ESILEHT EESTI AEG UUDISED TEISTE ETTEVÕTETE BUSSID OÜ MOOTOR BUSSID TALLINNA LINNAVALITSUSE LIINIDE BUSSID OÜ AUTOBUSS / VILJANDIMAA AUTOLIINIPIDAJATE ÜHING / Liinipidajad PÄÄRMANN, WERNCKE, TILK, KURI Voldemar Päärmann, Põltsamaa Alustas liinipidajana 1926. aastal koos naisevenna Arnold Ermiga, hiljem tegutses koos noorema venna Kristjan Päärmanniga. 1935 asutas koos teiste liinipidajatega Viljandimaa Liinipidajate Ühingu ja 1940 OÜ Autobuss. Samal aastal oli tema osa ettevõttes 30% ja talle kuulus 5 bussi ja 3 veoautot, lisaks sõiduauto Opel, mida kasutati taksona. V. Päärmanni bussid olid Ameerika ja Inglise päritolu, sh vähemalt üks Morris. Kered ehitati Põltsamaal Edgar Jalakase ja Johannes Võsa ehitus- ja mööblitööstuses. Liinid 1931. a. kevadel: Põltsamaa - Võhma, Viljandi - Põltsamaa - Jõgeva, Põltsamaa - Paide(?). A. W. Werncke / Joachim Werncke, Viljandi 1935. a-st Viljandimaa Liinipidajate Ühing. J. Wernckele kuulus Viljandis ka autoäri (vt AUTOÄRID TEISTES EESTI LINNADES). J. Werncke lahkus ümberasujana Eestist Saksamaale, tegeles seal autoäriga, suri Saksamaal. Liin 1925. a-l: Viljandi - Tarvastu, bussiks aasta alguses 11 hj Ford (T20M), aasta lõpus 10 hj Chevrolet (T20M). Liinid 1931. a. kevadel: Viljandi - Tarvastu - Uue-Suislepa, Viljandi - Suure-Kõpu - Tipu, Viljandi - Kärstna - Tõrva. Liinid 1932. a. kevadel: Viljandi - Suure-Kõpu, Viljandi - Tõrva, Viljandi - Pikasilla, Viljandi - Uue-Kariste, Abja - Uue-Kariste. H. Tilk, Nuia 1935. a-st Viljandimaa Liinipidajate Ühing. Liin 1925. a-l: Abja - Nuia, bussiks 11 hj Ford (T9M). Liinid 1931. a. kevadel: Abja - Nuia - Taagepera, Nuia - Viljandi. 1935. aasta kevadel sõlmis teedeministeerium Eestis bussivedusid teostavate ettevõtjate ja ettevõtetega uued liinilepingud kehtivusajaga 6 aastat (1. aprillini 1942). Vastavalt valitsuse kavale Eesti bussiliikluse tugevdamiseks ja liinide koondamiseks elujõuliste äriühingute kätte nõudis ministeerium tungivalt üksikute liinipidajate ühinemist. Viljandimaa liinipidajate ühise ettevõtte asutamiseni jõuti pärast mõningaid vaidlusi ning 1935. a. mais registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris Viljandimaa Autoliinipidajate Ühing (V.A.Ü.) Päärmann, Werncke, Tilk & Ko. Usaldusühingu tegevusalaks oli autoliinide pidamine ja täisosanikeks olid varasemad iseseisvad liinipidajad Voldemar Päärmann, Peeter Kuri, Joachim Werncke, August Tilk ja Heinrich Tilk. Vastuolude tõttu ei liitunud ettevõttega äsja bussiärisse siirdunud VEPSKO ja Samuel Schugol (kelle pärijatelt võttis V.A.Ü. peagi üle Viljandi linnaliini). 1938 lisandus V.A.Ü. täisosanikuks Richard Werncke ning lahkunud Peeter Kuri asemele tuli Jaan Kuri. 7. veebruaril 1939 muudeti senine usaldusühing 5000.- kroonise osakapitaliga täisühinguks, nimi jäi samaks. 1935. a. suvel teedeministeeriumiga sõlmitud lepingute järgi (kehtivusega 1. aprillini 1942) teenindas V.A.Ü. 12 liini: Suure-Jaani - Olustvere raudtejaam, Viljandi - K.-Jaani - Põltsamaa, Põltsamaa - Aidu - Jõgeva, Põltsamaa - Pilistvere - Võhma, Jõgeva - Puurmanni, Viljandi - Kärstna - Tõrva, Viljandi - Loodi - Nuia, Abja - Nuia - Taagepera, Põltsamaa - Pauastvere - Pajusi vallamaja - Kalana - Rutikvere - Päinurme - Koigi - Paide, Jõgeva - Kantküla - Sadala - Torma - Mustvee, Viljandi - Võhma - Risti, Viljandi - Tarvastu - Pikasilla. 1. detsembrist 1937 võttis V.A.Ü. Samuel Schugol'i ettevõttelt üle Viljandi linnaliini Kesklinn - Vaksal ja Võhma - Risti. 1938. aastal teenindas V.A.Ü. liine Kesklinn - Vaksal (samal aastal läks see liin üle Viljandi linnavalitsusele), Viljandi - Kolga-Jaani - Põltsamaa, Põltsamaa - Aidu - Jõgeva, Viljandi - Tarvastu - Pikasilla, Viljandi - Väluste - Tarvastu, Viljandi - Kärstna - Tõrva, Viljandi - Nuia - Lilli - Taagepera, Viljandi - Võhma - Risti, Abja - Nuia - Taagepera, Põltsamaa - Pilistvere - Võhma, Põltsamaa - Päinurme - Paide, Jõgeva - Sadala - Torma - Mustvee, Suure-Jaani - Olustvere raudteejaam. Viljandis korraldasid liine R. ja F. Werncke, Põltsamaal V. ja K. Päärmann, Nuias A. ja H. Tilk ning Jõgeval J. Kuri. 1939. aasta detsembris kuulus V.A.Ü.-le koos raudtee veoliinidega kokku 17 liini. 1939. aasta detsembris otsustasid V.A.Ü. liikmed reorganiseerida ettevõtte osaühinguks, mille osanikeks said Richard Werncke Viljandist, Voldemar Päärmann Põltsamaalt, August ja Heinrich Tilk Karksi-Nuiast ning Jaan Kuri Jõgevalt. 1940. a. alguses V.A.Ü. tegevus lõpetati ja selle asemele asutati Transport-OÜ Autobuss. Reisijate- ja kaubaveoga tegeleva osaühingu põhikapital oli 100 000.- krooni, juhatusse kuulusid Voldemar Päärmann, Richard Werncke (mõlemad olid ka asjaajaja-direktorid) ja Heinrich Tilk. Mõned OÜ Autobuss liinid 1940. aasta kevadel olid: Viljandi - Väluste - Mustla, Viljandi - Nuia - Taagepera, Põltsamaa - Võhma, Põltsamaa - Viljandi. /Sakala 1935-1940 jm/ Järgneva ülevaate Voldemar Päärmanni elust ja tegevusest on koostanud tema poeg Eldor Päärmann ja tütar Vivian Berg (Päärmann) /via Kaido Mäe/. Voldemar-Johannes Päärmann (1892–21.04.1942) Isa Voldemar-Johannes Päärmann sündis 1892. aastal Kilingi-Nõmme asulas, ema Ella-Eliise Erm 1898. a. Toris. Isa oli pärit 7-lapselisest perest ja kasvas üles talus, kus lapsed pidid maast-madalast tööd tegema. Ta võttis osa Vabadussõjast ja jäi üleajateenijaks, ühtlasi töötades Viljandi õllevabriku autol õllevedajana. Ema töötas Viljandi linavabrikus. Elati Viljandis, kus sündisid ka nende pojad: 1924. a. Arvi ja 1928 a. Eldor. Ema vend Arnold Erm käis kord kaubaveoga Põltsamaal, tagasi tulles rääkis ta isale, et seal on transpordiks ainult hobused, kaubavedu toimetavad voorimehed. Ühiselt peeti plaani võtta mootori ostmiseks laenu, siis teha valmis autobuss ja nii leiaks teenistuse Põltsamaal. Jõukamad inimesed ei nõustunud hakkama laenu käendajaks, keskmikud olid nõus. Laenuga ostetigi auto mootor ja raam, esimese bussi rattakodarad valmistati puust ja kere vineerist. See oli 1926. a. Autobuss liikus Viljandi-Põltsamaa vahet tellimisel. 1929. a. asuti elama Põltsamaale Jõgeva mnt. Rudolf Elbi majja üürikorterisse, seal sündis 1931. a. tütar Vivian. Asutati kolm autoliini: Põltsamaa-Viljandi, Põltsamaa-Võhma, Põltsamaa-Jõgeva. Isa ja tema naisevend sõitsid ise liinidel, hiljem onu Arnold haigestus raskelt (ta oli saanud juba Vabadussõjas haavata), teda opereeriti Tartus, diagnoositi vähk ja peagi ta suri. Isa jagas vara pooleks ja ostis Arnoldi lesele Lilli Ermile juuksuriäri Viljandisse. Kui isa jäi üksinda, võttis ta appi noorema venna Kristjani, kelle abikaasal Hildal oli Kaubasaarel pudupood. Hilda isa Teppo elas Lossi tänaval kohtumaja kõrval ja ta oli voorimees (samas olid tallid ja kuurid). Esialgu tundsid Päärmannid voorimeeste vastuseisu nende tegevusele – konkurents. 1935. a. osteti Pargi tn. krunt autobaasi jaoks. Oli ehitatud 3 veoautot (kauba vedamiseks) ja 5 autobussi (neist 4 olid iga päev liinil ja üks seisis garaažis). 1935. a. asutati Viljandimaa Autoliinipidajate Ühing. Vahepeal koliti Tartu mnt 4 Liivaku majja, naabriks fotograaf Sulev. Majas oli eluruumide kõrval 1 tuba reisijate ooteruumiks ja bussid väljusid maja eest. Autobusside teenustöö edenes, esimesed bussijuhid olid Käär ja Jüris. Kogu tegevus põhines aususel. Bussijuht tõi isale teenitud raha lauale või lauasahtlisse, üle loeti siis, kui selleks oli aega. Arvestati maha, palju kulus kütusele, palju mingile masinaosale. Töömahu kasvades võetu tööle raamatupidaja Alfred Tooming, hilisem gümnaasiumi majandusjuhataja. Isa tegi veel koostööd Lossi tänaval elava teemeister Tarmoga, kellel olid teehöövlid ja teised teeremondimasinad ning kes teid korras hoidis. Heaks koostööpartneriks oli ka peenmehaanik Kongas, kelle töökoda asus Vahe tänaval. 1939. a. lahkus Saksamaale Jõgeva maanteel elav proviisor Rudolf Elbi. Isa ostis tema maja ja peale eluruumide asutas nüüd ka sellesse bussijaama ooteruumi. Lisaks oli muretsetud üks sõiduauto taksona, millega sõitis isa ise vajadusel. Kui oli päevakorras raudtee ehitamine Põltsamaale, kavatses isa tegelema hakata ka võõrastemaja pidamisega. Nõukogude aja saabumisega kõik natsionaliseeriti. 10. juunil 1941. a. kell 5 hommikul tulid meile küüditajad. Isa oli tööl ja ema haiglas, lapsed neljakesi üksi kodus. Kästi vanemal vennal Arvil asjad pakkida. Üks Põltsamaa mees, Lomp, päästis meid, teatades küüditamise korraldajale, et kodus on ainult väikelapsed, meile sosistas, et jookske ruttu kodust ära. Läksimegi, igaüks ise kohta ja pääsesime. Isa tuli õhtul koju meid otsima ja vahistati kohapeal. Isa süüdistati töötamises nõukogude korra vastu, saadeti Põhja-Uurali vangilaagrisse, kus 21. aprillil 1942 maha lasti. Endisest Päärmannile kuuluvast bussibaasist sai Viljandile kuuluv filiaal, mida Viljandi ei kavatsenudki edasi arendada. Hooned, garaažid, töökojad ja seadmed olid kõik samad ja tegevus jäi soiku. Direktoriks sai üks endine autojuht. Kuid Põltsamaast sai rajooni keskus ja tekkis vajadus suurema autopargi järgi. 1952. a. määrati direktoriks Helmuth Rooste ja peainseneriks Ilmar Pallo. Alates sellest ajast hakati autobaasi edasi arendama. Hea meel on sellest, et autobaas jätkas tegevust ka nõukogude ajal, direktorid vaheldusid järjest, aga tänu peainsener I. Pallole, kes tegelikult tööd korraldas, jätkus isa ettevõtmine, küll teisel kujul, kuid ikkagi transpordi vallas. Rõõmustada võib selle üle, et praegune bussijaam on samas paigas, kus isa kord alustas. See on elavaks ning tegutsevaks mälestusmärgiks töökaile ja ettevõtlikele Eesti elu edendajaile – Voldemar Päärmannile, Arnold Ermile ja Kristjan Päärmannile. 1940. aasta suvi, OÜ Autobussi veoautod ja bussid teel Põltsamaalt Kolga-Jaani kaudu Viljandisse kokkutulekule. Fotod: Kaido Mäe kogust. 1940. aasta suvi, OÜ Autobussi veoautod ja bussid teel Põltsamaalt Kolga-Jaani kaudu Viljandisse kokkutulekule. Vasakpoolsel pildil kõige vasakpoolsem Voldemar Päärmann. Fotod: Kaido Mäe kogust. OÜ Autobussi uued RENAULT'd Nr 26 (V-9) ja Nr 27 (V-10) 1940. aastal. Fotod: Kaido Mäe kogust. Tõenäoliselt endine OÜ Autobussi bulldog-RENAULT. Vasakul 1947. a-l Võrus, paremal 1940. a-te lõpus või 1950. a-tel. Kuulus Viljandi autobaasile Nr 8. Fotod: vasakul Eero Olanderi kogust, paremal Heino Tamme album /via Miko Leesment/. OÜ Autobussi STUDEBAKER(?) Nr 13 ja sõiduauto Citroen 1940. aastal. Foto: Kaido Mäe kogust. P. Teeäär'i tööstuses ehitatud V.A.Ü. buss (V-300). Vasakul: P. Teeäär'i tööstuse ees Tallinnas. Foto: Eero Olander'i kogust. Keskel: Bussi kõrval seisab Viljandi kriminaalpolitsei komissar Toomas-Vane Kaup. Foto: Mai Krikk, Eesti politsei loomine ja areng 1918-1940, Olion ja Politseiamet 2001. Paremal: Buss OÜ Autobussi värvides 1940. aastal. Foto: Kaido Mäe kogust. V.A.Ü.(?) REO(?) /V-230/ Nuia - Sultsi - Viljandi liinil 1939. aastal. Foto: Viljandi Muuseum. V.A.Ü. REO (V-298) Abja - Nuia - Taagepera liinil 1937. aastal. Foto: Eero Olander'i kogust. Tõenäoliselt V. Päärmanni buss (u 1935 sõitis liinil Põltsamaa - Jõgeva) CHEVROLET (V-68). Foto: Põltsamaa Muuseumi kogust /via Rutt Tänav/. OÜ Autobussi (V. Päärmanni) DODGE- BROTHERS või GRAHAM-BROTHERS (V-132) 1940. a-l. Bussijuht Arnold Schmidt. Foto: via Kaido Mäe. V. Päärmanni esimene buss (CHEVROLET?) parvel jõge ületamas, 1930. a-te algus? Fotod: Kaido Mäe kogust. A. W. Werncke CHEVROLET (T20M) Viljandi - Tarvastu liinil 1927. a-l. Foto: Gordy Jõelaid'i album /via Eero Olander/. V. Päärmanni veoauto INTERNATIONAL (A-1812) Põltsamaal restorani Eerik ees. Foto: Põltsamaa Muuseumi kogust /via Rutt Tänav/. V. Päärmanni veoauto INTERNATIONAL (V-29) Põltsamaal 1933. aastal. Foto: Kaido Mäe kogust. V. Päärmanni jt veoautod Põltsamaa liivaranna rajamisel 1938. a-l. Foto: Põltsamaa Muuseumi kogust /via Rutt Tänav/. TEISTE ETTEVÕTETE BUSSID OÜ MOOTOR BUSSID TALLINNA LINNAVALITSUSE LIINIDE BUSSID eag@unicweb.ee galerii@hot.ee