid maha. Meie kõige suurem ja
kõige paremini sisse seatud parandamise jaoskond võtab jalgrataste ning igasugu masinate ja apparatide parandamist ja nikeldamist
oma pääle. Telefon nr. 77. Kontor: Vene uul. nr. 218. Jalgratta-vabrik "Matador" John Schümann ja kom." (Eesti Postimees 7.06.1901)
1904: Matador jalgrattad on kõige vastupidavamad ja ilusamad rattad 1904. a. Iseäranis odavad hinnad: 75, 85, 100, 110, 120, 145
ja 150 rbl. tükk. Priijooksuga ja tagasisõitmise premsega 100 rbl. pääle. Gummid ja tarvitusjaod vabriku hindadega. Oma vabriku
tööde eest pakume kõige suuremat vastutust. Jalgratta-vabrik "Matador" John Schümann & Ko. NB. Pruugitud jalgrattad saavad kõige
kõrgema hinna eest maksuks võetud." (Eesti Postimees 3.06.1904)
1905: "Jalgrataste väljamüük! Jalgrataste valmistamise lõpetamise ja teise tööstuseharu algamise pärast müüme meie kõige paremad
jalgrattad, nõnda kaua kui tagavara ulatab, vabriku hindadega ja veel odavamalt. Jalgratta vabrik "Matador". John Schümann ja Ko.
Telefon nr. 77. Kontor ja vabrik Vene uul. nr. 29." (Uus Aeg 4.06.1905)
1895. aastal tegutses Tallinnas Pikk 302 von Glehni majas äri Krausp ja Schümann, mis müüs õmblusmasinaid. Jalgrattavabrikust
Matador ja firmast John Schümann & Komp. pärinevad seni leitud varaseimad teated aastast 1897. 1904 reklaamiti veel jalgrataste
valmistamist, aga Schümanni jalgrattavabrik Matador teostas ka igasuguseid muid töid: "Jalgratta-vabrik "Matador" John Schümann & Ko
Tallinnas, Vene uul. nr 29, Kõnetraat nr. 77, võtab kõige odavamate hindadega (sest et masinatöö) kõiksugu enda ametisse puutuvaid
töid teha, nagu: plekisepa, lukusepa, sepa, treimise ja freesimise, nikeldamise, maaldri ja lakeerimise töösid. Plekkvannide
ehitamine. Kastrulite, theemasinate jne. tinutamine. Jalgrataste, motorvankrite ja muude masinate, ka õmblusmasinate parandamine.
Hauaristid, haua-aiad, aknavõred jne. Võlvid, hammasrattad, hammastulbad jne. Igasugu asjade, nagu thee- ja kohvimasinate, lühtrite,
ristiplaatide jne. hõbepuhas nikeldamine. Puust, rauast ja plekist asjade värvimine ja lakeerimine." (Eesti Postimees 9.09.1904)
1905 kuulutati: "Jalgrataste parandamist, nikeldamist, emaileerimist jne. toimetab hästi ja odavalt vastutuse all jalgratta-vabrik
"Matador" John Schümann & Ko." (Eesti Postimees 29.06.1905)
1906. aasta mais müüs John Schümann & Co omahinnaga ja odavamalt 500 jalgratast, üksikosi, tegi parandus- ja nikeldamistöid ning
müüs ka "juhtumise pärast mõned peaaegu uued motor-rattad" (Päevaleht 1.05.1906). Omavalmistatud jalgrattaid ei nimetatud, kuid
soovijaile saadeti tasuta katalooge.
Matador jalgrattaid müüsid Eestis näiteks Tartus esmalt Põllumehe kontor ja ilmselt aastast 1900 Eduard Kivastik (müüs ka Riia
vabriku Nordpol rattaid ja oli 1902 Adler rataste peaesindaja Põhja-Liivimaal ja Eestimaal ning 1903-04 koguni Läänemere kubermangudes
ehk Liivi-, Eesti- ja Kuramaal), Narvas H. Paap.
|
MATADORi embleem (Margus Tiitsmaa kogu /via Priit Kasikov/); MATADORi reklaam (Stanislav Kiriletzi kogust); John Schümanni väljapanek
1899. a. näitusel Sankt-Peterburis (Stanislav Kiriletzi kogust).
|
|
Ameerika jalgrataste töökoda (1903- )
Tartu, Riia 24 (1903- )
1903: "Uus Ameerika jalgrataste töökoda Riia uul. nr. 24, valmistab jalgrattaid. Tellimised ja parandused tehakse vastutuse all
korralikult ja parajate hindadega. Säälsamas ostetakse ja müüdakse pruugituid jalgrattaid ja üüritakse välja." (Postimees 3.05.1903)
|
|
Ilmarine, P. ja K. Martinson / P. ja K. Martinson / Vennad Martinson (01-12)
Tartu, Tamme 2 (01) - Tamme 4 (01) - Kastania-Tamme 4 (02) - Kastania 61 (03-05) - Maarjamõisa 27 (12)
1901: "Meie käest saate kõige paremine uue jalgratta osta, mis Inglise jagudest on kokku säetud. Võtame jalgrattaid parandamiseks
ja emaileerimiseks vastu. Praegu on mitmed vanad rattad müüa. Tamme uul. nr. 2. P. K. Martinson." (Olevik 1.05.1901)
1902: "Jalgrataste valmistamise töökoda "Ilmarine". Jurjevis, Kastania-Tamme uul. nr 4. Ainult Ilmarine jalgrattad saate endale
kõige odavamine muretseda. - Et meil tarviline tööjõud käepärast on, siis saavad ka paranduse tööd ruttu toimetatud. Auupaklikult
P. ja K. Martinson." (Olevik 7.05.1902)
1904: "Valmistame uusi Ilmarine jalgrattaid, võtame paranduse-töösid vastu ja saadame jalgrataste üksikuid jagusid tellimise peale
postiga kodu kätte. P. ja K. Martinson, Jurjevis, Tamme uul." (Olevik 9.06.1904)
1901. aasta augustis soovitas P. K. Martinsonide kaaluvabrik mitmesuguseid kaalusid. 1905. aastal pakkus "P. ja K. Martinson'ide
kaalude- ja tuule-mootorite-äri Jurjevis, Kastania uul. nr. 61" omavalmistatud tuulemootoreid. 1912. aastal pakkusid Vennad
Martinsonid (oma töökojas valmistatud?) tuulemootoreid jahvatamise, rehepeksu jm otstarbeks; kaalusid; patenteeritud, laua külge
kinnitatavaid kohviveskeid.
|
|
S. Pärtelpoeg mehaanikatöökoda (?)
?
"Pühapäeval 8. juunil s.a. varastati Elva kaupmehe M. Levolli aidast must emaileeritud, "Taara" seltsi numbriga 105, kerge
võidusõitmise jalgratas (Halbrenner), mille nikeldatud jagudele nimi "Perry" sisse lõigatud ja esimese toru külge S. Pärtelpoja
mehanika töökoja nimesilt kinnitatud oli. Ratta tüüri (Lenkstange) käepidemed olivad alla poole kõveraks paenutatud. Kes varguse
kohta lähemat teatust teab anda, nõnda et ratast kätte võib saada, saab hääd vaevatasu. Ostmise eest hoiatatakse! Jurjevis,
Raatuse uul. nr. 40. Joh. Keilk." (Postimees 14.06.1903)
|
M O N T E E R I M I N E :
|
A. HILGENDORFF (32), äri (27-32)
A. Hilgendorff, Jalg- ja mootorrattatööstus (32)
Tallinn, Maneezhi 6 (32)
äri: Gonsiori 26 (27-30), Lembitu 7b (29) - Müürivahe 16 (31) - Maneezhi 6 (32)
1932: jalgrattad INDIAN/I.N.D (Inglismaa) "inglise materjalist monteeritud"; "jalg- ja mootorrataste montaa˛hi ja paranduse parim
tööstus"
|
Alexander Hilgendorffi poolt 18.02.1928 patendiametis registreeritud I.N.D. kaubamärk /via Margus Tiitsmaa/ ja I.N.D. embleem
(Meelis Küti kogu /via Priit Kasikov/).
|
|
OÜ TARMO (26), äri (1923-1940)
äri: Tallinn, Veneturg 1 (23-25) - Narva mnt 6 (26-1940) - Pärnu mnt 24 (1940, Natsionaliseeritud OÜ Tarmo)
Vt EESTI AUTOESINDUSED
1926: "jalgrattad, milliseid meie oma tööstuses kokku paneme, on valmistatud inglise osadest"
|
|
AS CHR. S. OJA (24-25)
Tallinn, Narva mnt 6 (24)
1924-25: "töökojas jalgrattad inglise osadest kokku pandud", "jalgrattad oma töökojas valmistatud inglise osadest"
|
? ? ?
|
FR. NIKOLAI (NICOLAI) (1882-14)
Tallinn, Viru tn Palmbergi maja (88) - Viru 330 (95-99) - Viru 7 (06-14)
Seni pole teada, kas Fr. Nikolai valmistas või monteeris ise jalgrattaid või varustas välismaised jalgrattad vaid oma
embleemidega.
Vt EESTI AUTOESINDUSED
|
Fr. Nicolai Record embleemid.
Priit Kasikovi kogu, Hindrek Kuke kogu (puitvarrel) /via Priit Kasikov/.
|
|
ED. PAABU / ED. PAABO (33-37)
Ed. Paabu lukusepa- ja jalgrattatööstus (37) - E. Paabu lukusepa töökoda (33)
Tartu, Pikk 33 ( -1933) - Lao 12 (1933- ) - Riia 51 (1934- ) - Riia 45 (37)
1937: "tehakse igasuguseid töid jalgrataste parandus- ja ehitustöö alal"
|
|
NIAGARA, H. SAARIK (1934?-1937?)
Niagara, Hans Saarik, jalgrattaosade- ja mehhaanikatööstus (34-37) - Niagara, H. Saarik, jalgrattaosade, nikeldamis- ja
metallitööstus (36-37)
Tartu, Aleksandri 111a (1934?-1937?)
1934. a oktoobris registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris ettevõte "Hans Saarik jalgratta osade ja mehhaanikatööstus
Niagara", aadressil Tartu, Aleksandri 111a. Samas lõpetati samal aadressil asunud mehhaanikatööstus LEONID VALOIS.
1937. a. septembris teatati äriregistrile Hans Saariku Niagara tegevuse lõpetamisest (Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 22/1934,
21/1937 jm).
Seosed Hans Saariku Niagara ja K. REINHOLDI NIAGARA vahel pole teada.
|
|
VELO (27-28)
Velo, mehaanika- ja jalgrattatööstus, omanik K. Pau (28) - Velo, mehaanika töökoda (27)
Tartu, Riia 24 (27) - ? ( -31.12.1927) - Lao 6 (1.01.1928- )
1927: "Müüa uusi ja tarvitatud jalgrattaid; jalgrataste parandamine, emailimine ja nikeldamine."
1928: "remonteerin jalgrattaid ja igasuguseid mootoreid"
|
|
eag@unicweb.ee |
| galerii@hot.ee |
|
|
|
|