|
|
|
|
NASH
|
1916. aastal ostis endine Buick Motor Company ja General Motorsi president Charles W. Nash autotehase Thomas B. Jeffery Co ja nimetas
selle ümber Nash Motorsiks. Järgmisel aastal ehitati esimesed autod Nashi nime all. 1924 osteti autotehas LaFayette Motors, 1925-26
toodeti eraldi margina autosid Ajax, 1934 taaselustati eraldi margina LaFayette, mis aga 1937. aastast muudeti Nashi mudelinimeks.
1937 liitusid Nash Motors ja külmutusseadmete tootja Kelvinator, 1954 liitusid Nash-Kelvinator ja 1909. aastast autosid ehitanud Hudson
Motor Car Co, moodustati American Motors Corp. Nimede Nash ja Hudson kasutamine lõpetati alates mudeliaastast 1957. 1971 omandas
American Motors Willys-Overlandi järeltulija autotehase Kaiser Jeep. 1987 ostis AMC Chrysler.
1930. aasta lõpus sõitis Eesti teedel 11, 1935. aastal 16 ja 1940 juba 38 Nashi. 1920. aastate lõpus sai firma esindajaks Eestis
kaubanduskontor G. F. Beljagin, mõne aasta pärast firma
Alex Schmidt ja 1930. a-te teisel poolel oli esindus firma
J. Zimmermann & J. Mölder käes.
|
NASH (1939)
Esiosa oli ümber ehitatud (arvatavasti pärast avariid), mootor ja
käigukast Gaz, arvel oli 1939. a. Studebakerina. 1990. a-te keskel läks Soome, ehitamisel orig. välimusega
rodiks. |
 |
|
|
|
| 1990. a-te algus |
|
|
|
PACKARD
|
1899. aastal asutatud Packard kujunes 1920. aastateks Ameerikas peaaegu luksusauto sünonüümiks, kuigi konkurents selles turuosas oli
väga tihe. Packardi valiku tipus olid suured luksuslikud 12-silindrilised limusiinid. 1930. a-tel võttis firma tootmisse ka odavama
hinnaklassi mudelid, mida kasutati laialdaselt näiteks taksodena, ja margi maine selle tõttu langes. Kuid samas tagas see firma
püsimajäämise, sellal kui kadusid Marmon, Peerless, Pierce-Arrow, Hupmobile, Auburn-Cord-Duesenberg, Stutz jt.
Eestis kujunes Packard 1930. a-te lõpus üheks levinumaks luksusmargiks. 1935. a-l oli Eestis registreeritud 6 ja 1940. aasta alguses
juba 24 Packardit. Arvatavasti oli suures osas tegu siiski odavamate 6-silindriliste mudelitega. Marki esindasid Eestis Puhkide
perekonnale kuulunud firmad AS Ilmarine ja kaubamaja
J. Puhk & Pojad. 1938 osteti president K. Pätsile Packard Super 8 Touring Sedan, mis 1941.
a-l Venemaale viidi. Auto jõudis päras sõda Eestisse tagasi, seda kasutas J. Vares-Barbarus ja 1955. a-st Tootsi Turbatööstuse direktor.
1960. a-l see Packard kahjuks lammutati.
Kuna Packard oli väga populaarne mark ka N. Liidu võimuladviku hulgas (neid telliti alates 1920. a-test parteitegelastele mitme
seeriana; mitut Packardit, sh soomustatud limusiini, kasutas ka Stalin), sattus neid Eestisse ka pärast sõda. 1970. a-teks oli Eestis
säilinud võib-olla isegi ligi kümmekond Packardit. Huvitavam ja haruldasem neist on erikerega kabriolett Super Eight, mis olevat enne
sõda kuulunud Rumeenia kuningakojale.
|
PACKARD EIGHT 1101 (1933-34)
Ostetud Eestisse 1956 Kiievist. Praegu
Riia Automuuseumi ekspositsioonis. |
 |
 |
 |
|
1985. a. Ralli Tallinn 1985
Foto: Klubi Unic kalender 1986 |
1984. a. Ralli Tartu-Võru 84 |
1980. a. Olümpiaparaad Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981 |
 |
 |
|
|
1975. a. vanasõidukite ralli, Riia
Vasakpoolsel pildil tagaplaanil Jaguar SS-100 (1936) ja kabriolett
Hudson Custom Eight (1936); parempoolsel pildil MERCEDES-BENZ 260D pullman ja kaks BMW-327. |
|
PACKARD SUPER EIGHT 1502 (1937-39)
Franay? erikerega kabriolett.
Olevat kuulunud Rumeenia printsile/kuningakojale. Ostetud Eestisse 1956 Leningradist ühelt viitseadmiralilt. Asub praegu Lätis,
Riia Automuuseumi ekspositsioonis. |
 |
 |
 |
 |
1957. a. Võru, Kreutzwaldi tn
Foto: Aare-Vello Mikkelsaar |
1960./1970. a-d |
1978. a. Tähesõit Tartu 78 |
1970. a-d Lätis |
 |
 |
 |
 |
1980. a. Olümpiaparaad Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981 |
1984. a. Ralli Tartu-Võru 84(?)
Vasakul
OPEL ADMIRAL
Foto: Aleksandr Hlupnov (via Ivan Barantsev) |
1984. a. Ralli Tartu-Võru 84(?) |
2004. a. algus, Riia Automuuseum, Läti |
PACKARD (1938)
Restaureerimisel. |
 |
|
|
|
1990. a-d
Foto:
Stein's Packard pages, Norra |
|
|
|
PACKARD TWELVE? (1935-36?) |
 |
|
|
|
| 2005. a. |
|
|
|
STAR
|
General Motorsi asutaja William Crapo Durant püüdis 1920. a-tel luua teist sama kaliibriga autotööstushiiglast. Tema 1921. a-l
asutatud ja 1933 pankrotistunud Durant Motors tootis oma hiilgeajal 1920. a-te keskel näiteks sõidu- ja veoautosid Durant, Flint,
Star, Rugby, Locomobile.
Eestis esindas 1920. a-te keskel autosid Durant, Star ja Rugby Soome autoäri
AB S. Nikolajeff J:or OY Eesti osakond ning kümnendi lõpus Durant ja Rugby autosid
Heinrich Laguse äri.
1930. aastal oli Eestis registreeritud 10 Durant, 5 Star ja 3 Rugby sõiduautot. 1940. a-l oli veel liiklemas 5 Duranti.
|
STAR MODEL C Touring (1922-23)
Toodud Eestisse Norrast 2004. a-l. Puudu mehhaaniline
osa (mootor, käigukast) jm. |
 |
|
|
|
| 2004. a. |
|
|
|
STUDEBAKER
|
Kunagine maailma suurim hobusõidukitootja Studebaker ehitas esimese elektriauto 1902 ja bensiinimootoriga auto koostöös Garfordiga
1904. 1911. a-st kandsid autod vaid Studebakeri nime. 1920. a-tel ehitati 6-silindrilisi keskklassiautosid Light Six, Standard Six,
Special Six ja Big Six. 1927 asendati need uute mudelinimedega Dictator, President ja Commander. Samal aastal lasti eraldi margina
turule esimene Erskine, odava klassi väikeauto, mille tootmine lõpetati vähese müügiedu tõttu küll juba 1930. aastal. Järgmisel a-l
ehitati esimesed luksuslikud 8-silindrilised Studebakerid (mudel President). 1928-33 oli Studebakeri omanduses 1901. a-l asutatud ja
1938 pankrotistunud luksusautotootja Pierce-Arrow. 1932 üritati uuesti odava klassi autoga, loodi uus mark Rockne, mis püsis aga vaid
järgmise aastani. 1933. a-ks oli Studebaker jõudnud pankroti äärele, kuid jäi siiski püsima. 1937 loobuti poliitiliste olude tõttu
mudelinimest Dictator. 1939. a-l välja lastud 6-silindriline Studebaker Champion oli kolmas katse toota odavama hinnaklassi autosid ja
see osutus lõpuks edukaks.
Studebakeri esindusäri oli Tallinnas juba tsaariajal - J. Bergmann. 1926. a-l oli Eestis
2 Studebakerit; 1930 43 Studebakerit ja 21 Erskine’i; 1940 juba 119 sõiduautot, 53 veoautot ja 4 Studebaker bussi ning 7 Erskine’i.
1920. a-te lõpus esindas autosid Studebaker ja Erskine Eestis AS Silva, 1930. a-tel
Studebakereid Joh. Freybach. 1934. aastal osteti vastsele Eesti Vabariigi presidendile
K. Pätsile ametiautoks Studebaker Dictator, 1939. a-l vahetati see välja uue mudeli vastu: Joh. Freybachi esindusärist osteti presidendile
1938. a. Studebaker Commander Cruising Sedan.
|
STUDEBAKER DICTATOR (1934)
Väga tugevalt ümber ehitatud. Kunagine omanik
vedas kurke Pihkva turule ja ehitas autot korduvalt suuremaks. Praeguseks laiali võetud, alles vaid originaalosad. |
 |
|
|
|
| 1990. a-d |
|
|
|
STUDEBAKER DICTATOR (1934)
Kere. Taastamise ootel. |
 |
 |
 |
|
| 1990. a-d |
|
|
|
STUDEBAKER COMMANDER (1938)
Pildid tehtud arvatavasti 1960. a-tel.
Numbri järgi on auto toodud Leningradist. Praegu /2004/ asub Helme kandis ja on olnud müügis 1939. a. Commanderina. |
 |
 |
|
|
| 1960. a-d (?) |
|
|
|
STUDEBAKER PRESIDENT (1938)
Oli varem teadaolevalt Commander, nüüd
selgunud, et President. |
 |
 |
|
|
| 2003. a. |
|
|
|
STUDEBAKER CHAMPION (1939) |
 |
 |
|
|
| 2001. a. |
|
|
|
STUDEBAKER CHAMPION (1939) |
 |
|
|
|
| 2001. a. |
|
|
|
WILLYS-OVERLAND
|
John North Willyse 1909. a-l moodustatud Willys-Overland oli 1918. a-ni Ameerika suuruselt teine autotootja. Pärast suurt
majanduskriisi viibis kompanii 1930. a-te alguses tükk aega pankrotieelses seisundis, kuid suutis siiski taas jalule tõusta.
Sõja ajal tootis Willys koos Fordiga II maailmasõja üht populaarsemat armeesõidukit Willys MB. Nime Willys all toodeti autosid
1909, 1917-19 ja 1930-55. Overlande valmistati kuni 1927. a-ni ja eraldi margina korraks veel ka 1939. a-l. 1926-30 toodeti
autosid Whippet, esialgu Overland-Whippeti, 1927. a-st ainult Whippeti nime all. Knight-tüüpi mootoriga autosid Willys-Knight
ehitati 1914-33, Falcon-Knight 1927-28 ja Stearns-Knight 1925-29.
1926. a-l oli Eestis 15 Overlandi; 1930. a-l juba 44 Overlandi, 6 Willyst, 3 Willys-Overlandi, 2 Whippetit, 3 Falcon-Knighti ja
1 Willys-Knight. 1940. a. lõpus liikus Eestimaa teedel 22 Willyst, 18 Overlandi ja 4 Whippetit. 1920. a-tel esindasid Overland
ja Willys-Knight autosid Eestis admiral Johannes Pitka ja tema poegade firmad
Joh. Pitka ja Pojad ning Joh. Pitka junr & Co.
1920. a-te II poolel müüsid Overland-Whippeteid ja Willys-Knighte firmad AS W. Schneider & Co
ning Alfred F. Pent. Seejärel esindas Overlande ja Whippeteid
E. H. Ingman; siis Overlande, Whippeteid, Willyseid ja Willys-Knighte
ja Oskar Alt ning 1930. a-te II poolel oli autode Willys Eesti esindus firma
J. Zimmermann & J. Mölder käes. Eestis on säilinud üks lahtine 1927. a. Whippet,
võib-olla 1934. a. Willys 77 ja 1937. a. Willys. Lisaks mitu Willys MB-d. 1970. a-tel läks Eestist Lätti 1924. a. kinnine tõld Overland.
|
WHIPPET
|
| OVERLAND-WHIPPET SIX 93A (1927) |
 |
|
|
|
1990. a-d
Vt ka Taaravainu autod ja mootorrattad |
|
|
WILLYS
|
| WILLYS OVERLAND (1939) |
 |
|
|
|
1988. a. Tallinn
Foto: Mobilisti 3/1988 |
|
|
|
WILLYS MB 2.2 (1945) |
 |
|
|
|
2006. a.
Foto: auto24.ee |
|
|
|
|
|
|
|
eag@unicweb.ee |
| galerii@hot.ee |
