|
|
|
|
BERLIET
|
Marius Berliet ehitas esimesed autod 1895. aastal. 1924. a-l turule lastud 4-silindriline 1,2-liitrine Berliet (sama mudel on Eestis
säilinud) oli tehase 1920. aastate populaarseim sõiduautomudel. Hiljem keskendus Berliet veoautode tootmisele, viimane uus sõiduautotüüp
lasti välja 1936. aastal.
Autosid Berliet müüdi teadaolevalt Eestis vaid 1920. aastatel. 1922. aasta septembris tutvustati Berliet veo- ja sõiduautosid Tallinna
põllumajandus- näitusel (informatsiooni sõidukite kohta jagas ETK), hiljem said esindajateks
E. Sultson ja AS Hoone. 1926 oli Eestis 9
sõiduautot, 5 veoautot ja 9 bussi (vt ka OÜ Mootor) Berliet; 1930 vastavalt 11, 9 ja 9. 1940 liikles
Eesti teedel veel vaid 3 Berliet sõiduautot ja 1 veok.
|
BERLIET (1927) |
 |
 |
 |
 |
| 1982. a. Ralli Tallinn- Palermo |
Foto: Klubi Unic kalender 1986 |
Foto: taskukalender 1990 |
2006. a. vanatehnika- näitus Palmse mõisas |
MATHIS
|
Autokaupmees Emile Mathis ehitas esimesed autod 1898. a-l, nimi Mathis võeti kasutusele 1910. 1920. aastatel tõusis Mathis Prantsusmaa
suuruselt neljandaks autotootjaks, ehitati isegi suuri 8-silindrilisi autosid. 1930 ebaõnnestus Mathise ja William C. Duranti katse
toota suurel arvul Mathiseid USAs. 1934. a-l lõid Mathis ja Ford ühisettevõtte Fordide tootmiseks Prantsusmaal. Matfordi nime all
ehitati autosid kuni 1939. a-ni. Mathise põhitehas sulges uksed 1935.
Autosid Mathis esindasid Eestis mitmed firmad, nende hulgas Vennad B. ja W. Linde & Ko,
AS Hoone ja Aug. Puskar. 1926 oli Mathiseid
Eestis registreeritud 5, 1930 juba 18 ning 1940 sõitis Eesti teedel veel 13 sõiduautot ja 3 veoautot (arvatavasti ümber ehitatud
sõiduautod) Mathis.
|
MATHIS GM (1925) |
 |
|
|
|
1984. a. Ralli Tartu-Võru
Foto: Klubi Unic kalender 1986
Vt ka Virtuaalne Vanatehnikamuuseum |
|
|
MATHIS (1927-30)
Müüdud Saksamaale. |
 |
 |
 |
 |
1980. a. Olümpiaralli Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981 |
1981. a. Moskva
Foto: Aleksandr Hlupnov (via Ivan Barantsev) |
1983. a. Tähesõit Viljandi-Pärnu 83, Pärnu Vallikäär |
 |
 |
|
|
| 1984. a. Ralli Tartu-Võru 84(?) |
1996. a. Pärnu |
|
|
PEUGEOT
|
Jalgrattatöösturitest vennad Peugeot’d ehitasid esimese auruauto 1889 ja bensiinimootoriga auto 1890. Autotootmisele keskendus
vendadest Armand, kes rajas selleks mõne aja pärast ka eraldi uue firma, mis 1910 põhiettevõttega taasühendati. I maailmasõja
eelõhtuks oli Peugeot’st saanud Prantsusmaa suurim autotehas.
0,7-liitrine Peugeot 172 oli erinevate tüüpidena tootmises 1924-1929, eelnevalt ehitati 1923-24 väikeautot Quadrilette Type 172
kokku 8700 eksemplari. 1929. a. lõpus tutvustati 1,1-liitrist (201M 1934-37 1,5- ja 201D 1935-36 1,3-liitrine) mudelit 201, mille
erinevaid tüüpe toodeti 1937. a-ni 89 000 (sh tüüpi 201BR 1934. a-l 15 565). 1932 lasti välja 1,5-liitrine 301, mis oli tootmises
1936. a-ni ja kokku ehitati selle mudeli erinevaid tüüpe ligi 70 000. 1933 ilmusid Peugeot’dele esimesed voolujoonelise disaini
elemendid, millest kasvas välja mudelite 402-302-202 aerodünaamiline stiil. 1934-35 ehitati 6-silindrilist 2,1-liitrist tippmudelit
601 kokku 4000 ja 1,7-liitrist mudelit 401 üle 13 500 eksemplari.
1935 tutvustati 4-silindrilist 2-liitrist mudelit 402, esimest ülimalt voolujooneliste ja elegantsete Peugeot’de seeriast (402-302-202),
mille kilbikujulise radiaatorivõre taha peidetud esilaternatega disain sai kogu kümnendi teiseks pooleks firmale iseloomulikuks. 402
erinevaid tüüpe ehitati 1935-40 kokku üle 70 000. 1938 lasti välja pisut võimsama 2,1-liitrise mootoriga tüüp 402B. Sellel põhinevaid
1,4-tonniseid väikeveokeid DK5J ja D5A ehitati 1939-41 u 14 500. 1936 ilmus turule väiksem, 4-silindriline 1,8-liitrine 302, mida 1938.
a-ni toodeti kokku üle 25 000. Populaarseim mudel oli 1938 tootmisse läinud 4-silindriline 1,1-liitrine 202, mida enne sõda ehitati ligi
63 000 ja 1949. a-ni kokku üle 104 000 eksemplari. Peugeot’ 1930. a-te tähelepanuväärseimad ja tänapäeval haruldaseimad mudelid on
402-l põhinevad 2-liitrised sportkabrioletid, -rodsterid ja -kupeed 402DS Darl’Mat, mida 1936-39 ehitati vaid u 200 eksemplari ning
kokkuvolditava metallkatusega Eclipse-mudelid, mille esmatutvustus toimus 1934 (põhinesid mudelitel 601 ja hiljem 402).
1935. a-l oli Eestis vaid 3 Peugeot’d, 1940 juba 55. Suure kasvu taga oli autoärimees Rudolf Niibo,
kellele kuulus Peugeot’ autode Eesti esindus alates 1930. a-te keskpaigast. Peugeot’sid oli rohkelt Saksa armee käsutuses ja nii sattus
neid siia ka pärast sõda. Peale väikeauto Quadrilette 172 (toodi Eestisse 1970. a-tel Lätist) ja 1934. a. 201BR-i on Eestis säilinud
mitmeid mudeleid 402 ja 202, võib-olla ka mõni 302.
|
PEUGEOT QUADRILETTE 172 (1922-23) |
 |
 |
 |
|
| Foto: Klubi Unic kalender 1984 |
1980. a. Olümpiaralli Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981 |
Vanasõidukite rallil Riias 1978-79 |
|
PEUGEOT 201BR (1934) |
 |
 |
|
|
1980. a. Olümpiaparaad Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981 |
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 |
|
|
PEUGEOT 202 (1938) |
 |
|
|
|
| Foto: Klubi Unic vanasõidukid 1982 |
|
|
|
PEUGEOT 202? (1938?) |
 |
 |
 |
|
| 1993. a. Rakvere |
|
|
|
PEUGEOT 202 (1938-40)
Mootor ja sillad VAZ. |
 |
 |
 |
|
| 2003-2004. a. |
|
|
|
PEUGEOT 402 (19?) |
 |
|
|
|
| 1990. a-d |
|
|
|
PEUGEOT 402 (19?) |
 |
 |
 |
|
 2008. a. |
1990. a-d |
|
|
PEUGEOT 402B (193?)
Oli algselt sõiduauto, pärast sõda lõigati pooleks ja tagaossa
ehitati kast. Oli kasutusel Võrus tuletõrjeautona. |
 |
 |
|
|
| 1990. a-d |
|
|
|
RENAULT
|
Vennad Renault’d asutasid omanimelise autotehase 1898. aastal. Odavad ja ökonoomsed Renault’d olid kahe sõja vahel väga populaarsed,
muuhulgas näiteks taksodena (ka Eestis) ning tehas tõusis Prantsusmaa üheks juhtivaks autotootjaks. Samal ajal ehitati aga ka
luksuslikke 8-silindrilisi kuni 5,4-liitriseid limusiine ja elegantseid kabriolette (Nerva-seeria), mida kasutas isegi Prantsusmaa
president.
4-silindrilise 951 ccm mootoriga 6CV oli Renault’ populaarseim mudel 1920. aastatel. Seda toodeti erinevate tüüpidena (1922-23 KJ,
1923-24 KJ1, 1924-29 NN1 ja NN2) 1922-29 üle 100 000 auto.
1930. a-tel oli Renault’ mudelivalik väga kirju. Eestis säilinud mudelitest oli 4-silindriline 2,4-liitrine Primaquatre tootmises
1931-40; Monaquatre 1931-35(/37?); 4-silindriline 2,1-liitrine Vivaquatre 1931-39. 1938. a-l tutvustati Renault’ esimest kandekerega
mudelit, 4-silindrilist 1-liitrist väikeautot Juvaquatre. 6-silindriline 4,1-liitrine Viva Grand Sport oli tootmises 1936-39.
Renault oli populaarseim Prantsuse automark Eestis. 1926 oli Eestis 37 Renault’ sõiduautot, 1930 juba 105 (pooled neist taksod).
Esindajaks 1920. a-tel AS Konzentra ja
Friedrich John. 1930. a-d olid samuti edukad, 1940. a. seisuga oli Eestis arvel 186
Renault’ sõiduautot (populaarsuselt 4. mark), 28 veokit ja 9 bussi; esindajateks kümnendi esimesel poolel
B. Sabsay & Ko, teisel A. Selling & Ko.
Säilinud on sõjaeelseid Renault’sid Eestis üsna mitmeid. On teada suuremaid ja väiksemaid 4 uksega limusiine (Monaquatre, Primaquatre,
Vivaquatre) 1930. a-test, üks väga haruldane 1937. a. 2 uksega kabriolett Viva Grand Sport, üks restaureeritud lahtine 6CV 1920.
a-test, samuti ühe I maailmasõja aegse ja ühe 1920. a-te lõpu Renault’ jäänused.
|
RENAULT 6CV (1925-27) |
 |
 |
 |
 |
| 2005. a. Eesti Maanteemuuseumi avamine Varbusel |
2005. a. Vanasõidukite Suursõit |
1982. a. Ralli Tallinn-Palermo
Foto: Klubi Unic kalender 1986 |
 |
|
|
|
| 1980. a. Olümpiaralli Tallinn 1980 |
|
|
|
RENAULT PRIMAQUATRE 2.4 (1936) |
 |
 |
 |
|
| 2002. a. mai Kurtna laat |
|
|
RENAULT MONAQUATRE (1939) |
 |
 |
 |
|
| 1979. a. Ralli Haapsalu 79/700, Risti |
1970. a-d |
1970. a-d |
|
RENAULT VIVAQUATRE (1936) |
 |
 |
 |
|
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700
Foto: Klubi Unic vanasõidukid 1982 |
1970. a-d |
1970. a-d |
|
RENAULT VIVAQUATRE (1936) |
 |
|
|
|
|
|
|
|
RENAULT VIVA GRAND SPORT Cabriolet (1937)
No 890277. Carrosserie
Stella No 0135. |
 |
 |
 |
|
|
|
|
|
RENAULT (193?)
Esiosa ümber ehitatud. |
 |
|
|
|
| 1970. a-d |
|
|
|
SIMCA
|
Simca autotehas sai alguse 1934. a-l, kui endise Donnet-Zedeli autovabriku ruumes asuti monteerima Fiate. 1936. a-l hakati autosid
müüma Simca-Fiati ja hiljem lihtsalt Simca nime all. 1936. a-st kuni sõja puhkemiseni septembris 1939 toodeti mudeleid Simca Cinq
ehk 5 (Fiat 500) ja Simca Huit ehk 8 (Fiat 1100) kokku üle 58 000. Eestis enne sõda teadaolevalt Simcasid ei müüdud. Mõningad siia
sattunud seda marki kandvad autod on pärit Saksa armeelt võetud trofeesõidukite hulgast.
|
SIMCA 5 (1937)
Veljed pole originaalsed. |
 |
 |
|
|
| Fotod: Tehnikamaailm 12/2000 |
|
|
|
|
|
|
eag@unicweb.ee |
| galerii@hot.ee |
